Küüslauk

Allikas: Vikipeedia
Emblem-important.svg Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.
Edit-copy orange button.svg See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.
Wikipedia-logo-v2.svg Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele.
Küüslauk
Allium sativum garden.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Laugulised Alliaceae
Perekond: Lauk Allium
Liik: Küüslauk
Ladinakeelne nimetus
Allium sativum
L.
Küüslauk, küüned ja kooritud küüs.

Küüslauk (Allium sativum) on õistaimede hõimkonda lauguliste sugukonda, laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim-geofüüt.

Sisukord

Rahvapäraseid nimetusi[muuda]

Küüslauku nimetatakse ajalooliselt ka haisvaks roosiks.[1][2][3] Eestis kannab ta rahvapäraseid nimesid nagu kiblok, tõusurohi, piusa, purokese jne.[viide?]

Kirjeldus[muuda]

Sigisibulad

Taim kasvab kuni 70 cm kõrguseks. Maa-aluseks osaks on liitsibul, mis koosneb kuivsoomustega ümbritsetud umbes 12 tütar- ehk kõrvalsibulast, mida nimetatakse küüslaugu küünteks. Sibul ja küüned on kaetud väga õhukese valkja membraaniga. Peasibulast lähtuvad torujas vars ning pikad ja kitsad õhukesed lehed. Terve leheservaga lehed on 10–15 cm pikad ning vastaka asetusega. Punakasvalged õied on koondunud kerajatesse sarikatesse, õitseb juulis ja augustis. Õied on mõlemasoolised ja tolmeldatakse mesilaste ning teiste putukate poolt. Juurestik koosneb peenikestest lumivalgetest juurtest, mis moodustavad taime ümber kuni 20 cm ringikujulise niidistiku.

Küüslaugu mugul

Levila[muuda]

Küüslauk pärineb tõenäoliselt Aasia läänepoolsetelt aladelt ja teda kasvatatakse kogu maailmas mõõduka ja subtroopilise kliimaga piirkondades[4]. Küüslaugu looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias, Altais ning Pamiiri piirkonnas.

Kromosoomistik[muuda]

Küüslaugul on (2n=2x=16) kromosoomi ning sisaldab DNAd 32,7 pg 2 C tuuma kohta, selle tuvastamiseks kasutati RAPD meetodit [5], [6],[7]

Kasutamine[muuda]

Kasutamine ravimtaimena[muuda]

Küüslauku peetakse koos naistepuna ja ženženniga üheks maailma populaarseimaks ravimtaimeks. Taime eeterlik õli ja füntotsiidid on inimorganismile eriti vajalikud, samuti on küüslauk tugeva antibiootilise toimega. Küüslauku kasutatakse rahvameditsiinis vesitõmmisena, taimeteena, leotisena, taimekääritisena ja värskena. Kaubandusvõrgus on küüslauk saadavad eeterliku õli, kapslite ja pulbrina.

Eeterlik õli[muuda]

Küüslaugu eeterlik õli saadakse aurudestillatsiooniga (eemaldatakse vesilahustuvad ühendid). Küüslaugu eeterliku õli sisaldus on 0,2–0,5% (400–500 g küüslaugust saab 1 g õli). Küüslauguküüned jahvatatakse vees, kuumutatakse auruga või ekstraheeritakse orgaanilises lahuses saamaks küüslaugust õli. Auruga distilleeritud küüslauguõli sisaldab õlislahustuvaid sulfiide, mis tsirkuleerivad lümfisüsteemi kaudu ning omavad kasvajaid (ingl k neoplasms) ennetavat ning ravivat ja immuunsüsteemi tugevdavat toimet[viide?].

Küüslauguõli kapslid[muuda]

Küüslauk purustatakse või hakitakse ja hoitakse 24 tundi või kuni 20 kuud taimeõli sees, seejärel kurnatakse. Selle pika valmimisprotsessi käigus mitmed väävliühendid muunduvad ja deaktiveeruvad aga samas moodustuvad uued inimorganismile kasulikud ühendid. Küüslauguõlikapslite valmistamisel kasutatakse peamiselt taimeõli segatuna sobivates kogustes küüslaugukontsentraadiga. Keskmine küüslaugukapsel sisaldab 1% küüslauguõli.

