Insuliin

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib essentsiaalse signaalmolekuli insuliiniga seonduvast; insuliiniteraapias kasutatavate insuliinipreparaatide kohta vaata artiklit Insuliin (ravim)

Insuliini heksameer.

Insuliin on enamiku selgroogsete pankrease Langerhansi saarte beetarakkude toodetud valguline hormoon, mille toime reguleerib ka vere glükoosisisaldust.

Insuliini vabaneb verre proportsionaalselt söögikorrajärgse (toidukord aga ka joogid) veresuhkru ehk glükoosi hulga tõusuga.

Pankrease Langerhansi saarte beetarakkude töö tugeva häirumise korral aga ka nimetatud rakkude kaasasündinud ainevahetushäired ning selle kaasuvad muutused organismis, ka insuliinivaegus, loetakse suhkurtõve vormi melliitdiabeedi peamiseks põhjustajaks.

Insuliini biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Insuliin on valguline peptiidhormoon, mille morfoloogia loomaliigiti, aga ka indiviiditi, võib varieeruda.

Inimese insuliini molekul[muuda | redigeeri lähteteksti]

Biofunktsioonid ja patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolesterool[muuda | redigeeri lähteteksti]

Insuliin võib tõsta diabeedi esimest tüüpi ehk insuliinsõltuvat diabeeti põdevatel HDL ehk kõrgtihedusega lipoproteiinide taset vereplasmas, mille kolesterooli osakaal aga on üsna väike.[2]

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomade elunditest eraldatud insuliini hakati ka diabeedi raviks kasutama. Insuliin võeti kasutusele ajal, mil puudusid nõuded inimestel kasutatavate ravimite kliiniliste uuringute jms läbiviimise kohta.

Pärast insuliini keemilist sünteesi 1963 sai võimalikuks vähendada loomse insuliini kasutamist ravi otstarbel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.news-medical.net/health/What-is-Insulin.aspx
  2. Charles Fox, Anne KilvertType 1 Diabetes, 6ed, lk 34, 2008, Class Publishing, ISBN 978 1 859 176 8
  3. [1]