Kraniaalnärvid

Allikas: Vikipeedia

Kraniaalnärvid ehk peaajunärvid ehk paarilised koljunärvid (ladina keeles nn.craniales) on peaajust väljuvad närvid (erinevalt spinaalnärvidest, mis väljuvad seljaajust).

Kraniaalnärvide numeratsioon ja nimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kraniaalnärvidele viitamisel kasutatakse tihti numbreid, mis on antud vastavalt nende väljumiskohale ajust (numbrid suurenevad eestpoolt tahapoole). I kraniaalnärv väljub otsajust, ülejäänud ajutüvest.

Olenevalt funktsioonist võivad kraniaalnärvid olla peamiselt tundeimpulsse vastuvõtvad ehk sensoorsed ehk aferentsed, impulsse väljasaatvad ehk motoorsed ehk eferentsed või kombineerida endas mõlemat tüüpi närvikiude.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peaajunärvide kirjeldamisel pole peetud otstarbekaks loomaliigiliste iseärasuste käsitlemist.[1]

Kraniaalnärvid jagatakse meeleelundite, somiidilihaste ja branhiaalkaarte närvideks.

Spetsiifiliste meeleelundite närvid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meeleelundite närvid on haistmisnärv (I), nägemisnärv (II), ja esiku-teonärv (VIII), mis innerveerivad peapiirkonnas asuvaid meeleelundeid (vastavalt haistmiselund (I), nägemiselund (II) ning sisekõrvas asuvad kuulmis- ja tasakaaluelund (VIII)). Need on kõik peamiselt sensoorsed närvid.

Somiidilihaste närvid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Somiidilihaste närvid on silmaliigutajanärv (III), plokinärv (IV), eemaldajanärv (VI) ja keelealune närv (XII), mis innerveerivad silma liigutavaid lihaseid (III, IV, VI) ja keelelihaseid.

Branhiaalkaarte närvid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Branhiaalkaarte ehk vistseraalkaarte ehk lõpusekaarte närvid on kolmiknärv (V), näonärv (VII), keele-neelunärv (IX), uitnärv (X) ja lisanärv (XI).

Evolutsioonilises arengus oli etapp, kui inimese eellaste organismi mõned osad jagunesid lõpusekaarteks, kusjuures igal kaarel on oma skelett, sooned, närv, nahk ja limaskestad. Veeselgroogsetel on see siiani nii, kusjuures esimesest branhiaalkaarest kujuneb neil toiduhaaramiselund ning ülejäänutest lõpused. Maismaaselgroogsetel pole lõpusekaartel enam esialgset otstarvet; lõpused arenevad embrüonaalperioodil küll välja, kuid nende materjalist arenevad teised elundid. Igale lõpusekaarele vastava piirkonna innerveerimiseks ongi vastav närv.[2]

Kraniaalnärvid teistes selgroogsetes[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimese kraniaalnärvid on sarnased enamiku selgroogsete omadele. Mõnedel algelistel kõhrkaladel esineb ka 0-kraniaalnärv, mis väljub ajust esimesest kraniaalnärvist eespool.[3]

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana-Rooma arst ja anatoom Galenos (129umbes 200) identifitseeris enamiku kraniaalnärvidest (erinevatel andmetel 7 kuni 12).[4]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 363, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  2. A.Lepp, E. Kogerman-Lepp "Kraniaalnärvid", Tartu 1990
  3. Kraniaalnärvid ingliskeelses Wikipedias Kasutatud 12.03.2010
  4. GALEN...philosopher, physician, discoverer of blood and the cranial nerves!, Veebiversioon (vaadatud 10.04.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]