Franz Kafka

Allikas: Vikipeedia
Franz Kafka 1906. aastal.

Franz Kafka (3. juuli 1883 Praha3. juuni 1924 Kierling, praegu Klosterneuburgi linnaosa) oli juudi päritolu saksakeelne kirjanik, üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid kirjanikke.

Oma eluajal avaldas Kafka vaid üksikuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Franz Kafka sündis Prahas juudi kaupmehe pojana. 1901. aastal lõpetas ta Praha saksa gümnaasiumi. Ta oleks tahtnud õppida Müncheni ülikoolis germanistikat. Kuid ta astus siiski Praha ülikooli. Esialgu õppis ta kaks nädalat keemiat, kuid seejärel vahetas eriala ja hakkas õppima juurat. Ülikooli lõpetas Kafka 1906. aastal. Pärast aastast kohustuslikku juurapraktikat kohtu juures töötas ta aastatel 1907–1908 juristina kindlustusfirmas Assicurazioni Generali. Aastatel 1908–1922 töötas Kafka poolriiklikus Böömi Kuningriigi Tööliskindlustusseltsis (Arbeiter-Unfall-Versicherungs-Anstalt für das Königreich Böhmen). 1917. aasta augustis avastati tal tuberkuloos. Kafka ravis ennast korduvalt sanatooriumites, kuid ta tervis ei paranenud ja 1. juulil 1922 jäi ta pensionile.

1923. aasta septembris asus Franz Kafka elama Berliini, kus ta tegutses vabakutselise kirjanikuna. Kuid ta tervis halvenes ning 1924. aasta märtsis oli ta sunnitud Prahasse tagasi pöörduma. Sama aasta aprillis läks ta ravile Austriasse Kierlingi sanatooriumisse, kus ta ka suri.

Franz Kafka oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Franz Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial. Peaaegu kõike, mis Kafka on kirja pannud, võib mõista nii otseses kui ka sümboolses, allegoorilises tähenduses.

Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Novellid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Metamorfoos" (1915)
  • "Otsus" (1916)
  • "Karistuskoloonias" (1919)
  • "Maa-arst" (1919)
  • "Näljakunstnik" (1924)

Eesti keeles on ilmunud lühiproosavalimikud "Aruanne akadeemiale" (tõlkinud ja eessõna: August Sang, LR 1962, nr 40), "Öösel" (tõlkinud ja järelsõna: Mati Sirkel, LR 1983, nr 27) ja koondkogu "Hiina müüri ehitamisel. Kõik lühemad ja lühilood" (tõlkinud Mati Sirkel, Ilvi Liive, Krista Läänemets, August Sang, saatesõna Walter Benjamin, sari 20. sajandi klassika, Varrak, Tallinn 2002, 704 lk).

Romaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004)
  • "Loss" (1926; eesti keeles 1987)
  • "Ameerika" (1927; eesti keeles 1987, 2006)

Kõik kolm romaani on avaldatud väljaandes "Ameerika. Protsess. Loss", tõlkinud August Sang ja Mati Sirkel, redigeerinud Lembe Hiedel, järelsõnad Max Brod ja Mati Sirkel, Eesti Raamat, Tallinn 1987, 656 lk, mis sisaldab lisadena ka romaanidest välja jäänud fragmente.

Kirjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päevikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Päevikud 1910–1923". Välja andnud ja järelsõna: Max Brod. Tõlkinud Mati Sirkel. Kirjastus Verb, Tallinn 2009, 456 lk

Kafka looming Eesti teatris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artiklid, esseed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Nigol Andresen, "Ühe tõlketeose puhul" ("Protsess" eesti keeles 1966) – Looming 1967, nr 4, lk 631–633
  • Roger Garaudy, "Kafka" (tõlkinud Henno Rajandi) – väljaandes: F. Kafka, "Protsess" (tõlkinud August Sang), LR, 1966, nr 40–43, lk 179–232
  • Linnar Priimägi, "Inimene Franz Kafka" – Edasi 9. juuli 1983, nr 157, lk 4
  • Igor Gräzin ja Igor Issajev, "Õiguse müüdist" ("Protsess" juristi pilgu läbi) – Looming 1987, nr 2, lk 223–229
  • Günter Grass, "Kafka ja tema täideviijad". Tõlkinud Mati Sirkel – raamatus "Valik" I (esseid maailmakirjandusest), LR 1987, nr 25/26, lk 88–101
  • Hannu-Pekka Lappalainen, "Lapse kodu ja päranditomp. Märkmeid Franz Kafkast". Soomekeelsest käsikirjast tõlkinud Tiiu Kokla. Looming 1990, nr 6, lk 833–843
  • Thomas Mann, "Looja auks: Franz Kafka ja Loss". Tõlkinud Vilja KiislerAkadeemia 1994, nr 8, lk 1623–29
  • Hasso Krull, "Kafka eesti kirjanduses" – Looming 1999, nr 11, lk 1719–27; sama H. Krulli raamatus "Millimallikas", Vagabund, Tallinn 2000, lk 75–89
  • Jorge Luis Borges, "Kafka ja tema eelkäijad" – raamatus: J. L. Borges, "Valik esseid", tõlkinud Ruth Lias. Vagabund, Tallinn 2000, lk 129–134
  • Mati Sirkel, "Orva-aastad: valik ees-, vahe- ja järelsõnu tõlgetele ning mõned lehelood". Tuum, Tallinn 2004, lk 37–99 (5 artiklit Kafkast)
  • Walter Benjamin, "Franz Kafka kümnendaks surma-aastapäevaks". Tõlkinud Mati Sirkel – raamatus: W. Benjamin, "Valik esseid", Tallinn, LR 2010, nr 26–29, lk 65–93

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]