Tüümus

Tüümus

Tüümus (thymus) ehk harkelund (varasem nimetus harknääre) on inimestel ja paljudel selgroogsetel paariline, kapsliga ümbritsetud, sagarikulise ehitusega, primaarne e esmane lümfoidorgan. Tüümus paikneb inimestel enamasti rinnaku (sternum) taga eesmises keskseinandis (mediastinum), lindudel aga otse naha all kaelas Fabriciuse paun (Bursa of Fabricus).

Tüümuselundi evolutsioon

Tüümuselundi fülogenees

Esimesed tõendid selgroogsete sarnase lümfisüsteemi ja selle organite olemasolu kohta pärinevad maa ligi 4 miljardi aasta vanuse ajaloo viimase 500 miljoni aasta piirest- tsüklostoomade ("cyclostomas") kaudu. Tüümuselundit peetaksegi fülogeneesi esimeseks kaitseorganiks. Tüümus on ka enamikel selgroogsetel nagu kahepaiksed, roomajad, linnud jpt.

Tüümuse ontogenees

Tüümus on inimestel, roomajatel, lindudel jpt lümfisüsteemi arengut, toimimist aga ka patoloogiat reguleeriv organ.

Inimestel

Indiviidi tüümuse areng saab alguse juba raseduse esimesel trimestril spetsialiseerunud rakkude, T-lümfotsüütide, näol. Inimeste üsasisese (prenataalse),üsavälisee (postnataalse) ning noorukiea arenguetappidel teeb tüümuselund koos indiviidiga kaasa unikaalse ontogeneesi.

CXR-pilt : normaalne tüümus noorel lapsel

Sündides kaalub tüümus lapsel 10-20 grammi ja kasvab 20-40 grammini puberteedieaks. Täiskasvanud inimesel on tüümuse rakud taandarenenud, loetakse ka asendunuteks rasvarakkudega, kuid vaatamata sellele on tüümus võimeline lümfisüsteemi homeostaasi tugeva häirumise korral kompleteerima ning väljastama komplekti T-rakke.

Koduloomadel

Koeral ja kassil toimub tüümuse taandareng ning asendumine side- ja rasvkoega paralleelselt suguküpsuse saabumise ja piimahammaste vahetumisega. Hobusel toimub tüümuse areng kuni teise elukuuni, seejärel areng aeglustub ning hakkab hiljem taandarenema, asendudes side- ja rasvkoega.

Tüümus antiigist tänapäevani

Meditsiiniteadusega seotu kaudu kirjeldatakse tüümuselundi nimetamist nii Egiptuse kaudu, kes seostasid tüümuselundit tüümianitaimega (thymus vulgaris) aga ka Kreeka kaudu. Kreekakeelne sõna "thymos" pidavat tähendama nii suitsu taoline,vaim ja ka hing ning julgus. Varaseimaks teaduse kaudu nimepanijaks loetakse kreeka arsti Rufus Ephesust (98-117 AD), kelle anatoomiliste uuringute keskmes olid nii tüümus, süda aga ka pankreas. Edasised anatoomilised uuringud tüümuselundi kaudu on kirjas Hipokratese kaasaegsel Galen of Pergamumil (130-200 AD)- kelle katsete olulisus tänapäevaselt seisneb selles, et oma katsetes leidis ta, et tüümus on küllaltki suuremõõduline noorematel isenditel ning ajaga tüümuselundi mõõtmed kuivavad kokku .

Tüümuse suhted inimese teiste organsüsteemidega

Tüümuse füsioloogiline seisund on pidevas muutumises. Tüümuse füsioloogiat mõjutavad nii hormoonid kui ka neuropeptiidid.

Tüümus ja vereringesüsteem

Tüümus ja avatud südamelõikuse operatsioon

Vastsündinute ja väikelaste avatud südamelõikuse operatsioonide käigus tüümus tänapäeval tavaliselt eemaldatakse, et ta ei segaks ja/või raskendaks operatsiooni läbiviimist.

Tüümus ja endokrino-süsteem

Tüümus ja hormooniringlus

Tüümuselundi roll naissuguhormoonide ja T- rakkude homeostaasi säilitamisel on inimese (aga ka loomade) elu ajal olulise tähtsusega.

Tüümuse tsoneerimine

Tüümuselundil on olenevalt liigist kaks ja rohkem sagarikku. Iga sagarik koosneb koorest (Thymic Cortex) ja säsist (Thymic Medulla) on varustatud rikkaliku vere- ja lümfisoontevõrgustikuga.

