Küüslauk

Allikas: Vikipeedia
Küüslauk
Allium sativum, William Woodville, Medical Botany, 1793.[1]
Allium sativum, William Woodville, Medical Botany, 1793.[1]
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Amarüllilised Amaryllidaceae
Alamsugukond: Laugulised Allioideae
Triibus: Allieae
Perekond: Lauk Allium
Liik: Küüslauk
Ladinakeelne nimetus
Allium sativum
L. 1753
Sünonüümid
  • Porrum sativum (L.) Rchb.
  • Allium arenarium Sadler ex Rchb.
  • Allium controversum Schrad. ex Willd.
  • Allium longicuspis Regel
  • Allium ophioscorodon Link
  • Allium pekinense Prokh.
  • Allium sativum f. pekinense (Prokh.)
  • Allium sativum subsp. controversum (Schrad. ex Willd.) K.Richt.
  • Allium sativum subsp. ophioscorodon (Link) Schübl. & G.Martens
  • Allium sativum subsp. subrotundum (Gren. & Godr.) K.Richt.
  • Allium sativum var. controversum (Schrad. ex Willd.) Nyman
  • Allium sativum var. ophioscorodon (Link) Döll
  • Allium sativum var. pekinense (Prokh.) F.Maek.
  • Allium sativum var. subrotundum Gren. & Godr.
  • Allium scorodoprasum subsp. viviparum (Regel) K.Richt.
  • Allium scorodoprasum var. viviparum Regel
  • Porrum ophioscorodon (Link) Rchb.

Küüslauk (Allium sativum) on laugu perekonda kuuluv mitmeaastane taime- ja köögiviljakultuuri liik, mida kasvatatakse harilikult kas ühe- või kaheaastasena.[2]

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raunkiæri eluvormiliigituses (Christen C. Raunkiær) kuulub küüslauk geofüütide hulka.

Küüslaugu biosüstemaatika pole päris selge. 1601 kirjeldas Carolus Clusius küüslauku Rariorum plantarium historia's ilmselt metslauguna (Allium scorodoprasum).

Botaanikud Johann Heinrich Friedrich Link ja Johann Christoph Döll väitsid, et taim on Allium sativumi varieteet ophioscorodon.

Botaanik Heinrich Adolph Schrader andis küüslaugule ladinakeelse teadusliku nimetuse Allium controversum. Botaanik Eduard August von Regel toetas Schraderi ettepanekut controversum 'i osas kuid tema arust oli taimeliik sellegi poolest sativum ja küüslaugutaime nimetus Allium sativum var. controversum.[3]

Helm (1956) kirjeldas küüslaugul kolme teisendit: Allium sativum L. var. sativum, Allium sativum var. ophioscorodon ja Allium sativum L. var. pekinense (Prokh).

Paljud autorid tunnistavad küüslaugutaimel kaht teisendit:

Allium sativum L. var. sativum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Allium sativum L. var. sativum

Lühike iseloomustus:

  • mitteõitsev (mitteputkuvad);
  • õisikuvart ja õisikut ega sigisibulaid ei kasva;
  • suured liitsibulad, mille küüslauguküünte suurus ja arv (8–60) on varieeruv;
  • pikem säilivusaeg;
  • hõlpsasti küüslaugupatsi punutavad;
  • aianduses nimetatakse rühmadena: Artichoke ja Silverskin.

Allium sativum L. var. sativum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Allium sativum var. sativum

Lühike iseloomustus:

  • õitsev (putkuv);
  • kasvatab kurvilise või silmustega õisikuvarre, õisiku ja sigisibulad;
  • õied kas valged, punased või roosad;
  • liitsibulad on väiksemad ja neid on vähe;
  • küüslauguküüned on ühtlasema suurusega ja ümbritsevad küüslaugu õisikuvart ühe kihina;
  • pikem säilivusaeg;
  • kasvuperioodile võiks soovitatavalt eelneda külmaperiood;
  • aianduses nimetatakse rühmadena: Purple Stripe, Porcelain, Rocambole.[5]

Allium sativum L. var. pekinense [muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Allium sativum var. pekinense

Lühike iseloomustus:

  • õitsev (putkuv);
  • laiad lehed, mis on 'kokku põimunud'.[6]

Cronquisti süsteemis (1981) kuulub küüslauk liilialiste sugukonda laugu perekonda.

Fülogeneetiliste analüüside ja morfoloogiliste indikaatorite järgi liigitasid Maas ja Claas (1995) küüslaugutaimed nelja rühma[7]:

  • Longicuspis-rühm
  • Ophioscorodon-rühm
  • Sativum-rühm
  • Subtropical-rühm.

Fritsch ja Friesen (2002) jaotasid küüslaugu leviku alusel mitteformaalsetesse rühmadesse[8]:

APG III süsteemis (2009) kuulub küüslaugutaim asparilaadsete seltsi, amarülliliste sugukonda.