Tõmmis[muuda]

Küüslaugutõmmise jaoks, lastakse viilutatud või tervetel küüslauguküüntel äädikalahuses, vees või alkoholis (vein, viin, piiritus jne) tõmmata.

Küüslaugupulber[muuda]

Küüslaugupulbrit toodetakse masstootmise tarbeks ja kasutatakse maitseainena ning poolfabrikaatide tootmisel. Küüslauguküüned kas viilutatakse või purustatakse ning seejärel kuivatakse ja valmistatakse küüslaugupulber. Arvatakse, et selliselt valmistatuna on tal säilinud enamik värske küüslaugu omadusi aga vähendatud kujul.

Rahvameditsiinis[muuda]

Eestlaste rahvameditsiinis tuntakse küüslauku enesetunde parandaja, südame tugevdaja, vererõhu korrastaja ning sooleperistaltika parandajana. Küüslaugus leiduvad mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust[8]. Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaalsüsteemi korrastavalt. Küüslauk on hea ka gripiprofülaktikaks, kuid seda üksnes värskelt tarbides, sest vajalikud fütontsiidid lagunevad kuumutamisel[8].

Akadeemilises meditsiinis[muuda]

Küüslaugupressiga lõhutud küüslauk.

Küüslauk on tõhus vahend ka kõrgvererõhktõve e hüpertoonia (ingl k arterial hypetension) ravil[8]. Värskes küüslaugus sisalduvatel taimsetel ühenditel on võime lagundada inimorganismis fibriini. Kui vereringe süsteemis ei ole sisemisi takistusi (kolesterooliladestisi, kasvajaid, hormonaalsed, geneetilised) , ei ole ka vererõhu näitajad normist kõrgemad. Inimesed, kellel on ebatavaliselt madal vererõhk e hüpotensioon ei peaks loobuma küüslaugu ja tema preparaatide tarvitamisest, sest küüslauk alandab kõrget ja tõstab madalat vererõhku.

Vereplasma lipoproteiinid ja küüslauk[muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Lipoproteiinid

Liigsed tarbitud sahhariidid, valgud ja rasvhapped jpm metaboliseeritakse organismis ühendeiks, mida pidevalt uuenevad rakud kasutavad, ka vereplasma kaudu,lipoproteiinide (ehk käibetermin kolesterool) jpt biomolekulide moodustamiseks, transpordiks ja ladustamiseks..[9] Uurimused on tuvastanud, et küüslaugul ja temast valmistatud ainetel on võime alandada vereplasma lipoproteiinide taset. Arvatakse, et küüslaugu bioaktiivsed ühendid blokeerivad LDL-madaltihedusega lipoproteiinide (ehk tavatermin "halb koleterool") metabolismi juba maksas ja komplekteerivad HDL-kõrgtihedusega lipoproteiine (ehk tavatemin "hea kolesterool"), kelle ringlus vereplasma ühenditega koos on kiirem. Vereplasma laborianalüüside LDL-madaltihedusega lipoproteiinide kõrgete näitajate korral soovitatakse süüa 2–3 küüslaugu küünt päevas ja seda eelistatult värskena.

Katsed on näidanud, et pidev küüslaugu söömine hoiab ära veresoonte lupjumise ja soodustab põie-, neeru- ja sapiliiva ning sapikivide lagunemist, puhastab verd kahjulikest ainevahetusjääkidest.

Küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, mistõttu piisab raviefekti saavutamiseks 1–2 küünest päevas. Küüslauk säilitab enamuse oma tervistavad omadusi ka kuumutamisel. [10]

Kasvajate ravi ja küüslauk[muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis RHK-10 Kasvajad

Küüslaugu kui kasvajatevastase ravimiga tegelevad teadlased väga aktiivselt. Nii on Rahvusvahelise Vähiuuringute Instituudi kaudu võimalik tutvuda erinevate käimasolevate teaduslike uuringute ning kliiniliste katsete tulemustega. [11] Uuringute kaudu enim esile kerkinud neoplasmid, millede ennetamiseks ja raviks saab küüslauku ja/või selle derivatiive kasutada on rinna-,eesnäärme-, söögitoru-, kõhu-, pankrease- ning kooloni pahaloomulised kasvajad jne.[12],[13], [14], [15]

Antibakteriaalne toime[muuda]

Ühes katses märkasid uurijad (Walton, Herbold&Lendegren 1936–1938 – Journal of Food Science), et ainuüksi purustatud toore küüslaugu lõhn tapab baktereid kuni 20 cm raadiuses 4 tunni vältel.[16] Esimesena tõestasid küüslaugu antibakteriaalse toime Cavallito ja Bailey 1944. aastal [17].