Loomadel eristatakse tüümusel kolme sagarat:

• kaelasagar – lobus cervicalis – tüümuse peapoolne e kraniaalne osa, kulgeb paralleelselt trahheaga;
• vahemine sagar – lobus intermedius – ühendab tüümuse kaela ja rinna sagarat rindkere peapoolse ehk kraniaalse aperatuuri kaudu;
• rindkeresagar – lobus thoracicus – rinnaõõnes paiknev tüümuse sagar. Saba ehk kaudaalsuunas ulatub koeral viienda ja kassil kuuenda roideni.

Sagarate arv varieerub loomaliigiti.

Tüümuse koor

T.koor koosneb valdavas osas tümotsüütidest (lümfotsüüdid) kaasa arvatud:

T-tüvirakud,

T-eelrakud,

T-naiivsed rakud

• Makrofaagid

• Dendriit (ili)sed KNSi rakud

• Müoepiteelrakke (rakkudel oluline roll haigusliku seisundi müasteenia väljakujunemisel)

Väiksemal hulgal sisaldab t.koor ka

kattekoerakke

algtugikoerakke

Kuigi arvuliselt vähemuses, moodustavad kattekoerakud koos algtugikoerakkudega tüümuse T-rakkude eluvõrgustiku.

Tüümuse koore rakud sisaldavad ja komplekteerivad koos ülejäänud organismi mikrokeskkonnaga määramatul hulgal mobiilseid osakesi, mis sisaldavad tsütokeratiini ja komplekteerivad desmosoomi võrgustiku, millesse on T-rakud tihedalt pakitud, eritavad: tümotaksiini tõmbamaks luuüdist T- tüvirakke tüümusesse ja tümosiini, seerumi tüümuse faktorit, ja tümopoietiini, kõik need komplekteeritakse naiivsetest T-rakkudest valmis T-rakkudeks.

Tüümuse koor on ka vere-tüümuse barjääriks, tagamaks valmimata T rakkude positiivse ja negatiivse selektsiooni antigeenide vabas keskkonnas.

Tüümuse säsi

Koosneb :

• t.koore kattekoerakkudest
• t.säsi võrkrakkudest
• Hassal`i kehadest, mis on komplekteeritud keratiniseeritud tüümuse kattekoerakkudest
• Müoepiteelrakke(rakkudel oluline roll haigusliku seisundi müasteenia väljakujunemisel)
• koolitatud T-rakud kaasa arvatud:

-CD4+ abistajarakud

-CD4+ või CD8+ supressorrakud

-CD8+ tsütotoksilised T-rakud

Inimesel kirjeldatud tüümuse haigused ja patoloogilised seisundid

Tüümuse haigused

Tüümuselundile mõjuvad haigusi tekitavalt liigne füüsiline treening ja füüsiline koormus, suitsetamine, antibiootikumide kasutamine ja mürkkemikaalid nagu väetised ning taimekaitsevahendid, mürkmetallid aga ka korduvad parasiitide ja seente ning bakterite poolt põhjustatud infektsioonid ja haigused, samuti erinevad allergiad ja põletikud nagu toidu-, piimatoodete-, suhkru jt toiduainete allergiad.

Tüümuse kliinilisel diagnoosimisel ja haiguslike seisundite kirjeldamisel ei tunnustata maailmas ühtset klassifikatsiooni, WHO andmetel (2004)klassifitseeritakse tüümuse kasvajate aregutsükli faas, Eesti oma haiguste klassifikatsioon RHK-10 püüab anda täpsemaid klassifikatsioone nagu tüümuse pahaloomuline kasvaja, tüümuse alümfoplaasia, aplaasia või hüpoplaasia immuunpuudulikkusega, tüümuse hüpertroofia jpt.. Erialaajakirjad rõhutavad sarnaselt , et tüümuse kuju ja suurus on indiviiditi niivõrd erinev, et diagnoosimiseks on vaja väga täpseid aluseid ja tehnikaid, maailma kaudu loetletakse enimlevinud tüümusega seotud haiguslikeks seisunditeks:

• Tüümuse involutsioon(inglise Thymic involution)- tüümuse involutsioon

• Tüümuse hüperplaasia (inglise Thymic hyperplasia)- tüümuse liigkasv

• Tüümuse lipoom (inglise Thymic lipoma ) - tüümuse raskoe healoomuline kasvaja

• Sugurakulised kasvajad (inglise germ cell tumours)

a)Teratoom (inglise Teratoma) – väärarendkasvaja

b)Seminoom (inglise Seminoma)- seemnerakk kasvaja

c)Teised sugurakulised kasvajad

• Tüümuse kartsinoid (inglise Thymic carcinoid) – kartsinoidkasvaja

• Tüümuse lümfoom (inglise Thymic lymphoma) – pahaloomuline lümfikoe kasvajad

a)Hodgkini tõbi (inglise Hodkin`s lymphoma)- Hodgkini lümfoom

b)Mitte Hodgkini tõbi (inglise Non Hodkin`s lymphoma)- Mitte- Hodgkini lümfoom

c)B-rakkude lümfoom (inglise large B-cell lymphoma) – B-rakkude lümfoom

d)T- lümfotsüütlümfoom (inglise T lymphoplastic lymphoma) - T- lümfotsüütlümfoom

e)Langhansi rakkude histiotsütoos (inglise Langerhans cell histiocytosis) – Langhansi rakkude histiotsüütide ( makrofaagide) üldine paljunemine;

• Müasteenia

• Tüümuse hüpoplaasia

• Tüümuse tsüst

• Tümoom

...ja metastaseerunud kasvajad….

Loetelu on pikk ja täieneb pidevalt, loetakse lihtsustatult, et haiguslikud seisundid, milledes osutatakse ja esineb T-rakke, seotuks T ehk tüümusest sõltuvaks, näituseks:

• I tüübi ülitundlikkusega seonduvad seisundid , kui on T-rakkude funtsiooniga seotud, näiteks allergilised haigused;
• II tüübi ülitundlikkusega seonduvad haiguslikud seisundid, kui on T-rakkude funktsiooniga seotud, näiteks reumatoidartriit, Crohni tõbi, ateroskleroos, multiipelskleroos,Alzheimeri tõbi, enteropaatia, sarkoidoos, tsöliaakia, jpt;
• on kinnitust leidnud ka tsüstilist fibroosi (inglise cystic fibrosis)põdevate krooniliste kopsuhaiguste ja tüümuse suuruse ning rakkude vahel;
• III tüübi ülitundlikkusega seonduvad haiguslikud seisundid, tsütotoksiliste T-rakkude funktsiooniga seonduvalt;
• Organidoonorlusega seonduvad immunopatoloogilised seisundid;
• Autoimmuunsusega seonduvad haiguslikud seisundid;
• Immuunpuudulikkusega seotud haiguslikud seisundid:

a)esmase immuunpuudulikkuse häired, näiteks Wiskott-Aldrich`i sündroom, raske kombineeritud immuunpuudulikkuse sündroom;

b)teisese immuunpuudulikkuse häired, näiteks HIV.

Loomadel kirjeldatud tüümuse haigused ja patoloogilised seisundid

Tüümuse kliiniliste seisundite diagnoosimisel ja haiguslikud seisundite kirjeldamisel ning ravil veterinaaria valdkonna kaudu, on andmeid tüümuse kasvajate kohta kodustatud loomadel nagu: härg, lammas, kits, koer, hobune, siga ja jänes ning laborimeditsiini kaudu ka laborihiirtel ning - rottidel.

• Tüümuse hüpoplaasia
• Tüümuse atroofia
• Tüümuse hüperplaasia

• Tümoom-tümoomi asukohad on südamest eespool ja ulatuvad kuni südame keskseinandini, edasi võivad tümoomid migreeruda kopsudesse ja rindkeresse.

Vaata ka

• Terminologia Anatomica
• Imetajate raku tüüpide loetelu
• Lümfisüsteem
• Keskseinand

Kirjandus

• Sissekanne Terminologia Anatomica veebiväljaande saidil http://www.unifr.ch/ifaa/ (vaadatud 26.05.2013
• Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.

Välislingid

• [1]
• [2]
• Tartu Ülikooli Kliinikumi õppekonspekt- Mediatiinumi tuumorid
• [3]
• [4]
• [5]
• [6]
• [7]
• [Nasseri,F., Farzin Eftekhari,(2010), 30, 413-428, Clinical and Radiologic Review of the Normal and Abnormal Thymus: Pearls and Pitfalls. doi:10.1148/rg.302095131March 2010 RadioGraphics]
• [8]