Mitteformaalne klassifitseerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Söögiküüslaugu klassifitseerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslauku on püütud liigitada ka õitsvateks (putkuvateks) (Allium sativum var ophioscorodon) ja mitteõitsvateks (mitteputkumatuteks) küüslaukudeks (Allium sativum var sativum). Arvatakse, et õitsvad küüslaugud on vormunud mitteõitsvatest küüslaukudest.

Ron L. Engelandi klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Engeland'i süsteem

Ron L. Engeland kirjeldas (1991) 5 tüüpi küüslauke. Wisconsini Ülikooli juures töötava dr. Phil Simon'i poolt 1993 aastal läbi viidud esialgsed geneetilised uuringud kinnitasid Engelandi klassifikatsiooni. Engeland on hiljem seda klassifikatsiooni täiendanud.

Engeland klassifitseerib küüslaugud taime enda, liitsibula ja küüslauguküüne välisvormi alusel 8. põhirühma: Artichoke-, Asiatic-, Creole-, Porcelain-, Purple Stripe-, Rocambole-, Silverskin- ja Turban-rühma.

Lisaks liigitatakse Purple Stripe - rühm omakorda allrühmadeks: Purple Stripe, Mottled ja Glazed. Viimastel aastatel on pakutud lisaks veel ka Middle Eastern-rühma.[9][10]

Mõnikord on kataloogides ja kirjanduslikes allikates neid rühmi nimetatud ka sortideks, kuid botaaniliselt ei loeta need siiski küüslaugusortideks.[11]

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vavilovi (1951) ja Kazakova (1971) arvates pärineb küüslauk Kesk-Aasiast. Tema esitaimeks looduses on pakutud pikatipulist lauku (Allium longicuspis), tõenäoliselt on see taim kas küüslaugu metsik eellane või metsik esivanem.[12]

Küüslaugu esivanemaks on (2008) pakutud ka taime Allium tuncelianum.[13]

Pikatipuline lauk ja Allium tuncelianum on geneetiliselt identsed küüslauguga kuid DNA-analüüsi kohaselt ei ole need taimed küüslaugu esivanemad (Block, 2010).[14]

Küüslauk pärineb tõenäoliselt Aasia läänepoolsetelt aladelt ja teda kasvatatakse kogu maailmas parasvöötmes ja subtroopikas.[15] Küüslaugu looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias, Altais ja Pamiiri piirkonnas.[16]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sigisibulad

Küüslaugutaim kasvab 30–90 cm kõrguseks.[17] Maa-aluseks osaks (ja ka mullas talvituvaks osaks) on liitsibul, mis koosneb kuivsoomustega ümbritsetud umbes 12 tütar- ehk kõrvalsibulast, mida nimetatakse küüslauguküünteks. Sibul ja küüned on kaetud väga õhukese valkja membraaniga. Peasibulast lähtuvad torujas vars ning pikad, kitsad ja nahkjad õhukesed lehed. Terve leheservaga lehed on 10–15 cm pikad ja vastaka asetusega. Putkuvatel sortidel kasvab liitsibula keskelt välja õisikuvars, mille tipus moodustub kerajas õisik. Õisik ise aga koosneb väljaarenemata õitest, mis meie kliimavööndis harilikult ei avane, millel ei moodustu seemneid ega väikesi varre- ehk sigisibulaid.[18] Putkumatutel sortidel ei moodustu õiget õisikuvart, neid on hõlpsam paljundada ja nad säilivad kauem. Punakasvalged õied on koondunud kerajatesse sarikatesse. Maailmas on leitud ka õitsvaid küüslauke, mille õied on mõlemasoolised ja mida tolmeldavad mesilased ja teised putukad. Liitsibula kand koosneb peenikestest lumivalgetest juurtest, mis moodustavad kasvava taime mullaaluse ringikujulise tuginiidistiku.

Küüslaugu mugul

Kromosoomistik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslaugul on (2n=2x=16) kromosoomi ning see sisaldab DNA-d 32,7 pg 2 C tuuma kohta; selle tuvastamiseks kasutati RAPD-meetodit[19][20]

Köögiviljakultuurina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Agrotehnika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduaias kasvatajale[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslauk jaotatakse tinglikult ka suvi- ja taliküüslauguks. Suviküüslauke iseloomustab hea säilivus ja väiksem saak ning nad tunduvad toorena süües üpris mahedad. Taliküüslaugud on suurema saagiga, kuid veidi kibedamad.

Paljundamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seemnest kasvatatud küüslaugu sibul esimesel aastal

Küüslauku paljundatakse kas seemnetega (generatiivne paljundamine) või küüntega (vegetatiivne paljundamine). Seemnetega paljundamine on pikaajaline. Kulub ca 2–3 aastat enne kui kasvab tarbimiskõlbulik küüslaugumugul. Eesti oludes on levinum vegetatiivne paljundamine. Küüslaugu kasvatamiseks tuleks istutusmaterjal osta aianduspoest. Toiduks müüdavad küüslaugud on enamasti keemiliselt töödeldud.

