Tüümus

Allikas: Vikipeedia
Tüümus

Tüümus (thymus) ehk harkelund (varasem nimetus harknääre) on inimestel ja paljudel selgroogsetel paariline, kapsliga ümbritsetud, sagarikulise ehitusega, primaarne e esmane lümfoidorgan. Tüümus paikneb inimestel enamasti rinnaku (sternum) taga eesmises keskseinandis (mediastinum), lindudel aga otse naha all kaelas. Lisaks on enamikel lindudel lümfoidorganiks ka kloaagipaun ehk Fabriciuse paun (Bursa cloacalis) mis paikneb kloaagi piirkonnas ja mis imetajatel teadaolevalt puudub.[1][2][3][4][5]

Sisukord

Tüümuselundi evolutsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuselundi fülogenees[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimesed tõendid selgroogsete sarnase lümfisüsteemi ja selle organite olemasolu kohta pärinevad maa ligi 4 miljardi aasta vanuse ajaloo viimase 500 miljoni aasta piirest- tsüklostoomade ("cyclostomas") kaudu. Tüümuselundit peetaksegi fülogeneesi esimeseks kaitseorganiks. Tüümus on ka enamikel selgroogsetel nagu kahepaiksed, roomajad, linnud jpt.

Tüümuse ontogenees[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümus on inimestel, roomajatel, lindudel jpt lümfisüsteemi arengut, toimimist aga ka patoloogiat reguleeriv organ.

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nomenklatuur ja süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]
Prenataalne areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Indiviidi tüümuse areng saab alguse juba raseduse esimesel trimestril spetsialiseerunud rakkude, T-lümfotsüütide, näol.[6] Inimeste üsasisese (prenataalse),üsavälisee (postnataalse) ning noorukiea arenguetappidel teeb tüümuselund koos indiviidiga kaasa unikaalse ontogeneesi.

CXR-pilt : normaalne tüümus noorel lapsel

Sündides kaalub tüümus lapsel 10-20 grammi ja kasvab 20-40 grammini puberteedieaks.[7] Täiskasvanud inimesel on tüümuse rakud taandarenenud, loetakse ka asendunuteks rasvarakkudega, kuid vaatamata sellele on tüümus võimeline lümfisüsteemi homeostaasi tugeva häirumise korral kompleteerima ning väljastama komplekti T-rakke.

Koduloomadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koeral ja kassil toimub tüümuse taandareng ning asendumine side- ja rasvkoega paralleelselt suguküpsuse saabumise ja piimahammaste vahetumisega. Hobusel toimub tüümuse areng kuni teise elukuuni, seejärel areng aeglustub ning hakkab hiljem taandarenema, asendudes side- ja rasvkoega.

Tüümuse normaalne embrüonaalne areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse normaalne postnataalne areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümus antiigist tänapäevani[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meditsiiniteadusega seotu kaudu kirjeldatakse tüümuselundi nimetamist nii Egiptuse kaudu, kes seostasid tüümuselundit tüümianitaimega (thymus vulgaris) aga ka Kreeka kaudu. Kreekakeelne sõna "thymos" pidavat tähendama nii suitsu taoline,vaim ja ka hing ning julgus. Varaseimaks teaduse kaudu nimepanijaks loetakse kreeka arsti Rufus Ephesust (98-117 AD), kelle anatoomiliste uuringute keskmes olid nii tüümus, süda aga ka pankreas. Edasised anatoomilised uuringud tüümuselundi kaudu on kirjas Galenosel (129umbes 200) - kelle katsete olulisus tänapäevaselt seisneb selles, et oma katsetes leidis ta, et tüümus on küllaltki suuremõõduline noorematel isenditel ning ajaga tüümuselundi mõõtmed kuivavad kokku [8].

Tüümuse molekulaarsed arengumehhansimid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse arengu soolised iseärasused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse ebanormaalne areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse makroskoopiline keskkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse koht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse kuju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse kaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse suhted inimese teiste organsüsteemidega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse füsioloogiline seisund on pidevas muutumises. Tüümuse füsioloogiat mõjutavad nii hormoonid kui ka neuropeptiidid.


Tüümus ja vereringesüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arteriaalne[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venoosne[muuda | redigeeri lähteteksti]

Innervatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümus ja avatud südamelõikuse operatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastsündinute ja väikelaste avatud südamelõikuse operatsioonide käigus tüümus tänapäeval tavaliselt eemaldatakse, et ta ei segaks ja/või raskendaks operatsiooni läbiviimist.[9]

Tüümus ja närvisüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümus ja endokrino-süsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümus ja hormooniringlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuselundi roll naissuguhormoonide ja T- rakkude homeostaasi säilitamisel on inimese (aga ka loomade) elu ajal olulise tähtsusega.

Tüümus ja parathyroid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümus ja hingamissüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse mikrokeskkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse histoloogiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raku tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakkude differentseerumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakkude "koolitamine""[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakkude apoptoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse histoloogilised funktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse tsoneerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuselundil on olenevalt liigist kaks ja rohkem sagarikku.[10] Iga sagarik koosneb koorest (Thymic Cortex) ja säsist (Thymic Medulla) on varustatud rikkaliku vere- ja lümfisoontevõrgustikuga.

Loomadel eristatakse tüümusel kolme sagarat:

  • kaelasagar – lobus cervicalis – tüümuse peapoolne e kraniaalne osa, kulgeb paralleelselt trahheaga;
  • vahemine sagar – lobus intermedius – ühendab tüümuse kaela ja rinna sagarat rindkere peapoolse ehk kraniaalse aperatuuri kaudu;
  • rindkeresagar – lobus thoracicus – rinnaõõnes paiknev tüümuse sagar. Saba ehk kaudaalsuunas ulatub koeral viienda ja kassil kuuenda roideni.

Sagarate arv varieerub loomaliigiti.


Tüümuse koor[muuda | redigeeri lähteteksti]

T.koor koosneb valdavas osas tümotsüütidest (lümfotsüüdid) kaasa arvatud:

T-tüvirakud,

T-eelrakud,

T-naiivsed rakud

Väiksemal hulgal sisaldab t.koor ka

kattekoerakke

algtugikoerakke

Kuigi arvuliselt vähemuses, moodustavad kattekoerakud koos algtugikoerakkudega tüümuse T-rakkude eluvõrgustiku.

Tüümuse koore rakud sisaldavad ja komplekteerivad koos ülejäänud organismi mikrokeskkonnaga määramatul hulgal mobiilseid osakesi, mis sisaldavad tsütokeratiini ja komplekteerivad desmosoomi võrgustiku, millesse on T-rakud tihedalt pakitud, eritavad: tümotaksiini tõmbamaks luuüdist T- tüvirakke tüümusesse ja tümosiini, seerumi tüümuse faktorit, ja tümopoietiini, kõik need komplekteeritakse naiivsetest T-rakkudest valmis T-rakkudeks.

Tüümuse koor on ka vere-tüümuse barjääriks, tagamaks valmimata T rakkude positiivse ja negatiivse selektsiooni antigeenide vabas keskkonnas.

Tüümuse säsi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koosneb :

-CD4+ abistajarakud

-CD4+ või CD8+ supressorrakud

-CD8+ tsütotoksilised T-rakud

Inimesel kirjeldatud tüümuse haigused ja patoloogilised seisundid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse haigused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuselundile mõjuvad haigusi tekitavalt liigne füüsiline treening ja füüsiline koormus, suitsetamine, antibiootikumide kasutamine ja mürkkemikaalid nagu väetised ning taimekaitsevahendid, mürkmetallid aga ka korduvad parasiitide ja seente ning bakterite poolt põhjustatud infektsioonid ja haigused, samuti erinevad allergiad ja põletikud nagu toidu-, piimatoodete-, suhkru jt toiduainete allergiad.

Tüümuse kliinilisel diagnoosimisel ja haiguslike seisundite kirjeldamisel ei tunnustata maailmas ühtset klassifikatsiooni, WHO andmetel (2004)klassifitseeritakse tüümuse kasvajate aregutsükli faas, Eesti oma haiguste klassifikatsioon RHK-10 püüab anda täpsemaid klassifikatsioone nagu tüümuse pahaloomuline kasvaja, tüümuse alümfoplaasia, aplaasia või hüpoplaasia immuunpuudulikkusega, tüümuse hüpertroofia jpt.. Erialaajakirjad rõhutavad sarnaselt , et tüümuse kuju ja suurus on indiviiditi niivõrd erinev, et diagnoosimiseks on vaja väga täpseid aluseid ja tehnikaid, maailma kaudu loetletakse enimlevinud tüümusega seotud haiguslikeks seisunditeks: [11]

