Küüslauk

Allikas: Vikipeedia
Küüslauk
Allium sativum garden.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Asparilaadsed Asparagales
Sugukond: Amaryllidaceae
Alamsugukond: Allioideae
Triibus: Allieae
Perekond: Lauk Allium
Liik: Küüslauk
Ladinakeelne nimetus
Allium sativum
L.
Küüslauk, küüned ja kooritud küüs.

Küüslauk (Allium sativum) on õistaimede hõimkonda lauguliste sugukonda, laugu perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim-geofüüt.

Rahvapäraseid nimetusi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslauku nimetatakse ajalooliselt ka haisvaks roosiks.[1][2][3] Eestis kannab ta rahvapäraseid nimesid nagu kiblok, tõusurohi, piusa, purokese jne.[viide?]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sigisibulad

Taim kasvab kuni 70 cm kõrguseks. Maa-aluseks osaks on liitsibul, mis koosneb kuivsoomustega ümbritsetud umbes 12 tütar- ehk kõrvalsibulast, mida nimetatakse küüslaugu küünteks. Sibul ja küüned on kaetud väga õhukese valkja membraaniga. Peasibulast lähtuvad torujas vars ning pikad ja kitsad õhukesed lehed. Terve leheservaga lehed on 10–15 cm pikad ning vastaka asetusega. Punakasvalged õied on koondunud kerajatesse sarikatesse, õitseb juulis ja augustis. Õied on mõlemasoolised ja tolmeldatakse mesilaste ning teiste putukate poolt. Juurestik koosneb peenikestest lumivalgetest juurtest, mis moodustavad taime ümber kuni 20 cm ringikujulise niidistiku.

Küüslaugu mugul

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslauk pärineb tõenäoliselt Aasia läänepoolsetelt aladelt ja teda kasvatatakse kogu maailmas parasvöötmes ning subtroopikas [4]. Küüslaugu looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias, Altais ning Pamiiri piirkonnas.

Kromosoomistik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslaugul on (2n=2x=16) kromosoomi ning sisaldab DNAd 32,7 pg 2 C tuuma kohta, selle tuvastamiseks kasutati RAPD meetodit [5], [6],[7]

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutamine ravimtaimena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslauku peetakse koos naistepuna ja ženženniga üheks maailma populaarseimaks ravimtaimeks. Taime eeterlik õli ja füntotsiidid on inimorganismile eriti vajalikud, samuti on küüslauk tugeva antibiootilise toimega. Küüslauku kasutatakse rahvameditsiinis vesitõmmisena, taimeteena, leotisena, taimekääritisena ja värskelt. Kaubandusvõrgus on küüslauk saadavad eeterliku õli, kapslite ja pulbrina.

Eeterlik õli[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslaugu eeterlik õli saadakse aurudestillatsiooniga (eemaldatakse vesilahustuvad ühendid). Küüslaugu eeterliku õli sisaldus on 0,2–0,5% (400–500 g küüslaugust saab 1 g õli). Küüslauguküüned jahvatatakse vees, kuumutatakse auruga või ekstraheeritakse orgaanilises lahuses saamaks küüslaugust õli. Auruga distilleeritud küüslauguõli sisaldab sulfiide, mis omavad kasvajaid ennetavat ning ravivat ja immuunsüsteemi tugevdavat toimet[viide?].

Küüslauguõli kapslid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslauk purustatakse või hakitakse ja hoitakse 24 tundi või kuni 20 kuud taimeõli sees, seejärel kurnatakse. Selle pika valmimisprotsessi käigus mitmed küüslaugus sisalduvad väävliühendid muunduvad ja deaktiveeruvad ning moodustuvad uued inimorganismile kasulikud ühendid. Küüslauguõlikapslite valmistamisel kasutatakse küüslaugukontsentraadiga segatud taimeõli. Keskmine küüslaugukapsel sisaldab 1% küüslauguõli.

Tõmmis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslaugutõmmise jaoks, lastakse viilutatud või tervetel küüslauguküüntel äädikalahuses, vees või alkoholis (vein, viin, piiritus jne) tõmmata.

Küüslaugupulber[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslaugupulbrit kasutatakse maitseainena ning poolfabrikaatide tootmisel. Küüslauguküüned kas viilutatakse või purustatakse ning seejärel kuivatakse ja valmistatakse küüslaugupulber. Pulbris säilib enamik värske küüslaugu omadusi aga vähendatud kujul.

Rahvameditsiinis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestlaste rahvameditsiinis tuntakse küüslauku enesetunde parandaja, südame tugevdaja, vererõhu korrastaja ning sooleperistaltika parandajana. Küüslaugus leiduvad mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust[8]. Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaalsüsteemi korrastavalt. Küüslauk on hea ka gripiprofülaktikaks, kuid seda üksnes värskelt tarbides, sest vajalikud fütontsiidid lagunevad kuumutamisel[8].

Akadeemilises meditsiinis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslaugupressiga lõhutud küüslauk.

Küüslauk on tõhus vahend ka kõrgvererõhktõve ehk hüpertoonia ravil[8]. Värskes küüslaugus sisalduvatel taimsetel ühenditel on võime lagundada inimorganismis fibriini. Küüslauk ja tema preparaadid sobivad ka madala vererõhuga inimestele, sest küüslauk alandab kõrget ja tõstab madalat vererõhku.

Vereplasma lipoproteiinid ja küüslauk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lipoproteiinid

Uurimused on tuvastanud, et küüslaugul ja temast valmistatud preparaatidel on võime alandada vereplasma lipoproteiinide taset. Arvatakse, et küüslaugu bioaktiivsed ühendid blokeerivad LDL-madaltihedusega lipoproteiinide (ehk nn "halva kolesterooli") metabolismi juba maksas ja komplekteerivad HDL-kõrgtihedusega lipoproteiine (ehk "head kolesterooli"), mille ringlus vereplasma ühenditega koos on kiirem. LDL-madaltihedusega lipoproteiinide kõrgete näitajate korral soovitatakse süüa 2–3 küüslaugu küünt päevas ja seda eelistatult värskena.

Katsed on näidanud, et pidev küüslaugu söömine hoiab ära veresoonte lupjumise ja soodustab põie-, neeru- ja sapiliiva ning sapikivide lagunemist ja puhastab verd kahjulikest ainevahetusjääkidest. Küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, mistõttu piisab raviefekti saavutamiseks 1–2 küünest päevas. Küüslauk säilitab enamuse oma tervistavad omadusi ka kuumutamisel.[9]

Kasvajate ravi ja küüslauk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis RHK-10 Kasvajad

Küüslaugu kui kasvajatevastase ravimiga tegelevad teadlased väga aktiivselt. Nii on Rahvusvahelise Vähiuuringute Instituudi kaudu võimalik tutvuda erinevate käimasolevate teaduslike uuringute ning kliiniliste katsete tulemustega. [10] Uuringute põhjal aitab küüslauk ja/või selle derivaadid ennetada ning ravida eelkõige rinna-,eesnäärme-, söögitoru-, kõhu-, pankrease- ning kooloni pahaloomulised kasvajad[11],[12], [13][14].

Antibakteriaalne toime[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesena tõestasid küüslaugu antibakteriaalse toime Cavallito ja Bailey 1944. aastal [15]. Ühes katses märkasid uurijad (Walton, Herbold&Lendegren 1936–1938 – Journal of Food Science), et ainuüksi purustatud toore küüslaugu lõhn tapab baktereid kuni 20 cm raadiuses 4 tunni vältel.[16]

Ravimiresistentne Staphylococcus aureus

Küüslauk hävitab mitmeid antibiootikumidele immuunseid baktereid. Nagu näiteks:

Küüslauk ja tema erinevad vormid omavad aktiivset toimet bakter-, viirus-, parasiit-, ja seennakkuste ravis .[17] Küüslaugu suuremates kogustes (rohkem kui 1 küüs või 4 g küüslaugupreparaate korraga) tarbimist tasub vältida inimestel, keda ootab ees plaaniline operatsioon, kellel on vere hüübimishäired, maohaavad (võib liigselt ärritada), diabeet või kilpnäärme talitlushäired (küüslauk võib suuresti sekkuda joodi metabolismi). Küüslauk vähendab paratsetamooli toimet ning takistab HIV-i ravimite sisenemist keharakkudesse mõningate uuringute tulemusel kuni 40% ulatuses[18].

Kasutamine maitsetaimena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslauku kasutatakse laialdaselt ka kulinaarias. Küüslaugu maitse – mahedamast kuni eriti teravani – sõltub osaliselt ka sellest, kui ruttu teda pärast peenralt koristamist süüakse. Noor ja värske on reeglina mahedam ja mahlasem. Küüslaugu lisamine parandab toiduainete säilivust.

Küüslaugust valmistatakse kuulsat Itaalia salatikastet aiolit

Arvatavasti leidub küüslauku sisaldavaid toite kõigi rahvaste köögis. Küüslaukude valmistamiseks kasutatakse kõige erinevamaid kulinaarseid valmistamisviise: hautamine, keetmine, praadimine, grillimine, marineerimine ja ka suitsutamine. Valmistusviisid muudavad küüslaugu maitse-, lõhna ja raviomadusi. Marineeritud (terved küüned, viilutatult, tükeldatult või purustatult äädikalahuses) küüslaugu tervistavad omadused pika säilivusaja (5 kuni isegi 15 aastat) jooksul üksnes paranevad.

Kõige lõhnarikkam on toores küüslauk. Töödeldu lõhnakomponendid muunduvad, nii näiteks eemaldab küüslaugu keetmine (vees, piimas, puljongis jne) talle omase lõhna ja kuivatatud küüslauk on pea lõhnatu, samas lisades sellele vett, lõhn taasaktiviseerub.

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Agrotehnika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslauk jaotatakse tinglikult suvi- ja taliküüslauguks. Suviküüslauke iseloomustab hea säilivus ja väiksem saak ning nad tunduvad toorena süües üpris mahedad. Taliküüslaugud on suurema saagiga, kuid veidi kibedamad.

Paljundamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seemnest kasvatatud küüslaugusibul esimesel aastal

Küüslauku paljundatakse kas seemnetega (generatiivne paljundamine) või küüntega (vegetatiivne paljundamine). Seemnetega paljundamine on pikaajaline. Kulub ca 2–3 aastat enne kui kasvab tarbimiskõlbulik küüslaugusibul. Eesti oludes on levinum vegetatiivne paljundamine. Küüslaugu kasvatamiseks tuleks istutusmaterjal osta aianduspoest. Toiduks müüdavad küüslaugud on enamasti keemiliselt töödeldud.

Sordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis levinumate sortide kohta puudub kindel teave. Euroopas ja Ameerikas tuntakse mõningaid sorte üsna pikka aega. Eristatakse putkuvaid (Allium sativum var ophioscorodon) ja putkumatuid küüslaugusorte (Allium sativum var sativum). Putkuvatel sortidel kasvab liitsibula keskelt välja õisikuvars, mille tipus moodustub kerajas õisik. Õisik ise aga koosneb väljaarenemata õitest ja väikestest varre- ehk sigisibulatest. Putkumatutel sortidel ei moodustu õisikuvart, neid on hõlpsam paljundada ja nad säilivad kauem.

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mida suuremad ja tervemad küüned maha istutada, seda tõenäolisem on ka külluslik saak. Saagi koristusel sorteeritakse välja suuremad küüslaugusibulad, et need sügisel uuesti küüntena maha istutada. Istutamisel eraldatakse küüslaugu küüned, püüdes säilitada üksikute küünte ümber olevat kesta. Küüs istutatakse terav tipp üles.

Küüslauguküüne läbilõige

Küüslauguküüned istutatakse maasse oktoobris-novembris. Juured hakkavad mullas arenema juba sügisel ning kevadel alustab taim hoogsat kasvu. Küüslauk eelistab päikesepaistelist kasvukohta, kuid saab hakkama ka poolvarjus. Kasvab pea igasugusel mullal, kuid eelistab hästi vett läbilaskvat (võib tähendada tegelikkuses ka kõrgematele peenardele istutamist), viljakat, rohke orgaanilise ainesega, kuivapoolset, kergelt happelist (pH 6,2–6,8 ) kasvupinnast. Küüslaugule sobivad orgaanilised väetised. Kuival perioodil vajab taim kastmist.

Taimehaiguste vältimiseks valida kasvukoht, kus eelneval kolmel aastal ei ole kasvatatud teisi laugu perekonda kuuluvaid taimi. Istutades küüslaugu porgandite ja rooside kõrvale kaitseb küüslauk neid taimi lehemädaniku eest. Küüslaugud kasvavad hästi ka kirsi- ja ploomipuude läheduses. Küüslauke kahjustavad nematoodid (ümarussid).

Küüslaugutaime haigused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sagedasemad küüslaugutaime haigused on :

Saagi koristamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saak on koristusküps kui küüslaugupesad vajuvad külili ja pealsed muutuvad pruuniks, see toimub juuli lõpu poole ja augustikuus. Küüslaugu saagikoristusperiood on suhteliselt pikk. Taimede väetamine ja kastmine tuleks lõpetada mõned nädalad enne saagi koristamist. Kui 50 % taime lehtedest (kui taimedel on järel neli-viis rohelist lehte) on pruuniks muutunud ja kuivanud, tuleks kastmine lõpetada. 450 g küüslauku annab juurdekasvuks 3–4,5 kg küüslauku.

Küüslaugupatsid

Saaki tuleb koristada ettevaatlikult, jälgides, et küüslaugupäid ei muljutaks ega vigastataks. Küüslaugu korjamisel on soovitavaks abivahendiks hark. Küüslauku ei soovitata jätta kuivama otsese päikse kätte. Peale saagikoristust asetatakse küüslaugud kuivama varjulisse kohta, kus oleks tagatud õhu liikumine ja kaitse vihma ning otsese päiksevalguse eest. Kuivatamine võtab aega 2–3 nädalat. Kolme nädala möödudes võib eemaldada kuivanud pealsed ja juured. Peale kuivatamist pakendatakse küüslaugud puukastidesse ja/või punutakse patsideks.

Tööstuslike koguste küüslaugu töötlemiseks kasutatakse röntgenkiirgusega või siis koobalti ja tseesiumi radioaktiivsete isotoopidega kiiritamist hävitamaks kahjulikke mikroorganisme ja parasiite. Kahjuks lagunevad kiiritamisel B-rühma vitamiinid ning muunduvad ensüümid ja aminohapped ja ka vitamiinide biosaadavus.

Küüslauk on külmakindel taim, mis võib talvituda ka kasvukohal. Samuti võib proovida sibulate pimedas keldris ajatamist ja/või toatemperatuuril pottides kasvatamist.

Kui lasta küüslaukudel vabalt õitseda, võib taliküüslaukude kasvukoht kattuda sigisibulatest kasvanud küüslaukudega. Kasvatusnõuete järgimisel on küüslauk üsna kahjurikindel.

Kasvatuspiirkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimad tootjad 2011. aastal [19]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Hiina Hiina 19 156 000 80,6
India India 1 057 800 4,5
Egiptus Egiptus 295 845 1,2
Lõuna-Korea Lõuna-Korea 295 002 1,2
Venemaa Venemaa 233 948 1,0
Myanmar Myanmar 212 601 0,9
Bangladesh Bangladesh 209 153 0,9
USA USA 190 690 0,8
Argentina Argentina 174 363 0,7
Ukraina Ukraina 171 900 0,7
Maailm kokku 23 769 746 100

Suurimad küüslaugu kasvatuspiirkonnad: Egiptus, Hiina, Hispaania, Prantsusmaa ( Cadours, Lautrec, Beaumont de Lomagne, Saint Clar, Toulose jt), Ungari, Tai, Türgi[viide?]. Kuulsaid küüslaugufestivale peetakse Suurbritannias (Wighti saare küüslaugufestival alates 1983. aastast) ja USAs (Gilroy küüslaugufestival toimub alates 1979. aastast). Eesti kohalik küüslaugufestival toimub alates 2008. aastast Jõgeval.

80% maailma küüslaugust kasvatatakse Hiinas[viide?].

Biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küüslauk sisaldab rohkem kui 200 keemilist ühendit. Seal hulgas peaaegu 100 väävliühendit (0,1 % kogumassist) ehk sulfiidi. Küüslauk sisaldab ka suures koguses fütokemikaali lignaan – keskmiselt 580 mikrogrammi 100 grammi kohta. Just lignaani mõju inimorganismile seostatakse kasvajatevastase toimega.[20]

Küüslauk sisaldab teadaolevalt 10 erinevat looduslikku suhkrut: monosahhariide (arabinoos, fruktoos, galaktoos, glükoos jne) ja polüsahhariide (inuliin jne). Suhkrud moodustavad ¼ küüslauguküüne sisust.

Küüslaugus leidub 0,3 % väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Alliin laguneb ensüümide mõjul tugeva antibiootilise toimega allitsiiniks, allüülpropüüldisulfiidiks, diallüüldisulfiidiks ja diallüültrisulfiidiks – väävliühendeid sisaldavadki peamiselt lenduvad õlid. Eeterliku õli kogus on vähene 0,1–0,4%, sisaldab aga S-allüülmerkaptotsüsteiini ja S-metüülmerkaptotsüsteiini, terpeenidest tsitraali, geraniooli, linalooli jne. Allitsiin on õline vedelik ja väga ebapüsiv ühend, temast tekivad aja jooksul ajoeenid, vinüülditiinid, oligo- ja polüsulfiidid. Allitsiin ei ole värskes küüslaugus bioloogiliselt aktiivne. Värske küüslauk sisaldab ensüümi allinaas ja aminohapet alliin, mis paiknevad küüslaugus üksteisest eraldi. Kui küüslauk langeb seente ja/või mikroobide rünnaku alla ja küüslaugumembraan saab kahjustada, muunduvad eelpoolnimetatud ühendid allitsiiniks, mis aitab tõrjuda kahjustajate rünnaku.

Vitamiinide ja mineraalide sisaldus: B-rühma vitamiinid (B1 (tiamiin), B3 (PP-vitamiin, nikotiinhape, niatsiin), B5 (pantoteenhape), B8jne). Allitsiin segunedes tiamiiniga (tuntud veeslahustuv B-grupi vitamiin B1) moodustab allitiamiin, mille omadused on lihtsustatult samad kui tiamiinil kuid kordades efektiivsemad. Tiamiin osaleb ja on asendamatu keha energiatootmises: energia vabaneb ja liigub kehas glükoosi muundumisel. Allitiamiin aitab kehal glükoosi säilitada ja koguda – ning vajadusel kasutada. Lisaks sisaldab küüslauk vitamiine A ja C, flavanoide, askorbiinhapet, järgmisi elemente sisukate jälgedena: fosforit, kaaliumi, koobaltit, kroomi, väävlit, seleeni, kaltsiumi, mangaani, magneesiumi, germaaniumi, naatriumi, rauda, mangaani, joodi, tsinki.

Küüslauk sisaldab rohkem kui ükski teine toiduaine nukleiinhapet adenosiin, mis on DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA (ribonukleiinhape) koostematerjal.

Toitainete sisalduselt (süsivesikud, tärklis jne) hinnatakse küüslauku suhteliselt märkimisväärseks – 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat. Sisaldab kuni 8 % valke.

Küüslaugu kultuurilugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1550. aastaga eKr dateeritud vanaegiptuse papüürus toob ära 22 retsepti, milles on kasutatud küüslauku. Egiptlased kasutasid seda toonikumina, mis tugevdas füüsilist vastupidavust ja oli sagedasti püramiidide ehitajate söögilaual.

Philip Burne-Jones (1861–1926) "Vampiir"

Küüslauku teatakse ajaloost just tema kaitsevõime tõttu, kas siis vampiiride vastu või potentsiravimina, kuid peamiselt siiski nakkuste ärahoidjana ning kõrvaldajana. Sajandeid on küüslauku kasutatud afrodisiakumina ja ka armuloitsudes.[21]

Homeros on kirjeldanud küüslauku kui lehkavat roosi. Hippokrates uskus, et küüslauguga saab ravida emaka pahaloomulisi kasvajaid ja indiaanlased kasutasid küüslauku mao pahaloomuliste kasvajate korral. Plinius Vanema teatel raviti küüslauguga kollatõve, epilepsiat, nahahaigusi, sügelisi, mandlitepõletikku, kõõma ja kasvajaid. Samuti oli küüslauk vastumürk ja ravim skorpionite, hiirte-, koerte ning maohammustuste korral. Rooma talupojad sõidki saagikoristuse ajal topeltkoguses küüslauku, kaitsmaks end maomürgi eest.

Kreeklased tarvitasid seda lahtistina ja hiinlased kõrgvererõhutõve korral.