Mida suuremad ja tervemad küüned maha istutada, seda tõenäolisem on ka külluslik saak. Saagi koristusel sorteeritakse välja suuremad küüslaugusibulad, et need sügisel uuesti küüntena maha istutada. Istutamisel eraldatakse küüslaugu küüned, püüdes säilitada üksikute küünte ümber olevat kesta. Küüs istutatakse terav tipp üles.

Küüslauguküüne läbilõige

Küüslauguküüned istutatakse maasse oktoobris-novembris. Juured hakkavad mullas arenema juba sügisel ning kevadel alustab taim hoogsat kasvu. Küüslauk eelistab päikesepaistelist kasvukohta, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Kasvab pea igasugusel mullal, kuid eelistab hästi vett läbilaskvat (võib tähendada tegelikkuses ka kõrgematele peenardele istutamist), viljakat, rohke orgaanilise ainesega, kuivapoolset, kergelt happelist (pH 6,2–6,8 ) kasvupinnast. Küüslaugule sobivad orgaanilised väetised. Kuival perioodil vajab taim kastmist.

Taimehaiguste vältimiseks valida kasvukoht, kus eelneval kolmel aastal ei ole kasvatatud teisi laugu perekonda kuuluvaid taimi.

Sordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Küüslaugusortide loend

Eesti põllumajandusteadlase Maia Raudsepingu arvates meil Eestis käesoleval ajal kohalikke küüslaugusorte ei ole ja seni on kasvatatud meil peamiselt Venemaalt sissetoodud sorte: 'Rostovski' (mitteõitsev), 'Leningradski' (õitsev) ja 'Gribovski' (õitsev).[21]

Haigused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sagedasemad küüslaugutaimede ja -küünte taimehaigused on:

Kahjurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saagikoristus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saak on koristusküps kui küüslaugupesad vajuvad külili ja pealsed muutuvad pruuniks, see toimub juuli lõpu poole ja augustikuus. Küüslaugu saagikoristusperiood on suhteliselt pikk. Taimede väetamine ja kastmine tuleks lõpetada mõned nädalad enne saagikoristust. Kui 50% taime lehtedest (kui taimedel on järel neli-viis rohelist lehte) on pruuniks muutunud ja kuivanud, tuleks kastmine lõpetada. 450 g küüslauku annab juurdekasvuks 3–4,5 kg küüslauku.

Küüslaugupatsid

Saaki tuleb koristada ettevaatlikult, jälgides, et küüslaugupäid ei muljutaks ega vigastataks. Küüslaugu korjamisel on soovitavaks abivahendiks hark. Küüslauku ei soovitata jätta kuivama otsese päiksevalguse kätte. Peale saagikoristust asetatakse küüslaugud kuivama varjulisse kohta, kus oleks tagatud õhu liikumine ja kaitse vihma ning otsese päiksevalguse eest. Kuivatamine võtab aega 2–3 nädalat. Kolme nädala möödudes võib eemaldada kuivanud pealsed ja juured. Peale kuivatamist pakendatakse küüslaugud puukastidesse ja/või punutakse küüslaugupatsideks.

Tööstuslike koguste küüslaugu töötlemiseks kasutatakse röntgenkiirgusega või siis koobalti ja tseesiumi radioaktiivsete isotoopidega kiiritamist hävitamaks potentsiaalselt kahjulikke mikroorganisme ja parasiite. Kiiritamisel lagunevad aga B-rühma vitamiinid ning muunduvad ensüümid ja aminohapped ja ka vitamiinide biosaadavus.

Küüslauk on külmakindel taim, mis võib talvituda ka kasvukohal. Samuti võib proovida sibulate pimedas keldris ajatamist ja/või toatemperatuuril lillepottides kasvatamist.

Kui lasta küüslaukudel vabalt õitseda, võib taliküüslaugu kasvukoht kattuda sigisibulatest kasvanud küüslauguküüntega. Kasvatusnõuete järgimisel on küüslauk üsna kahjurikindel.

Kasvatuspiirkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimad tootjad 2011. aastal [22]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Hiina Hiina 19 156 000 80,6
India India 1 057 800 4,5
Egiptus Egiptus 295 845 1,2
Lõuna-Korea Lõuna-Korea 295 002 1,2
Venemaa Venemaa 233 948 1,0
Myanmar Myanmar 212 601 0,9
Bangladesh Bangladesh 209 153 0,9
USA USA 190 690 0,8
Argentina Argentina 174 363 0,7
Ukraina Ukraina 171 900 0,7
Maailm kokku 23 769 746 100

Suurimad küüslaugu kasvatuspiirkonnad on Hiina, Hispaania, Prantsusmaa (Cadours, Lautrec, Beaumont de Lomagne, Saint Clar, Toulose jt), Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari[23] Egiptus, Korea, Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Bangladesh[24], Türgi.[viide?]