Ravimiresistentne Staphylococcus aureus

Erinevad küüslaugupreparaadid on mõjusad ning nende bakteritevastane toime on kinnitust saanud ka akadeemilise meditsiini kaudu (ka kliinilised katsetused).[18], [19],[20] Mitmed antibiootikumidele immuunsed bakterid hävivad siiski küüslaugu toimel. Toime bakteritele:

Küüslauk ja tema erinevad vormid toimivad aktiivselt bakteriaal-, viirus- ja parasiit-, seen-infektsioonide (ka Candida albicans seennakkuse puhul, neile oksüdatiivset stressi põhjustades.[21]

Küüslaugu suuremates kogustes (rohkem kui 1 küüs või 4 g küüslaugupreparaate korraga) tarbimist tasub vältida inimestel, keda ootab ees plaaniline operatsioon, kellel on vere hüübimishäired, maohaavad (võib liigselt ärritada), diabeet või kilpnäärme talitlushäired (küüslauk võib suuresti sekkuda joodi metabolismi) ja koos paratsetamooliga (vähendab ravimi toimet) ning HIV-i ravimitega (takistab ravimite sisenemist keharakkudesse mõningate uuringute tulemusel kuni 40% ulatuses)[22].

Kasutamine maitsetaimena[muuda]

Küüslauku kasutatakse laialdaselt ka kulinaarias. Küüslaugu maitse – mahedamast kuni eriti teravani – sõltub osaliselt ka sellest, kui ruttu teda pärast peenralt koristamist süüakse. Noor ja värske on reeglina mahedam ja mahlasem. Toiduainetele lisamine parandab nende säilimist.

Küüslaugust valmistatakse kuulsat Itaalia salatikastet aiolit

Arvatavasti leidub küüslauku sisaldavaid toitusid kõigi rahvaste köögis, seega kasutatakse küüslaukude valmistamiseks kõiki teadaolevaid kulinaarseid valmistamisviise: värskena, hautatuna, keedetuna, praetuna, grillituna, marineerituna ja ka suitsutatuna. Valmistusviisid muudavad küüslaugu maitse-, lõhna ja raviomadusi erinevalt. Marineeritud (terved küüned, viilutatult, tükeldatult või purustatult äädikalahuses) küüslaugu tervistavad omadused pika säilivusaja (5 kuni isegi 15 aasta) jooksul üksnes paranevad.

Kõige lõhnarikkam on toores küüslauk, igatpidi töödelduna lõhnakomponendid muunduvad, nii näiteks eemaldab küüslaugu keetmine (vees, piimas, puljongis jne) talle omase küüslaugulõhna ja kui kuivatatud küüslauk on pea lõhnatu, siis lisades vett lõhn aktiviseerub.

Agrotehnika[muuda]

Küüslauk jaotatakse tinglikult suvi- ja taliküüslauguks. Suviküüslauke iseloomustab hea säilivus ja väiksem saak ning tunduvad toorena süües üpris mahedad. Taliküüslaugud on suurema saagiga, kuid veidi kibedamad.

Paljundamine[muuda]

Seemnest kasvatatud küüslaugusibul esimesel aastal

Küüslauku paljundatakse kas seemnetega (generatiivne paljundamine) või küüntega (vegetatiivne paljundamine). Seemnetega paljundamine on pikaajaline. Kulub ca 2–3 aastat enne kui kasvab tarbimiskõlbulik küüslaugusibul. Kultiveeritud küüslauk ei kasvata Eesti oludes paljunemisvõimelisi seemneid, seetõttu on meil levinum vegetatiivne paljundamine. Küüslaugu kasvatamiseks küüntest ei ole soovitatav osta toiduks müüdavaid sibulaid, kuna need on enamasti keemiliselt töödeldud. Istutusmaterjal tuleks osta aianduspoest.