Viikingid ja foiniiklased ülistasid küüslauku nii toiduna kui ka ravimina. Muhkkatkuepideemiate ajal Euroopas kasutati seda nii kaitseks katku eest kui haiguse raviks. 17. sajandil pakkus taimedega ravitseja Parkinson küüslauku vastumürgiks surmaputke ja käokinga mürkidele. 18. sajandil kasutasid venelased küüslauku gripirohuna, seepärast teatakse küüslauku ka kui "vene penitsilliini". Louis Pasteur märkas oma katsetes (1858), et küüslaugumahlal on ülimalt efektiivne antibakteriaalne mõju. 19. sajandil raviti küüslauguga amöboidset düsenteeriat (nt Albert Schweitzer), tüüfust, koolerat. 20. sajandi alguses raviti küüslauguga tuberkuloosi, samuti kasutati seda antibiootikumi või antiseptikuna haavade tarbeks II maailmasõja aastatel, ravides sepsist ja gangreeni. Ka eestimaalastele on pakkunud küüslauk juba mõne sajandi vältel abi tervise säilitamisel ja parandamisel.[22]

Portugali linnas Portos kantakse iga-aastastel pidustustel õitsvaid küüslaugutaimi ja nüpeldatakse nendega hea õnne kindlustamiseks oma armsaid naabreid. Kui keegi juhtub mõistuse kaotama, keerutatakse taime tema pea kohal ja kästakse: "Võta aru pähe!"[viide?]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. stinking rose
  2. Earl Mindell et al 1998
  3. Michael Albertson et al 2002
  4. Raal, A., Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest, Valgus, 2005, lk 157
  5. ingl k, M. Paredes C, Viviana Becerra V., María I.,González A, Low genetic diversity among garlic (Allium sativum L.) accessions detected using random amplified polymorphic DNA (RAPD), CHILEAN JOURNAL OF AGRICULTURAL RESEARCH 68(1):3–12, 2008, [1]
  6. ingl k, S. C. Verma and R. K. Mittal, Chromosome Variation in the Common Garlic, Allium sativum L., Cytologia 43: 383–396, 1978, [2]
  7. ingl k, S. C. Verma and R. K. Mittal, Chromosome Variation in the Common Garlic, Allium sativum L., Cytologia 43: 383–396, 1978, [3]
  8. 8,0 8,1 8,2 Küüslauk?! Söö terviseks!
  9. ingl k , M.Mutanen, Vegetables, Whole Grains and their derivatives in Cancer Prevention, 2011, ISBN 978-90-481-9800-9, Google`i raamat
  10. ingl k , Garlic and Cancer Prevention, National Cancer Institute, [4]
  11. ingl k , W.C.S. Cho, Evidence-Based Anticancer Materia Medica, 2011, ISBN 978-94-007-0525-8, Google`i raamat
  12. ingl k , Garlic and Cancer Prevention, National Cancer Institute, [5]
  13. ingl k , G. L. Blackburn, V. Liang W. Go, J. Milner, Nutritional Oncology , 2006, ISBN 978-0-12-088393-6, Google`i raamat
  14. RHK-10 klassifikatsioon Sotsiaalministeeriumi veebiserveris, RHK-10, Peatükk II: C00-D48 , Kasvajad
  15. United States Patent Office
  16. ingl k , L.Walton, M. Herbold, C. C. Lindegren, Bactericidal effects of vapors from crushed garlic, Journal of Food Science, Volume 1, Issue 2, pages 163–169, March 1936, 25 AUG 2006, DOI: 10.1111/j.1365-2621.1936.tb17778.x, [6]
  17. ingl k , Z. M. Ross, E. A. O'Gara, D. J. Hill, H. V. Sleightholme, D. J. Maslin, Antimicrobial Properties of Garlic Oil against Human Enteric Bacteria: Evaluation of Methodologies and Comparisons with Garlic Oil Sulfides and Garlic Powder, doi: 10.1128/AEM.67.1.475-480.2001, “Appl. Environ. Microbiol.”January 2001 vol. 67 no. 1 475–480, [7]
  18. Garlic Supplements Can Impede HIV Medication
  19. "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org, Kasutatud 14.11.2013. (Inglise keeles)
  20. ingl k , W.C.S. Cho, Evidence-Based Anticancer Materia Medica, 2011, ISBN 978-94-007-0525-8, Google`i raamat
  21. Michael Albertson et al 2002
  22. "Herba. Historistlik Eesti rahvameditsiini botaaniline andmebaas".. Kasutatud 20.12.2010.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]