80% maailma küüslaugust kasvatatakse Hiinas (2009, 2011).[25]

Seltsilistaimena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslaugutaimed kasvuperioodil

Küüslauku soovitatakse lisaks eraldi köögiviljakultuurina kasvatada ka seltsilistaimena. Istutades seemneküüslauke porgandite kõrvale kaitseb ta neid porgandikärbse eest ja rooside kõrvale istutatuna kaitseb küüslauk neid lehemädaniku eest. Küüslaugud kasvavad hästi ka kirsi- ja ploomipuude läheduses.

Küüslaugutaime saadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisaks ilusale välimusele on küüslauk ka hea köögivili, maitse- ja ravimtaim. Küüslaugumugulaid kasutatakse ka seemneküüslauguna.[26][27]

Küüslauguküüned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Küüslauguküüned

Küüslauguküüned (Allii sativi bulbus, Bulbus Allii Sativi) on küüslaugu saadused, värsked või kuivatatud küüned, mida kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel ja valmistusviisidel nii töönduslikult kui ka kodustes majapidamistes.[28][29]

Eeterlik õli[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslaugu eeterlik õli saadakse aurudestillatsiooniga (eemaldatakse vesilahustuvad ühendid). Küüslaugu eeterliku õli sisaldus on 0,2–0,5% (400–500 g küüslauguküüntest saab 1 g eeterlikku õli). Küüslauguküüned jahvatatakse vees, kuumutatakse auruga või ekstraheeritakse orgaanilises lahuses saamaks küüslaugust õli. Auruga destilleeritud küüslauguõli sisaldab sulfiide, millel on kasvajaid ennetav ja raviv ning immuunsüsteemi tugevdav toime.[viide?][30]

Küüslauguõli kapslid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslauk purustatakse või hakitakse ja hoitakse 24 tundi või kuni 20 kuud taimeõli sees, seejärel kurnatakse. Selle pika valmimisprotsessi käigus mitmed küüslaugus sisalduvad väävliühendid muunduvad ja deaktiveeruvad ning moodustuvad uued inimorganismile kasulikud ühendid. Küüslauguõlikapslite valmistamisel kasutatakse küüslaugukontsentraadiga segatud taimeõli. Keskmine küüslaugukapsel sisaldab 1% küüslauguõli.

Tõmmis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslaugutõmmise jaoks, lastakse viilutatud või tervetel küüslauguküüntel äädikalahuses, vees või alkoholis (vein, viin, piiritus jne) tõmmata.

Küüslaugupulber[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslaugupulbrit (Allium sativi bulbi pulvis) kasutatakse maitseainena ja poolfabrikaatide tootmisel, aga ka ravimainena ja söödamaterjalina.[31]

Küüslauguküüned kas viilutatakse või purustatakse ning seejärel kuivatakse ja valmistatakse küüslaugupulber. Pulbris säilib enamik värske küüslaugu omadusi, aga mõnevõrra väiksemas kontsentratsioonis.

Monograafiad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslaugupulbri monograafid on avaldatud Briti, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide Farmakopöades. [32]

Rahvameditsiinis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestlaste rahvameditsiinis tuntakse küüslauku enesetunde parandaja, [[südame tugevdaja, vererõhu korrastaja ja soole peristaltika parandajana. Küüslaugus leiduvad mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust[33]. Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormoonsüsteemi korrastavalt. Küüslauk on hea ka gripiprofülaktikaks, kuid seda üksnes värskelt tarbides, sest vajalikud fütontsiidid lagunevad kuumutamisel[33].

Kasutamine ravimtaimena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslauku peetakse koos naistepuna ja ženženniga üheks maailma populaarseimaks ravimtaimeks. Taime eeterlik õli ja füntotsiidid on inimorganismile eriti vajalikud, samuti on küüslauk tugeva antibiootilise toimega. Küüslauku kasutatakse rahvameditsiinis vesitõmmisena, taimeteena, leotisena, taimekääritisena ja värskelt. Kaubandusvõrgus on küüslauk saadavad eeterliku õli, kapslite ja pulbrina.

Akadeemilises meditsiinis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslaugupressiga lõhutud küüslauk.

Küüslauk on tõhus vahend ka kõrgvererõhktõve ehk hüpertoonia ravil[33]. Värskes küüslaugus sisalduvatel taimsetel ühenditel on võime lagundada inimorganismis fibriini. Küüslauk ja tema preparaadid sobivad ka madala vererõhuga inimestele, sest küüslauk alandab kõrget ja tõstab madalat vererõhku.

Vereplasma lipoproteiinid ja küüslauk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lipoproteiinid

Uurimused on tuvastanud, et küüslaugul ja temast valmistatud preparaatidel on võime alandada vereplasma lipoproteiinide taset. Arvatakse, et küüslaugu bioaktiivsed ühendid blokeerivad LDL-madaltihedusega lipoproteiinide (ehk nn "halva kolesterooli") metabolismi juba maksas ja komplekteerivad HDL-kõrgtihedusega lipoproteiine (ehk "head kolesterooli"), mille ringlus vereplasma ühenditega koos on kiirem. LDL-madaltihedusega lipoproteiinide kõrgete näitajate korral soovitatakse süüa 2–3 küüslaugu küünt päevas ja seda eelistatult värskena.

Katsed on näidanud, et pidev küüslaugu söömine hoiab ära ateroskleroosi ja soodustab põie-, neeru- ja sapiliiva ning sapikivide lagunemist ja puhastab verd kahjulikest ainevahetusjääkidest. Küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, mistõttu piisab raviefekti saavutamiseks 1–2 küünest päevas. Küüslauk säilitab enamuse oma tervistavad omadusi ka kuumutamisel.[34]

Kasvajate ravi ja küüslauk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslaugu kui kasvajatevastase ravimiga tegelevad teadlased väga aktiivselt. Nii on Rahvusvahelise Vähiuuringute Instituudi kaudu võimalik tutvuda käimasolevate teaduslike uuringute ja kliiniliste katsete tulemustega.[35] Uuringute põhjal aitab küüslauk ja/või selle derivaadid ennetada ning ravida eelkõige rinna-,eesnäärme-, söögitoru-, kõhu-, pankrease- ja kooloni pahaloomulisi kasvajaid.[36][37][38]

Antibakteriaalne toime (osaline)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesena tõestasid küüslaugu antibakteriaalse toime Cavallito ja Bailey 1944. aastal [39]. Ühes katses märkasid uurijad (Walton, Herbold&Lendegren 1936–1938 – Journal of Food Science), et ainuüksi purustatud toore küüslaugu lõhn tapab baktereid kuni 20 cm raadiuses 4 tunni vältel.[40]

Ravimiresistentne Staphylococcus aureus

Küüslauk hävitab mitmeid antibiootikumidele immuunseid baktereid. Nagu näiteks:

Küüslaugul ja tema vormidel on aktiivne toime bakter-, viirus-, parasiit- ja seennakkuste ravis.[41] Küüslaugu suuremates kogustes (rohkem kui 1 küüs või 4 g küüslaugupreparaate korraga) tarbimist tasub vältida inimestel, keda ootab ees plaaniline operatsioon, kellel on vere hüübimishäired, maohaavad (võib liigselt ärritada), suhkurdiabeet või kilpnäärme talitlushäired (küüslauk võib suuresti sekkuda joodi metabolismi). Küüslauk vähendab paratsetamooli toimet ja takistab HIV-i ravimite sisenemist keharakkudesse, mõningate uuringute tulemusel kuni 40% ulatuses[42].

Seentevastane toime (osaline)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mikrobioloogilise laboratoorse uuringu käigus uuriti steriilse küüslaugupulbri toimet Candida albicansi (söötmel) levikule ja tulemused indikeerivad küüslaugupreparaatides sisalduvate ainete seentevastast toimet.[43]

Söögiküüslauk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslauku kasutatakse laialdaselt ka kulinaarias. Arvatavasti leidub küüslauku sisaldavaid toite paljude rahvaste köökides, kuid rohkelt leiab ta kasutust mehhiko, kariibi, india, vene, eesti ja ka Vahemeremaade köögis.

Küüslaugu maitse – mahedamast kuni eriti teravani – sõltub osaliselt ka sellest, kui ruttu teda pärast peenralt koristamist süüakse. Noor ja värske on reeglina mahedam ja mahlasem. Küüslaugu lisamine parandab toiduainete säilivust.

Küüslauguküüntest valmistatakse kuulsat Itaalia salatikastet aïoli 't

Küüslaukude valmistamiseks kasutatakse kõige erinevamaid kulinaarseid valmistamisviise: hautamine, keetmine, praadimine, grillimine, marineerimine ja ka suitsutamine. Valmistusviisid muudavad küüslaugu maitse-, lõhna ja raviomadusi. Marineeritud (terved küüned, viilutatult, tükeldatult või purustatult äädikalahuses) küüslaugu tervistavad omadused pika säilivusaja (5 kuni isegi 15 aastat) jooksul üksnes paranevad.

Kõige lõhnarikkam on toores küüslauk. Töödeldud lõhnakomponendid muunduvad, nii näiteks eemaldab küüslaugu keetmine (vees, piimas, puljongis jne) talle omase lõhna ja kuivatatud küüslauk on pea lõhnatu, samas lisades sellele vett, lõhn taasaktiveerub.

Biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslauk sisaldab rohkem kui 200 keemilist ühendit. Seal hulgas peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi. Küüslauk sisaldab ka suures koguses fütokemikaali lignaan – keskmiselt 580 mikrogrammi 100 grammi kohta. Just lignaani mõju inimorganismile seostatakse kasvajatevastase toimega.[44]

Küüslauk sisaldab teadaolevalt 10 erinevat looduslikku suhkrut: monosahhariide (arabinoos, fruktoos, galaktoos, glükoos jne) ja polüsahhariide (inuliin jne). Suhkrud moodustavad küüslauguküünest ¼.

Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Alliin laguneb ensüümide mõjul tugeva antibiootilise toimega allitsiiniks, allüülpropüüldisulfiidiks, diallüüldisulfiidiks ja diallüültrisulfiidiks – väävliühendeid sisaldavadki peamiselt lenduvad õlid. Eeterliku õli kogus on vähene 0,1–0,4%, sisaldab aga S-allüülmerkaptotsüsteiini ja S-metüülmerkaptotsüsteiini, terpeenidest tsitraali, geraniooli, linalooli jne. Allitsiin on õline vedelik ja väga ebapüsiv ühend, temast tekivad aja jooksul ajoeenid, vinüülditiinid, oligo- ja polüsulfiidid. Allitsiin ei ole värskes küüslaugus bioloogiliselt aktiivne. Värske küüslauk sisaldab ensüümi allinaas ja aminohapet alliin, mis paiknevad küüslaugus üksteisest eraldi. Kui küüslauk langeb seente ja/või mikroobide rünnaku alla ja küüslaugumembraan saab kahjustada, muunduvad eelpoolnimetatud ühendid allitsiiniks, mis aitab tõrjuda kahjustajate rünnaku.

Vitamiinide ja mineraalide sisaldus: B-rühma vitamiinid (B1 (tiamiin), B3 (PP-vitamiin, nikotiinhape, niatsiin), B5 (pantoteenhape), B8jne). Allitsiin segunedes tiamiiniga (tuntud vesilahustuv B-grupi vitamiin B1) moodustab allitiamiin, mille omadused on lihtsustatult samad kui tiamiinil kuid kordades efektiivsemad. Tiamiin osaleb ja on asendamatu keha energiatootmises: energia vabaneb ja liigub kehas glükoosi muundumisel. Allitiamiin aitab kehal glükoosi säilitada ja koguda – ning vajadusel kasutada. Lisaks sisaldab küüslauk vitamiine A ja C, flavanoide, askorbiinhapet, järgmisi elemente sisukate jälgedena: fosforit, kaaliumi, koobaltit, kroomi, väävlit, seleeni, kaltsiumi, mangaani, magneesiumi, germaaniumi, naatriumi, rauda, mangaani, joodi, tsinki.

Küüslauk sisaldab rohkem kui ükski teine toiduaine nukleiinhapet adenosiin, mis on DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) koostematerjal.

Toitainete sisalduselt (süsivesikud, tärklis jne) hinnatakse küüslauku suhteliselt märkimisväärseks – 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat. Sisaldab kuni 8% valke.

Rahvapäraseid nimetusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslauku nimetatakse ajalooliselt ka "haisvaks ehk lehkavaks roosiks".[45][46][47] Eestis on selle rahvapärased nimetused näiteks kiblok, tõusurohi, piusa, purokese jne.[viide?]

Küüslauk kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

1550. aastaga eKr dateeritud vanaegiptuse papüürus märgib 22 retsepti, milles on kasutatud küüslauku. Egiptlased kasutasid seda toonikumina, mis tugevdas füüsilist vastupidavust ja oli sagedasti püramiidide ehitajate söögilaual. Islamiusuliste legendi järgi 'hüppas' küüslauk välja Eedeni aiast pagendatud Saatana vasaku jala jäljest.[48]

Küüslauku teatakse ajaloost just tema kaitsevõime tõttu, kas siis vampiiride vastu või potentsiravimina, kuid peamiselt siiski nakkuste ärahoidjana ja kõrvaldajana. Sajandeid on küüslauku kasutatud afrodisiakumina ja ka armuloitsudes.[47]

Homeros on kirjeldanud küüslauku kui 'lehkavat roosi'. Hippokrates uskus, et küüslauguga saab ravida emaka pahaloomulisi kasvajaid ja indiaanlased kasutasid küüslauku mao pahaloomuliste kasvajate korral. Plinius Vanema teatel raviti küüslauguga kollatõve, epilepsiat, nahahaigusi, sügelisi, mandlitepõletikku, kõõma ja kasvajaid. Samuti oli küüslauk vastumürk ja ravim skorpionite, hiirte-, koerte ja maohammustuste korral. Rooma talupojad sõidki saagikoristuse ajal topeltkoguses küüslauku, kaitsmaks end madude võimaliku ründe eest. Kreeklased tarvitasid seda lahtistina ja hiinlased kõrgvererõhutõve korral.

