George Orwell

Allikas: Vikipeedia
George Orwell press photo.jpg

George Orwell (tegelik nimi Eric Arthur Blair; 25. juuni 1903 Indias Bihari provintsis – 21. jaanuar 1950) oli inglise kirjanik.

Kirjanikunime Orwell võttis ta Orwelli jõe järgi East Anglias.[1]


Elukäik ja looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Georg Orwell sai hariduse Etoni kolledžis. Aastail 19221928 teenis ta Birmas Briti Impeeriumipolitseis; lahkus protestiks koloniaalvägivalla vastu ("Birma päevad", 1934). Birmas sai temast veendunud kolonialismivastane.

Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Hiljem töötas ta ühes raamatukaupluses ja lähenes töölisliikumisele ("Tee Wigani kaile", 1937).

18. juulil 1936 puhkes Hispaania kodusõda. 15. detsembril 1936 sõitis Orwell umbes 25-liikmelise brittide rühma kooseisus Katalooniasse ning astus 30. detsembril Barcelonas trotskistliku P. O. U. M.-i antifašistlikusse miilitsasse. Jaanuari algul 1937 saadeti Orwell Alcubierresse rindele; kuu lõpul viidi kapralina üle Aragóni rindele Inglismaalt saabunud Sõltumatu Tööerakonna väekontingenti, mis teenis P. O. U. M.-i miilitsavägede koosseisus. Aprillis läks Orwell Barcelonasse ja tahtis Madriidi rindele pääsemiseks astuda internatsionaalsesse brigaadi, aga stalinistide arveteõiendamised anarhistide, anarhosündikalistide, vasakpoolsete kommunistide jt. vasakparteidega 3.7. mail 1937 Barcelonas süvendasid tema senist tõrksust stalinismi vastu ning edaspidi sai temast riigikommunismi leppimatu vaenlane.

10. mail 1937 läks George Orwell alamleitnandina P. O. U. M.-i väesalka tagasi. 20. mail lasi falangistide snaiper tal kõrist kuuli läbi.

14. juunini 1937 oli Orwell ravil ja sellal, kui ta rindele oma vabastamisdokumentide järele läks, kuulutas stalinistide mõju alla sattunud Hispaania valitsus P. O. U. M.-i illegaalseks. Orwell varjas end Barcelonas politsei eest ja 23. juunil 1937 õnnestus tal koos abikaasa Eileen O'Shaughnessyga üle piiri Prantsusmaale põgeneda ("Kummardus Katalooniale", 1938).

Teise maailmasõja ajal teenis ta Kodukaitses ja töötas BBC-s. 1943 asus ta tööle vasakpoolse ajalehe "Tribune" toimetuses, kirjutas regulaarselt poliitika- ja kirjanduskommentaare. Orwell oli tähelepanuväärne publitsist ja esseist, kuid eriti tuntud on ta oma romaanidega "Loomade farm" (allegooria Nõukogude Liidu kohta), 1945) ja Jevgeni Zamjatini eeskujul kirjutatud "1984" (totalitarismi kujutav düstoopia, 1949), millest on tehtud ka film. Hiljem sai temast ajalehe "Observer" kaastööline; selle lehe erikorrespondendina reisis ta Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal.

George Orwelli tervis halvenes 1940. aastate teisel poolel ja 1950. aastal suri ta tuberkuloosi.

Tsitaadid[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Kui ma oleksin olukorrast pisut paremini aru saanud, oleksin tõenäoliselt ühinenud anarhistidega." (kirjast sõber Jack Commonile, oktoober 1937).

"Iga rida, mille ma alates 1936. aastast olen kirjutanud, on kirjutatud otseselt või kaudselt totalitarismi vastu ja demokraatliku sotsialismi poolt, nagu mina seda mõistan." (1946).

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles ilmunud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglise keeles ilmunud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud George Orwellist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esseed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Poeemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Orwelli looming eesti raadiotes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Orwelli looming eesti teatris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. George Orwell, Encyclopædia Britannica.