Munasari

Allikas: Vikipeedia

Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.[1]

Munasarjas arenevad naissugurakud (ka primaarfolliikulid) ja sünteesitakse peamiselt naissuguhormoone.

Munasarja(de) areng, anatoomia, füsioloogia, asend, morfoloogia, histoloogia ning patoloogia võivad nii liigiti kui ka indiviiditi erineda.

Süstemaatiline anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Munasari on kantud kehtivasse looma anatoomia standardisse Nomina Anatomica Veterinaria-sse[2].

Käesoleval ajal kehtivas inimese anatoomia standardis Terminologia Anatomica-s kuuluvad munasarjad suguelundite süsteemi.

Varem liigitati munasari kuse-suguelundkonna suguelundite hulka (Roosalu, 2010:132).

Roomajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude munasarjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamikel emastel madudel on kaks pikenenud kujuga munasarja, mis paiknevad kõhunäärme, põrna ning sapipõie lähedal, üksteise järel parem vasakust tagapool.

Imetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naise munasarjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naisel on paarilised munasarjad sisesuguelundid[3] ja ka endokriinsüsteemi paarissugunääre[4].

Munasarjad paiknevad väikevaagnas emakaga ühendatud emakalaisideme (lig. latum uteri) tagaküljel, emakapoolsel küljel asub munasarjavärat (hilus ovari).

Munasarjal eristatakse munasarjakoort (cortex ovarii) ja munasarjasäsi (medulla ovarii).

Munasarjakoores paiknevad munasarjafolliikulid (folliculi ovarici). Munasarjasäsis paikneb aga rohkelt veresooni ja närve sisaldav sidekude.[5]

Fertiilses eas naisel toimub iga 3–4 nädala järel ovulatsioon- küpsenud munasarjanääpsu ümbritsev folliikulikest (theca folliculi) puhkeb (rebeneb) ja folliikulivedelik pääseb valla. Koos follikulivedelikuga (liquor folliculi) liigub munasarjast irdunud munarakk munajuhade kaudu emakasse.[6]

Immunoloogiline kaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Munasarja immunoloogilise kaitsega seonduv pole käesoleval ajal lõpuni uuritud. Osade autorite meelest pole munasarjad immunoloogiliselt kaitstud ja lümfikudede asemel leidub neid rohkelt makrofaage, lümfotsüüte ja polümorfonukleaarseid granulotsüüte.[7]

Endokriinse sugunäärmena[muuda | redigeeri lähteteksti]

Munasarjafolliikulite sõmerkihi rakkudes ja kollaskehas (corpus luteum) komplekteeritakse naissuguhormoone (östrogeene) ja kollaskehahormoone (gestageene).

Naise vereringes olevad androgeenid pärinevad peamiselt munasarjadest ja neerupealistest.

Munasarjades on tuvastatud oksütosiiniretseptorid ja ka oksütotsiini kuid nende täpne toime pole käesoleval ajal piisavalt selge.

Postmenopausaalsed munasarjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üleminekuaastate järel munasarjad harilikult kärbuvad - neil puuduvad arengukõlbulikud folliikulid. Nüüd toodavad nad vähenenud mahtudes androgeene, testosterooni ja progesterooni.[8]

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Günekoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel seostatakse munasarjadega mitemid haiguslikke seisundeid, nagu munasarjapõletik, munasarjade düsfunktsioonid (polütsüstiliste munasarjade sündroom, sekundaarne amenorröa), munasarjatsüstid, munasarja healoomulised kasvajad, munasarja pahaloomulised kasvajad, autoimmuunsed haigused jt.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Sissekanne Encyclopædia Britannica-s, ©2013, veebiversioon (vaadatud 09.12.2013) (inglise keeles)
  2. Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s APPARATUS UROGENITALIS. ORGANA GENITALIA FEMININA. Ovarium, lk 61, 5. väljaanne, 2012
  3. "Meditsiinisõnastik" 487:2004.
  4. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 133, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  5. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 132, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  6. "Meditsiinisõnastik" 554:2004.
  7. "Sünnitusabi ja günekoloogia", AS Medicina, lk 45, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2
  8. "Sünnitusabi ja günekoloogia", AS Medicina, lk 43, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2

Kirjanduslikud allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]