Viikingid ja foiniiklased ülistasid küüslauku nii toiduna kui ka ravimina. Muhkkatkuepideemiate ajal Euroopas kasutati seda nii kaitseks katku eest kui haiguse raviks. 17. sajandil pakkus taimedega ravitseja Parkinson küüslauku vastumürgiks surmaputke ja käokinga mürgistuse korral. 18. sajandil kasutasid venelased küüslauku gripirohuna, seepärast teatakse küüslauku ka kui "vene penitsilliini". Louis Pasteur märkas oma katsetes (1858), et küüslaugumahlal on ülimalt efektiivne antibakteriaalne mõju. 19. sajandil raviti küüslauguga amöboidset düsenteeriat (nt Albert Schweitzer), tüüfust, koolerat. 20. sajandi alguses raviti küüslauguga tuberkuloosi, samuti kasutati seda antibiootikumi või antiseptikuna haavade tarbeks Teise maailmasõja aastatel, ravides sepsist ja gangreeni. Ka eestimaalastele on pakkunud küüslauk juba mõne sajandi vältel abi tervise säilitamisel ja parandamisel.[49]

Küüslaugufestival[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuulsaid küüslaugufestivale peetakse Suurbritannias (Wighti saare küüslaugufestival alates 1983. aastast) ja USA-s (Gilroy küüslaugufestival toimub alates 1979. aastast). Eesti kohalik küüslaugufestival toimub alates 2008. aastast Jõgeval. Portugalis Portos kantakse iga-aastastel pidustustel õitsvaid küüslaugutaimi ja nüpeldatakse nendega hea õnne kindlustamiseks oma naabreid. Kui keegi juhtub mõistuse kaotama, keerutatakse taime tema pea kohal ja hüütakse: "Võta aru pähe!".[viide?]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Medical botany : containing systematic and general descriptions, with plates, of all the medicinal plants, indigenous and exotic, comprehended in the catalogues of the materia medica, as published by the Royal Colleges of Physicians of London and Edinburgh : accompanied with a circumstantial detail of their medicinal effects, and of the diseases in which they have been most successfully employed / William Woodville. Volume 3 of 4
  2. Maia Raudseping, "Sibul aias ja köögis", lk 49, Maalehe Raamat, ISBN 9985 64 304 6
  3. Marian Coonse, "Onions, Leeks, and Garlic: A Handbook for Gardeners", lk 65, 1995, vaadatud 22.05.2014)(inglise keeles)
  4. Allium sativum var. ophioscorodon - Rocambole, Schlangen-Knoblauch, vaadatud 06.05.2014(saksa keeles)
  5. Michele Meyers, Garlic: An Herb Society of America Guide, ©2004, 2006 The Herb Society of America, lk 39 – 40, vaadatud 22.05.2014 (inglise keeles)
  6. Michele Meyers, Garlic: An Herb Society of America Guide, ©2004, 2006 The Herb Society of America, lk 40, vaadatud 22.05.2014 (inglise keeles)
  7. M.N. Normah, H.F. Chin, Barbara M. Reed, Conservation of Tropical Plant Species, lk 386, Springer 2013, vaadatud 09.05.2014(inglise keeles)
  8. James L. Brewster, Longicuspis-%20group&f=false "Onions and Other Vegetable Alliums", Crop Prduction Science in Horticuluture , CABI, lk 15 — 16, 2008, vaadatud 11.05.2014(inglise keeles)
  9. Garlic Pages Frequently Asked Questions, vaadatud 13.05.2014 (inglise keeles)
  10. Hood River Garlic, vaadatud 13.05.2014 (inglise keeles)
  11. Michele Meyers, Garlic: An Herb Society of America Guide, ©2004, 2006 The Herb Society of America, lk 7, vaadatud 22.05.2014 (inglise keeles)
  12. Chittaranjan Kole, "Genome Mapping and Mlecular Breeding in Plants. Vegetables", 12. peatükk, P. F. Cavanagro, C.R. Galmarini, lk 349, 2007, Springer, ISBN 978 3 540 343350, vaadatud 06.05.2014(inglise keeles)
  13. Meryem Ipeka, Ahmet Ipekb, Philipp W. Simonc, Genetic characterization of Allium tuncelianum: An endemic edible Allium species with garlic odor. Lühikokkuvõte, Scientia Horticulturae, 115. köide, nr 4, 21 veebruar 2008, lk 409–415, vaadatud 10.05.2014)(inglise keeles)
  14. Chittaranjan Kole, "Wild Crop Relatives: Genomic and Breeding Resources: Vegetables", lk 3, 2011, Springer, vaadatud 13.05.2014 (inglise keeles')
  15. Ain Raal, "Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest", Valgus, 2005, lk 157
  16. Maia Raudseping, "Sibul aias ja köögis", lk 48, 2006, Maalehe Raamat, ISBN-9985-64-304-6
  17. Maia Raudseping, "Sibul aias ja köögis", lk 49, 2006, Maalehe Raamat, ISBN 9985 64 304 6
  18. Maia Raudseping, "Sibul aias ja köögis", lk 49, 2006, Maalehe Raamat, ISBN 9985 64 304 6
  19. M. Paredes C, Viviana Becerra V., María I.,González A, Low genetic diversity among garlic (Allium sativum L.) accessions detected using random amplified polymorphic DNA (RAPD), CHILEAN JOURNAL OF AGRICULTURAL RESEARCH, 2008, vaadatud 06.05.2014(inglise keeles)
  20. S. C. Verma and R. K. Mittal, Chromosome Variation in the Common Garlic, Allium sativum L., 1978, vaadatud 06.05.2014)(inglise keeles)
  21. Maia Raudseping, "Sibul aias ja köögis", lk 52, 2006, Maalehe Raamat, ISBN 9985 64 304 6
  22. "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org. Kasutatud 14.11.2013. (Inglise keeles)
  23. Maia Raudseping, "Sibul aias ja köögis", lk 48, 2006, Maalehe Raamat, ISBN 9985-64-304-6
  24. Alejandrina Robledo-Paz, Héctor Manuel Tovar-Soto, Biotechnological Tools for Garlic Propagation and Improvement, vaadatud 10.05.2014(inglise keeles)
  25. Alejandrina Robledo-Paz, Héctor Manuel Tovar-Soto, Biotechnological Tools for Garlic Propagation and Improvement, vaadatud 10.05.2014 (inglise keeles)
  26. Heli Raamets, Kohalik küüslauk asub võitlusse Hiina omaga, Maaleht, 13. september 2012, vaadatud 10.05.2014
  27. Meelika Sander-Sõrmus,Voore: eestimaine küüslauk vajab väärindamist, 20.03.2013, vaadatud 10.05.2014
  28. Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 51— 52 , Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  29. Bulbus Allii Sativi, WHO Monographs on Selected Medicinal Plants], 1. köide (1999; 295 lk), lk 16 — 32, vaadatud 06.05.2014 (inglise keeles)
  30. Robert A. Ronzio, "The Encyclopedia of Nutrition and Good Health", 2.trükk, 2003, lk 304, vaadatud 17.10.2014(inglise keeles)
  31. KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta, KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 575/2011, 16. juuni 2011, söödamaterjalide kataloogi kohta, L159/46 4.5.1 Küüslauk, kuivatatud, puhta jahvatatud küüslaugu Allium sativum L. pulber, vaadatud 09.05.2014
  32. Health Canada vaadatud 08.05.2014 (inglise keeles)
  33. 33,0 33,1 33,2 Küüslauk?! Söö terviseks!
  34. M.Mutanen, http://books.google.ee/books?id=UhkAfQ9x-0sC&pg=PA115&dq=garlic+and+cancer&hl=et&sa=X&ei=QIxZUYirGIXV0QWjwYDYDA&ved=0CCoQ6AEwAA#v=onepage&q=garlic%20and%20cancer&f=false "Vegetables, Whole Grains and their derivatives in Cancer Prevention"], 2011, ISBN 978-90-481-9800-9, vaadatud 22.05.2014 (inglise keeles)
  35. Garlic and Cancer Prevention, National Cancer Institute
  36. W.C.S. Cho, "Evidence-Based Anticancer Materia Medica", 2011, ISBN 978-94-007-0525-8
  37. Garlic and Cancer Prevention, National Cancer Institute
  38. G. L. Blackburn, V. Liang W. Go, J. Milner, "Nutritional Oncology", 2006, ISBN 978-0-12-088393-6
  39. United States Patent Office
  40. L.Walton, M. Herbold, C. C. Lindegren, Bactericidal effects of vapors from crushed garlic, Journal of Food Science, Volume 1, Issue 2, pages 163–169, March 1936, 25 AUG 2006, DOI: 10.1111/j.1365-2621.1936.tb17778.x
  41. Z. M. Ross, E. A. O'Gara, D. J. Hill, H. V. Sleightholme, D. J. Maslin, Antimicrobial Properties of Garlic Oil against Human Enteric Bacteria: Evaluation of Methodologies and Comparisons with Garlic Oil Sulfides and Garlic Powder, doi: 10.1128/AEM.67.1.475-480.2001, "Appl. Environ. Microbiol."January 2001 vol. 67 no. 1 475–480
  42. Garlic Supplements Can Impede HIV Medication
  43. Katey M. Lemar, Ourania Passa, Miguel A. Aon, Sonia Cortassa, Carsten T. Müller, Sue Plummer, Brian O'Rourke, David Lloyd, Allyl alcohol and garlic (Allium sativum) extract produce oxidative stress in Candida albicans, doi: 10.1099/mic.0.28095-0Microbiology October 2005, 151. köide, no. 10 3257-3265,
  44. W.C.S. Cho, "Evidence-Based Anticancer Materia Medica", 2011, ISBN 978-94-007-0525-8
  45. stinking rose
  46. Earl Mindell et al 1998
  47. 47,0 47,1 Michael Albertson et al 2002
  48. Ellen Spector Platt, Garlic, Onion, and Other Alliums, lk 29, 2003, vaadatud 22.05.2014(inglise keeles)
  49. "Herba. Historistlik Eesti rahvameditsiini botaaniline andmebaas". Kasutatud 20.12.2010.

Lisalugemist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslaugusaadused