Kolesterool

Allikas: Vikipeedia

Kolesterool (vanakreeka keele sõnast (χολή) cholē 'sapp' + stereos 'kõva') on valdavalt eukarüootsete organismide paljusid bioloogilisi protsesse reguleeriv asendamatu orgaaniline molekul ka asendamatute signaalmolekulide eelvorm. Kolesterooli vormid on pea kõikide rakkude rakumembraanides esinevate steroolide komponendid. Kolesterool toitainetes ei kuulu paljudel organismidel asendamatute mikrotoitainete hulka kuna valdav enamik organisme sünteesib eluks vajalikku kolesterooli endogeenselt. Kolesterooli homöostaasi imetajatel reguleerivad suuresti nii perifeerne närvisüsteem kui kesknärvisüsteem.

Nomenklatuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolesterool
Kolesterool

Kolesterool ja selle vormid kuuluvad lipiidide rühma.

  • IUPACi süstemaatiline nimetus 2,15-dimethyl-14-(1,5-dimethylhexyl)tetracyclo[8.7.0.02,7.011,15]heptacos-7-en-5-ol
  • Keemiline nimetus: 10,13-dimetüül-17-(6-metüülheptaan-2-üül)-2,3,4,7,8,9,11,12,14,15,16,17-

dodekahüdro-1H-tsüklopenta[a]fenantreen-3-ool;

  • Teised nimetused: (10R,13R)-10,13-dimethyl-17-(6-methylheptan-2-yl)-2,3,4,7,8,9,11,12,14,15,16,17-dodecahydro-1H-cyclopenta[a]phenanthren-3-ol, Cholesterin, Cholesteryl alcohol

Üldandmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keemiline valem: C27H46O

Kolesterooli ja selle ühendite ülesanded loomorganismis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimene[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolesterool on vajalik valdava enamiku bioloogiliste organismide elutegevusel.

Biosüntees[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolesterooli komplekteerib inimorganism de novo atsetüülkoensüüm A-st, 70-90% ulatuses ise, ülejäänud komplekteeritakse toidu ning joogimaterjali (alkohol on tahke sterool) kaudu[2].

Kolesterooli sünteesil muundatakse atsetüülkoensüüm A (CoA) tsütoplasmas 3-hydroxy-3-methylglutaryl-CoA (HMG-CoA)-ks, järgnevalt muundatakse HMG HMG-CoA reduktaasi (EC number 1.1.1.88)[3] [4] kaudu endoplasmaatilises retiikulumis mevalonaadiks.[5]

Steroidide biosünteesil vajaminev kolesterool saadakse peamiselt low-density lipoproteiinist (LDL).

Kolesterooli ja selle ühendite ringlus organismis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ringlus peaajus ja seljaajus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peaaju ja seljaaju kolesterooli ning kolesterooliühendite ringlus moodustab teadlaste arvates omamoodi kinnise ringi, millel puudub keha ülejäänud rakkude ning geenidega, kes osalevad koleterooliühendite ringluses, otsene side. Kohati räägitakse nn hematoentsefaalsest barjäärist, kuid mitte tingimata kõigis peaaju piirkondades ja mitte kõigide lipiidide ja kolesterooli ühendite puhul(näit oksükolesterool jne). Inimese peaaju koleterooli sisaldus on väga kõrge (ligi 3-17%) ja tema käive äärmiselt aeglane, hinnanguline half-life aastaid.[6] Erinevad hüpoteesid pakuvad võimalusi koleterooli ühendite metabolismi kirjeldamiseks. Vähem on selgitusi selle kohta kuidas kolesterooli ühendid neuronitele edastatakse. [7]

Astrotsüüdid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peaajus paiknevad ajurakud astrotsüüdid (valdav enamus) võtavad vastu, komplekteerivad, eritavad ja varustavad ajurakke kolesterooliühenditega. Astrotsüüdid eritavad kolesterooli seotuna apolipoproteiini E-ga (apoE) (kõrgtihedusega lipoproteiinide (HDL)- laadsete osakeste vormis jne) kompleksina ATP kaudu.[8][9]

