Magu

Allikas: Vikipeedia

Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.

Magu on selgroogsetel, okasnahksetel, putukatel ja molluskitel.

Magu võib olla kas ühe- või mitmekambriline.

Mao areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel liigub alla neelatud saakloom söögitorust piklikku makku. Mao maosein on väga lihaseline ja venimisvõimeline. Madude maos toimub seedimine. Madude mao limaskestas on hulgaliselt näärmeid, need eritavad ensüüme, vesinikkloriidhapet ja lima. Mao tagumisim osa moodustab maolukuti.

Uuritud maoliikide mao happesus seedimise ajal on 1,5 kuni 4 pH-d ja kui toit liigub edasi soolestikku tõuseb pH 7 –7,5-ni.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel on magu söögitoru ja soolestiku vahel paiknev seedekanali kotjas laienenud osa[1], mis toimib reservuaari ja toidu annustajana. Inimeste magu on ilmselt ühekambriline.

Maos toimub maoseina krüptide epiteeli ja maonäärmete eritatava maomahla toimel allaneelatud toidu ja jookide seedimine- toitainete nii mehaaniline kui keemiline lagundamine. Magu on venimisvõimeline, mao maht võib olla 1,5 – 4 liitrit.

Söögitoru ja magu ühendab maolävis (cardia). Maolävisest vasakul paiknev ülespoole ulatuv osa on maopõhi (fundus ventriculi). Maokeha (corpus ventriculi) moodustab suurema osa maost ja see kitseneb lukutiosaks (pars pylorica). Mao lukutiosal eristatakse lukutikanalit (canalis pyloricus) ja lukutikoobast (antrum pyloricum). Maost liiguvad toitained pärast lagundamist läbi maolukuti (pylorus) peensoolde.[1]

Maosein[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maosein (paries ventriculi) koosneb väljast sissepoole seroos-, lihas- ja limaskestast. Mao lihaskest on paiguti kolmekihiline: piki-, ring- ja põikilihaskiht.

Mao limaskest (tunica mucosa gastris) on tühja mao korral pikikurruline, täitudes aga kurrud kaovad. Mao limaskestas on hulgaliselt näärmeid. Maonäärmetel eristatakse peamiselt kolme tüüpi rakke: pearakud- eritavad ensüüme, katterakud - komplekteerivad vesinikkloriidhapet ja kõrvalrakud - komplekteerivad lima.[1]

Mao motoorika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mao seinad liiguvad pidevalt, mao elektriliseks põhirütmiks loetakse iga 20 sekundi järel tekkivat impulssi. Impulsile võib järgneda kontraktsioon.[2]

Mao lihased toimivad automaatselt.

Terminoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Magu on kantud kehtivasse rahvusvahelisesse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica ja inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel seostatakse maoga mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu gastroösofageaalne refluks, düspepsia, maohaavandid ja - põletikud, mao endokriinsed kasvajad ja maovähk.


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Meeli Roosalu, "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 111 – 112, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
  2. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", 313:2011

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: