Munandid

Allikas: Vikipeedia

Munandid ehk testised (ladina testis ka orhis, mitmuses testes, inglise testicle) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.

Munandite areng, anatoomia, asend, närvid, sooned (arterid, veenid, lümfisooned), morfoloogia, funktsioonid, hormoonid ja histoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maolistel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isastel madudel on kaks munandit: parem ja vasak munand, millede asend võib erineda olenedes neerude asendist kuid harilikult neerupealiste läheduses. Munandeid varustavad verega munandiarterid ning vere äravoolu tagavad munandiveenid. Munanditest toimub lümfi äravool. Kummastki munandist väljub seemnejuha.

Imetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Munandil eristatakse:

Siseehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Munand koosneb stroomast ja munandiparenhüümist.

Mehel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehel on munandid paarilised sisesuguelundid (harilikult 2 tk), mis paiknevad munandikotis ja on teineteisest eraldatud munandikoti-vaheseinaga. Munandist tuleb välja seemnejuha, mille eesmärgiks on sperma transportimine.

Munandisagarikes paiknevad seemnetorukeste vahemikes leidub hulgaliselt meessuguhormoone (androgeenid) ja väheses koguses emassuguhormoone komplekteerivaid näärmerakke.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Munanditega seonduvalt ja elundi talitluses võib esineda mõningaid häireid ja haiguslikke seisundeid või väärarenguid, millede diagnoosiks võivad olla: kõhuõõnde pidama jäänud munand, ektoopiline munand, munandikeerdumus, munandilaskumatus, munandipõletik, munandikasvaja jt.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]