Palavik

Allikas: Vikipeedia
Palaviku mõõtmiseks kasutatakse kehatermomeetrit

Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri loomadel. Harilikult seostatakse palavikku mõne haigusega ja peetakse haiguse sümptomiks, nii näiteks algab Ebola viirushaigus gripile omaste sümptomitega: väsimus, kõrge palavik (38,9 °C ja enam) koos külmavärinatega, liigesevalu, lihasevalu ja valu rinnus. Iiveldus koos kõhuvalu, kõhulahtisuse ja oksendamisega ning isutus.

Palaviku puhul tuleks kindlasti läbi viia eristusdiagnoos ja võimalusel teostada mitmed laboratoorsed uuringud selgitamaks välja palaviku põhjustavad tegurid.

Normaalseks kehatemperatuuriks inimesel loetakse vahemikku 36,5–37,5 °C, kuid see on siiski varieeruv, inimesel võib kehatemperatuur digitaalse termomeetriga mõõtes olla ka 35,5 °C ja seega temperatuuri tõus 37 °C-ni indikeerib sellel inimesel juba kõrgemat palavikku.

Palavik üle 42 °C võib olla eluohtlik.

Palavikuga käivad tavaliselt kaasas loidus, isutus, unisus ja keskendumisraskused.

Palavikku mõõdetakse haiguste diagnoosimisel ka koduloomadel.

Mesilaste letaalne temperatuur on 48— 50°C.

Metsa loomadel sõltub kehatemperatuur nii elupaigast kui aastajast nii on rästikute jaoks surmav kehatemperatuur 37 °C, mis toob kaasa ülekuumenemuse.

Tundmata päritoluga palavik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tundmata päritoluga palavikku põhjustavad mitmed pahaloomulised kasvajad - kroonilised leukeemiad, lümfoomid, metastaseerunud vähkkasvajad, neeruvähk, kolorektaalvähk, rinnanäärmevähk jt.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebikirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]