Sordid[muuda]

Eestis levinumate sortide kohta puudub kindel teave. Euroopas ja Ameerikas küllap vist tuntakse mõningaid sorte üsna pikka aega. Eristatakse putkuvaid (Allium sativum var ophioscorodon) ja putkumatuid küüslaugusorte (Allium sativum var sativum). Putkuvatel sortidel kasvab liitsibula keskelt välja õisikuvars, mille tipus moodustub kerajas õisik. Õisik ise aga koosneb väljaarenemata õitest ja väikestest varre- ehk sigisibulatest. Putkumatutel sortidel ei moodustu õisikuvart neid on hõlpsam paljundada ja säilivad kauem.

Kasvatamine[muuda]

Mida suuremad ja tervemad küüned maha istutada, seda tõenäolisem on ka külluslik saak. Saagi koristusel sorteeritakse välja suuremad küüslaugusibulad, et need sügisel uuesti küüntena maha istutada. Istutamisel eraldatakse küüslaugu küüned, püüdes säilitada üksikute küünte ümber olevat kesta. Küüs istutatakse terav tipp üles.

Küüslauguküüne läbilõige

Küüslauguküüned istutatakse maasse oktoobris-novembris. Juured hakkavad mullas arenema juba sügisel ning kevadel alustab taim hoogsat kasvu. Küüslauk eelistab päikesepaistelist kasvukohta, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Kasvab pea igasugusel mullal, kuid eelistab hästi vett läbilaskvat (võib tähendada tegelikkuses ka kõrgematele peenardele istutamist), viljakat, rohke orgaanilise ainesega, kuivapoolset, kergelt happelist (pH 6,2–6,8 ) kasvupinnast. Küüslaugule sobivad orgaanilised väetised. Kuival perioodil vajab taim kastmist.

Taimehaiguste vältimiseks valida kasvukoht, kus eelneval kolmel aastal ei ole kasvatatud teisi laugu perekonda kuuluvaid taimi. Istutades küüslaugu porgandite ja rooside kõrvale kaitseb küüslauk neid taimi lehemädaniku eest. Küüslaugud kasvavad hästi ka kirsi- ja ploomipuude läheduses. Küüslauke kahjustavad nematoodid (ümarussid).

Küüslaugutaime haigused[muuda]

Sagedasemad küüslaugutaime haigused on :

Saak on koristusküps kui küüslaugupesad vajuvad külili ja pealsed muutuvad pruuniks, see toimub juuli lõpu poole ja augustikuus. Küüslaugu saagikoristusperiood on suhteliselt pikk. Taimede väetamine ja kastmine tuleks lõpetada mõned nädalad enne saagi koristamist. Kui 50 % taime lehtedest (kui küüslaugu taimedel on järel neli-viis rohelist lehte) on juba pruuniks muutunud ja kuivanud, tuleks kastmine lõpetada. 450 g küüslauku annab juurdekasvuks 3–4,5 kg küüslauku.

Küüslaugupatsid

Saaki tuleb koristada ettevaatlikult, jälgides, et küüslaugupäid ei muljutaks ega vigastataks. Küüslaugu korjamisel on soovitavaks abivahendiks hark. Küüslauku ei soovitata jätta kuivama otsese päikse kätte. Peale saagikoristust asetatakse küüslaugud kuivama varjulisse kohta, kus oleks tagatud õhu vaba liikumine ja kaitse vihma ning otsese päiksevalguse eest. Kuivatamine võtab aega 2–3 nädalat. Kolme nädala möödudes võib eemaldada kuivanud pealsed ja juured. Peale kuivatamist pakendatakse küüslaugud puukastidesse ja/või punutakse patsideks.

Tööstuslike koguste küüslaugu töötlemiseks kasutatakse röntgenkiirgusega või siis koobalti ja tseesiumi radioaktiivsete isotoopidega kiiritamist hävitamaks kahjulikke mikroorganisme ja parasiite. Kahjuks lagunevad kiiritamisel B-rühma vitamiinid ning muunduvad ensüümid ja aminohapped ja ka vitamiinide biosaadavus.