  • Tüümuse lipoom (inglise Thymic lipoma ) - tüümuse raskoe healoomuline kasvaja


a)Teratoom (inglise Teratoma) – väärarendkasvaja

b)Seminoom (inglise Seminoma)- seemnerakk kasvaja [12]


c)Teised sugurakulised kasvajad

a)Hodgkini tõbi (inglise Hodkin`s lymphoma)- Hodgkini lümfoom

b)Mitte Hodgkini tõbi (inglise Non Hodkin`s lymphoma)- Mitte- Hodgkini lümfoom

c)B-rakkude lümfoom (inglise large B-cell lymphoma) – B-rakkude lümfoom

d)T- lümfotsüütlümfoom (inglise T lymphoplastic lymphoma) - T- lümfotsüütlümfoom

e)Langhansi rakkude histiotsütoos (inglise Langerhans cell histiocytosis) – Langhansi rakkude histiotsüütide ( makrofaagide) üldine paljunemine;

...ja metastaseerunud kasvajad….

Loetelu on pikk ja täieneb pidevalt, loetakse lihtsustatult, et haiguslikud seisundid, milledes osutatakse ja esineb T-rakke, seotuks T ehk tüümusest sõltuvaks, näituseks:

  • I tüübi ülitundlikkusega seonduvad seisundid , kui on T-rakkude funtsiooniga seotud, näiteks allergilised haigused;
  • II tüübi ülitundlikkusega seonduvad haiguslikud seisundid, kui on T-rakkude funktsiooniga seotud, näiteks reumatoidartriit, Crohni tõbi, ateroskleroos, multiipelskleroos,Alzheimeri tõbi, enteropaatia, sarkoidoos, tsöliaakia, jpt;
  • on kinnitust leidnud ka tsüstilist fibroosi (inglise cystic fibrosis)põdevate krooniliste kopsuhaiguste ja tüümuse suuruse ning rakkude vahel;
  • III tüübi ülitundlikkusega seonduvad haiguslikud seisundid, tsütotoksiliste T-rakkude funktsiooniga seonduvalt;
  • Organidoonorlusega seonduvad immunopatoloogilised seisundid;
  • Autoimmuunsusega seonduvad haiguslikud seisundid;
  • Immuunpuudulikkusega seotud haiguslikud seisundid:

a)esmase immuunpuudulikkuse häired, näiteks Wiskott-Aldrich`i sündroom, raske kombineeritud immuunpuudulikkuse sündroom;

b)teisese immuunpuudulikkuse häired, näiteks HIV.

Loomadel kirjeldatud tüümuse haigused ja patoloogilised seisundid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse kliiniliste seisundite diagnoosimisel ja haiguslikud seisundite kirjeldamisel ning ravil veterinaaria valdkonna kaudu, on andmeid tüümuse kasvajate kohta kodustatud loomadel nagu: härg, lammas, kits, koer, hobune, siga ja jänes ning laborimeditsiini kaudu ka laborihiirtel ning - rottidel.

  • Tümoom-tümoomi asukohad on südamest eespool ja ulatuvad kuni südame keskseinandini, edasi võivad tümoomid migreeruda kopsudesse ja rindkeresse.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirurgiline patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tüümuse transplantatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Radioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imaging of Calcification[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rasv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tsüstid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tümektoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. N.L.Warner, A.Szenberg, [1], Annual Review of Microbiology Vol. 18: 253-266 (Volume publication date October 1964)DOI: 10.1146/annurev.mi.18.100164.001345 Veebiversioon (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)
  2. Atlas of Avian Diseases Veebiversioon (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)
  3. Systems: The Avian Immune System Veebiversioon (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)
  4. Michael P. Dieter R. P. Breitenbach, The Growth of Chicken Lymphoid Organs, Testes, and Adrenals in Relation to the Oxidation State and Concentration of Adrenal and Lymphoid Organ Vitamin C1 Veebiversioon (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)
  5. Dr. Thomas Caceci,[http://www.vetmed.vt.edu/education/curriculum/vm8054/Labs/Lab13/Lab13.htm Lymphatic System: Spleen and Other Organs, VM8054 Veterinary Histology, Exercise 13 Veebiversioon (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)
  6. Nienstedt et al 2011
  7. Nienstedt et al 2011
  8. [ingl k,http://www.springerlink.com/content/u5330280704311q4/]
  9. [ingl k , http://www.umcutrecht.nl/research/specials/childrens-heart-center]
  10. http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/13.1.02.001%20Entity%20TA98%20EN.htm
  11. [Nasseri,F., Farzin Eftekhari. (2010). Clinical and Radiologic Review of the Normal and Abnormal Thymus: Pearls and Pitfalls. doi:10.1148/rg.302095131March 2010 RadioGraphics]
  12. mediastiinumi tuumorid

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]


Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]