Anton Tšehhov

Allikas: Vikipeedia

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

Anton Pavlovitš Tšehhov (Антон Павлович Чехов; 29. jaanuar 1860 Taganrog – 15. juuli 1904 Badenweiler, Saksamaa) oli vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna.

Anton Tšehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst.

Tšehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Ta suri Saksamaal sanatooriumis.

Aastal 1886 ilmus tema esimene jutustuste kogumik ja 1887 teine kogumik.

Sisukord 1 Teosed 1.1 Näidendid 1.2 Jutustused ja novellid 1.3 Tšehhovi näidendid Eesti teatris 1.4 Tšehhovi loomingu ainetel 2 Kirjandus 3 Isiklikku 4 Välislingid

[redigeeri] Teosed

[redigeeri] Näidendid

• "Ilma isata" (1878)
• "Ivanov" (1887)
• "Kajakas" (1896)
• "Onu Vanja" (1899)
• "Kolm õde" (1900)
• "Kirsiaed" (1904)

[redigeeri] Jutustused ja novellid

• "Ametniku surm" (1883)
• "Daam koerakesega"
• "Duell"
• "Hingevaev"
• "Igav lugu"
• "Inimene vutlaris"
• "Kameeleon" (1884)
• "Kiri õpetatud naabrile" (1880)
• "Kirurgia"
• "Lastepere"
• "Magada tahaks"
• "Maja ärklitoaga"
• "Paks ja peenike" (1883)
• "Palat nr. 6"
• "Pruut"
• "Sahhalini saar"
• "Stepp"
• "Tüüfus"

Eesti keeles ilmunud:

• "Valitud teosed" (1960-63; 8 köidet)
• "Kaštanka ja teisi jutte" (1960; 1979)
• "Sireen" (1948)
• "Jutustused" (1979; 2005)
• "Daam koerakesega" (1996)
• "Ariadna" (2004; tõlkija Väino Linask)

[redigeeri] Tšehhovi näidendid Eesti teatris

• "Onu Vanja" (1980; Vanemuine; lavastaja Kaarin Raid)
• "Kajakas" (1990; lavastaja Elmo Nüganen)
• "Kirsiaed" (1993; Ugala; lavastaja Kaarin Raid)
• "Onu Vanja" (2002; Ugala)
• "Kirsiaed" (2002; Vanemuine; lavastaja Mati Unt)
• "Kajakas" (2001; Ugala; lavastaja Kaarin Raid)
• "Kolm õde" (Eesti Draamateater; diplomilavastus)
• "Kirsiaed" (esietendus 23. septembril 2005; Eesti Muusikakooli Kõrgem Lavakunstikool; lavastaja Aleksandr Pepeljajev)
• "Kajakas" (esietendus 23. novembril 2006; Eesti Muusikakooli Kõrgem Lavakunstikool; lavastaja Ingo Normet)
• "Kajakas" (esietendus 21. märtsil 2007; Von Krahli Teater; lavastaja Kristian Smeds)

[redigeeri] Tšehhovi loomingu ainetel

• Aleksandr Adabašjan, Nikita Mihhalkov "Pianoola ehk Mehaaniline klaver" (1995; Tallinna Linnateater; lavastaja Elmo Nüganen)

[redigeeri] Kirjandus

• Tšehhovi kirju Gorkile (1898–1902). Tõlkinud Olev Jõgi – Looming 1960, nr 1, lk 106–119
• Aleksandr Kuprin, "Jutustused". Eesti Raamat, Tallinn 1970, lk 439–467 ("Tšehhovi mälestuseks", tõlkinud Georg Grünberg)
• Sergei Issakov, "Anton Tšehhov eesti kirjandus- ja kultuurielus (Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul" – Keel ja Kirjandus 1981, nr 11, lk 669–680 ja nr 12, lk 710–721
• Boriss Šubin, "Doktor Tšehhov" (Tšehhov kui arst). Tõlkinud Boris Kabur. LR 1985, nr 12/13
• Ivan Bunin, "Tšehhov" (mälestusi). Tõlkinud Maiga Varik – Looming 2004, nr 4, lk 603–609 (samas numbris ka uustõlge: Tšehhovi novell "Tudeng", tõlkinud Hans Luik)
• Henri Troyat, "Tšehhov". Prantsuse keelest tõlkinud Victoria Traat. Eesti Raamat, Tallinn 2004

[redigeeri] Isiklikku

Anton Tšehhov oli abielus Saksamaalt Elsassist pärit ning Venemaal insenerina töötanud Leonard Knipperi tütre Olga Leonardovna Knipper-Tšehhovaga (1868-1959) vene teatrinäitlejannaga, kes suri 91-aastasena ning on maetud Moskvas Novodevitšje kalmistule koos Anton Pavlovitš Tšehhoviga, kes suri juba 1904. aastal Saksamaal. Olga Knipper-Tšehhova venna Konstantin Kipperi tütar Olga Konstantinova Knipper-Tšehhova oli 1930-1940. aastail Saksa filminäitleja.

[redigeeri] Välislingid

• Epp Petrone, "Tshehhovite kirjavahetus-abielu" (Eesti Naine 2003/12)