Küüslauk on külmakindel taim, mis võib talvituda ka kasvukohal. Samuti võib proovida sibulate pimedas keldris ajatamist ja/või toatemperatuuril pottides kasvatamist.

Kui lasta küüslaukudel vabalt õitseda, võib taliküüslaukude kasvukoht kattuda sigisibulatest kasvanud küüslaukudega. Kasvatusnõuete järgimisel on küüslauk üsna kahjurikindel.

Kasvatuspiirkonnad[muuda]

Suurimad küüslaugu kasvatuspiirkonnad: Egiptus, Hiina, Hispaania, Prantsusmaa ( Cadours, Lautrec, Beaumont de Lomagne, Saint Clar, Toulose jt), Ungari, Tai, Türgi[viide?]. Kuulsaid küüslaugufestivale peetakse Suurbritannias (Wighti saare küüslaugufestival alates 1983. aastast) ja USAs (Gilroy küüslaugufestival toimub alates 1979. aastast). Eesti kohalik küüslaugufestival toimub alates 2008. aastast Jõgeval.

80% maailma küüslaugust kasvatatakse Hiinas[viide?].

Biokeemiline koostis[muuda]

Küüslauk sisaldab rohkem kui 200 keemilist ühendit. Seal hulgas peaaegu 100 väävliühendit (0,1 % kogumassist) ehk sulfiidi. Küüslauk sisaldab ka suures koguses fütokemikaali lignaan – keskmiselt 580 mikrogrammi 100 grammi kohta. Lignaani mõju inimorganismile seostatakse kasvajatevastase toimega.[23]

Küüslauk sisaldab teadaolevalt 10 erinevat looduslikku suhkrut: monosahhariide (arabinoos, fruktoos, galaktoos, glükoos jne) ja polüsahhariide (inuliin jne). Suhkrud moodustavad ¼ küüslauguküüne sisust.

Küüslaugus leidub 0,3 % väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Alliin laguneb ensüümide mõjul tugeva antibiootilise toimega allitsiiniks, allüülpropüüldisulfiidiks, diallüüldisulfiidiks ja diallüültrisulfiidiks – väävliühendeid sisaldavadki peamiselt lenduvad õlid. Eeterliku õli kogus on vähene 0,1–0,4%, sisaldab aga S-allüülmerkaptotsüsteiini ja S-metüülmerkaptotsüsteiini, terpeenidest tsitraali, geraniooli, linalooli jne. Allitsiin on õline vedelik ja väga ebapüsiv ühend, temast tekivad aja jooksul ajoeenid, vinüülditiinid, oligo- ja polüsulfiidid. Allitsiin ei ole värskes küüslaugus bioloogiliselt aktiivne. Värske küüslauk sisaldab ensüümi allinase ja aminohapet alliin, mis paiknevad küüslaugus üksteisest eraldi. Kui küüslauk langeb seente ja/või mikroobide rünnaku alla, kahjustub seejuures küüslaugumembraan. Eelpoolnimetatud ühendid muunduvad 10 sekundi jooksul ühendiks nimetusega allitsiin. Allitsiin aitab tõrjuda kahjustajate rünnaku.

Vitamiinide ja mineraalide sisaldus: B-rühma vitamiinid (B1 (tiamiin), B3 (PP-vitamiin, nikotiinhape, niatsiin), B5 (pantoteenhape), B8jne). Allitsiin segunedes tiamiiniga (tuntud veeslahustuv B-grupi vitamiin B1) moodustab allitiamiin, mille omadused on lihtsustatult samad kui tiamiinil kuid kordades efektiivsemad. Tiamiin osaleb ja on asendamatu keha energiatootmises: energia vabaneb ja liigub kehas glükoosi muundumisel. Allitiamiin aitab kehal glükoosi säilitada ja koguda – ning vajadusel kasutada. Lisaks sisaldab küüslauk vitamiine A ja C, flavanoide, askorbiinhapet, järgmisi elemente sisukate jälgedena: fosforit, kaaliumi, koobaltit, kroomi, väävlit, seleeni, kaltsiumi, mangaani, magneesiumi, germaaniumi, naatriumi, rauda, mangaani, joodi, tsinki.

Küüslauk sisaldab rohkem kui ükski teine toiduaine nukleiinhapet adenosiin, mis on DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) koostematerjal.