Hepaatiline ringlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maks koos sapipõiega on kolesterooli ning selle ühendite depoo, siin komplekteeritakse, muundatakse, tarbitakse, transporditakse igapäevaselt kolesterooli. Imendumine toimub mitsellides ja sõltub sapphapetest, koostöös millega ringlevad kolesterooliühendid rohkem kui 30 korda maksa, sapipõie, soolestiku, kooloni ja taas maksa kaudu. Ringlus on suurelt osalt ka ensümaatiline ning eluneb tsütokroom P450 geenide kaudu.

Lümfaatiline[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vere kaudu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate külomikronite ehk lipoproteiinikerakeste ja teiste lipoproteiinide, nagu VLDL-, LDL- (kolesterooli osakaal kõrge), HDL- (kolesterooli osakaal madal) ja IDL-kolesterooli vahendusel.

D3-vitamiini metabolismil[muuda | redigeeri lähteteksti]

7-dehüdrokolesterool on kolesterooli sünteesil tekkiv vaheühend, mis on D3-vitamiini eelvorm D3. Eelvitamiin D3 fotolüüsub spontaanselt kolekaltsiferooliks.

Kliiniline meditsiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolesterool ja haiguslikud seisundid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kolesterooli ja selle ühendite transpordi ning komplekteerimis ja saamishäiretega, ka sellega seotud perekondlike haiguslike seisunditega, seostatakse inimestel üldiselt paljusid haiguslikke seisundeid nagu :

Kolesterooli ja selle ühendite ning mõnede ravimpreparaatide kõrvaltoimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imendumist pärsivad:

ravimpreparaatide (klass HMG-CoA reduktaasi inhibiitorid: statiinid jpt.) kestev tarbimine

Organismide kolesterooli vajadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Putukad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paljude putukate jaoks on kolesterool asendamatu mikrotoitaine kuna nende organismi ei oma võimekust steroolide biosünteesiks.[15]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
  2. "Maailma toiduainete entsüklopeedia" Tallinn: TEA, 2006, lk 13
  3. Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
  4. Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)
  5. Benarroch EE. "Brain cholesterol metabolism and neurologic disease", doi: 10.1212/01.wnl.0000333215.93440.36Neurology October 21, 2008 vol. 71 no. 17 1368-1373 Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  6. Benarroch EE. "Brain cholesterol metabolism and neurologic disease", doi: 10.1212/01.wnl.0000333215.93440.36Neurology October 21, 2008 vol. 71 no. 17 1368-1373 Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  7. ingl k , James R. Harris, Cholesterol Binding and Cholesterol Transport Proteins: Structure and Function in Helath and Disease, 2010, ISBN 978-90-481-8621-1, Google`i raamat
  8. Benarroch EE. "Brain cholesterol metabolism and neurologic disease", doi: 10.1212/01.wnl.0000333215.93440.36Neurology October 21, 2008 vol. 71 no. 17 1368-1373 Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  9. ingl k , Christian Ehnholm, Cellular lipid metabolism, 2009, , ISBN 978-3-642-00299-1, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 17.04.2013)
  10. Kálmán J, Janka Z. Cholesterol and Alzheimer's disease., Hetil. 2005 Sep 11;146(37):1903-11, Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  11. [http://apps.who.int/classifications/icd10/browse/2010/en#/E75.2 Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  12. Kálmán J, Janka Z. Cholesterol and Alzheimer's disease., Hetil. 2005 Sep 11;146(37):1903-11, Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  13. Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  14. Ross Pelton, James B. Lavalle. "Nutritional Cost of Prescription Drugs", Morton Pub Co, 2000.
  15. Insect Sterol Biology , Insect Physiology & Behavior Research Group Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013) (inglise keeles)