Toitainete sisalduselt (süsivesikud, tärklis jne) hinnatakse küüslauku suhteliselt märkimisväärseks – 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat. Sisaldab kuni 8 % valke.

Küüslaugu kultuurilugu[muuda]

1550. aastaga eKr dateeritud vanaegiptuse papüürus toob ära 22 retsepti, milles on kasutatud küüslauku. Egiptlased kasutasid seda toonikumina, mis tugevdas füüsilist vastupidavust ja oli sagedasti püramiidide ehitajate söögilaual.

Philip Burne-Jones (1861–1926) "Vampiir"

Küüslauku teatakse ajaloost just tema kaitsevõime tõttu, kas siis vampiiride vastu või potentsiravimina, kuid peamiselt siiski nakkuste ärahoidjana ning kõrvaldajana. Sajandied on küüslauku kasutatud afrodisiakumina ja ka armuloitsudes.[24]

Homeros on kirjeldanud küüslauku kui lehkavat roosi. Hippokrates uskus, et küüslauguga saab ravida emaka pahaloomulisi kasvajaid ja indiaanlased kasutasid küüslauku mao pahaloomuliste kasvajate korral.


Plinius Vanema teatel raviti küüslauguga kollatõve, epilepsiat, nahahaigusi, sügelisi, mandlitepõletikku, kõõma ja kasvajaid. Samuti oli küüslauk vastumürk ja ravim skorpionite, hiirte-, koerte ning maohammustuste korral. Rooma talupojad sõidki saagikoristuse ajal topeltkoguses küüslauku, kaitsmaks end madude mürgise salve eest.

Kreeklased tarvitasid seda lahtistina ja hiinlased kõrgvererõhutõve korral.

Viikingid ja foiniiklased ülistasid küüslauku nii toiduna kui ka ravimina. Muhkkatkuepideemiate ajal Euroopas kasutati seda nii kaitseks katku eest kui haiguse raviks. 17. sajandil pakkus taimedega ravitseja Parkinson küüslauku vastumürgiks surmaputke ja käokinga mürkidele. 18. sajandil kasutasid venelased küüslauku gripirohuna, seepärast teatakse küüslauku ka kui "vene penitsilliini". Louis Pasteur märkas oma katsetes (1858), et küüslaugumahlal on ülimalt efektiivne antibakteriaalne mõju. 19. sajandil raviti küüslauguga amöboidset düsenteeriat (nt Albert Schweitzer), tüüfust, koolerat. 20. sajandi alguses raviti küüslauguga tuberkuloosi, samuti kasutati seda antibiootikumi või antiseptikuna haavade tarbeks II maailmasõja aastatel, ravides sepsist ja gangreeni. Ka eestimaalastele on pakkunud küüslauk juba mõne sajandi vältel abi tervise säilitamisel ja parandamisel.[25]

Portugali linnas Portos kantakse iga-aastastel pidustustel õitsvaid küüslaugutaimi ja nüpeldatakse nendega hea õnne kindlustamiseks oma armsaid naabreid. Kui keegi juhtub mõistuse kaotama, keerutatakse taime tema pea kohal ja kästakse: "Võta aru pähe!"[viide?]

Vaata ka[muuda]

Viited[muuda]

  1. ↑ stinking rose
  2. ↑ Earl Mindell et al 1998
  3. ↑ Michael Albertson et al 2002
  4. ↑ Raal, A., Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest, Valgus, 2005, lk 157
  5. ↑ ingl k, M. Paredes C, Viviana Becerra V., María I.,González A, Low genetic diversity among garlic (Allium sativum L.) accessions detected using random amplified polymorphic DNA (RAPD), CHILEAN JOURNAL OF AGRICULTURAL RESEARCH 68(1):3-12, 2008, [1]
  6. ↑ ingl k, S. C. Verma and R. K. Mittal, Chromosome Variation in the Common Garlic, Allium sativum L., Cytologia 43: 383-396, 1978, [2]
  7. ↑ ingl k, S. C. Verma and R. K. Mittal, Chromosome Variation in the Common Garlic, Allium sativum L., Cytologia 43: 383-396, 1978, [3]
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Küüslauk?! Söö terviseks!
  9. ↑ P.Bogovski, R.Kull, S.Ootsing, L. Trapido. Meditsiinisõnastik, 2004, ISBN 9985-829-55-7
  10. ↑ ingl k , M.Mutanen, Vegetables, Whole Grains and their derivatives in Cancer Prevention, 2011, ISBN 978-90-481-9800-9, Google`i raamat
  11. ↑ ingl k , Garlic and Cancer Prevention, National Cancer Institute, [4]
  12. ↑ ingl k , W.C.S. Cho, Evidence-Based Anticancer Materia Medica, 2011, ISBN 978-94-007-0525-8, Google`i raamat
  13. ↑ ingl k , Garlic and Cancer Prevention, National Cancer Institute, [5]
  14. ↑ ingl k , G. L. Blackburn, V. Liang W. Go, J. Milner, Nutritional Oncology , 2006, ISBN 978-0-12-088393-6, Google`i raamat
  15. ↑ RHK-10 klassifikatsioon Sotsiaalministeeriumi veebiserveris, RHK-10, Peatükk II: C00-D48 , Kasvajad
  16. ↑ ingl k , L.Walton, M. Herbold, C. C. Lindegren, Bactericidal effects of vapors from crushed garlic, Journal of Food Science, Volume 1, Issue 2, pages 163–169, March 1936, 25 AUG 2006, DOI: 10.1111/j.1365-2621.1936.tb17778.x, [6]
  17. ↑ United States Patent Office
  18. ↑ ingl k , Z. M. Ross, E. A. O'Gara, D. J. Hill, H. V. Sleightholme, D. J. Maslin, Antimicrobial Properties of Garlic Oil against Human Enteric Bacteria: Evaluation of Methodologies and Comparisons with Garlic Oil Sulfides and Garlic Powder, doi: 10.1128/AEM.67.1.475-480.2001, “Appl. Environ. Microbiol.”January 2001 vol. 67 no. 1 475-480, [7]
  19. ↑ ingl k E. A. O'Gara, D. J. Hill, D. J. Maslin, Activities of Garlic Oil, Garlic Powder, and Their Diallyl Constituents against Helicobacter pylori, [8]
  20. ↑ ingl k , Herbal medicines for treatment of bacterial infections: a review of controlled clinical trials, J. Antimicrob. Chemother. (2003)51 (2): 241-246.doi: 10.1093/jac/dkg087, online: January 14, 2003, [9]
  21. ↑ ingl k , Z. M. Ross, E. A. O'Gara, D. J. Hill, H. V. Sleightholme, D. J. Maslin, Antimicrobial Properties of Garlic Oil against Human Enteric Bacteria: Evaluation of Methodologies and Comparisons with Garlic Oil Sulfides and Garlic Powder, doi: 10.1128/AEM.67.1.475-480.2001, “Appl. Environ. Microbiol.”January 2001 vol. 67 no. 1 475-480, [10]
  22. ↑ Garlic Supplements Can Impede HIV Medication
  23. ↑ ingl k , W.C.S. Cho, Evidence-Based Anticancer Materia Medica, 2011, ISBN 978-94-007-0525-8, Google`i raamat
  24. ↑ Michael Albertson et al 2002
  25. ↑ "Herba. Historistlik Eesti rahvameditsiini botaaniline andmebaas".. Kasutatud 20.12.2010.

Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid[muuda]

Küüslauk rahvameditsiinis[muuda]

Küüslauk akadeemilise meditsiini kaudu:[muuda]

Kromosoomistik[muuda]

  • M. Paredes C, Viviana Becerra V., María I.,González A, Low genetic diversity among garlic (Allium sativum L.) accessions detected using random amplified polymorphic DNA (RAPD), CHILEAN JOURNAL OF AGRICULTURAL RESEARCH 68(1):3-12, 2008, Veebiversioon
  • S. C. Verma and R. K. Mittal, Chromosome Variation in the Common Garlic, Allium sativum L., Cytologia 43: 383-396, 1978, Veebiversioon(pdf)
  • S. C. Verma and R. K. Mittal, Chromosome Variation in the Common Garlic, Allium sativum L., Cytologia 43: 383-396, 1978 Veebiversioon (pdf)

Muud[muuda]

Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)

Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)

Pärit leheküljelt "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Küüslauk&oldid=3645844"