Lümfisüsteem

Allikas: Vikipeedia

Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina systema lymphaticum;systema lymphoideum) on paljude selgroogsete lümforetikulaarsetest kudedest koosnev elundsüsteem.[1]

Lümfisüsteem kulgeb tsentraalselt ja valandub venoossesse vereringesse ning tema talitlust juhivad nii autonoomne närvisüsteem kui ka hormoonid.

Lümfisüsteemi kuuluvad lümforetikulaarsest koest iseseisvad organid: harkelund, luuüdi, põrn, lümfisõlmed, lümfiteed, lümfikapillaarid, lümfifolliikulid, lindudel veel ka kloaagipaun,

Lümfisüsteemi kuuluvad ka lümfikoed, nagu lümf, BALT-süsteem, GALT -süsteem ja MALT -süsteem jm.

Ülesanded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lümfisüsteemi funktsioonideks kehas on immunoloogilise kaitstuse tagamine, immuunrakkude koordinatsioon, vere ning kehavedelike homöostaasi tagamine ja eksogeensete ning anormaalsete endogeensete viiruste, makromolekulide ja bakterite ning teiste invasiivsete mikroorganismide leviku tõkestamine.

Lümfisüsteemi ülesandeks on ka valkude ning rasvlahustuvate ainete, sh rasvlahustuvaid vitamiine nagu A-, D-, E- ja K-vitamiin, transport ja metabolism.[2]

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lümfisüsteem jaguneb funktsionaalsuse alusel:

  • primaarne ehk esmane (ka tsentraalne) mille organid on:
  • sekundaarne ehk teisene (ka perifeerne), mille organid on põrn jpt elundid.

Lümfiklapikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lümfiklapikud

Lümfiklapikud kindlustavad selle, et lümf voolaks lümfikogumisteedes üksnes südame suunas.

MALT -süsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis MALT -süsteem

MALT-süsteemi moodustavad limaskestades esinevad lümfoidsed koed ehk üksik- ja koondlümfisõlmekesed: nagu mandlid, peensoole lümfoidsed naastud, lümforetikulaarsete kudede kogumid, ussripik (inimesel) jpt. Lümfoidsed koed koosnevad ka iseloomulikest lümfirakkudest ehk lümfotsüütidest, nende eelrakkudest ning koolitatud rakkudest. [3]

Märkus: Mandlid, MALT- süsteemis on erinevates limaskestades paiknevad lümfisõlmekesed. Nad paiknevad nii neelus, kõris, isas- ja emassuguorganites ning sooltes.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude lümfisüsteem koosneb põrnast, harkelundist, lümfisoontest, lümfikudedest ning vastavatest rakkudest, geenidest ja hormoonidest.

Suured veresooned ja väiksed ning suured lümfisooned on pea kõikjal ümbritsetud lümfoidkoega. Lümfoidkude paikneb ka enamike elundite sees (näit GALT). Lümfiklapikud leiduvad peamiselt suuremate veenide suudmetes. Lümfisõlmede asemel on üksikud pulseerivad lümfisüdamed (ka teistel roomajatel).

Levinuimad lümfoid(-immuun)süsteemi rakud on lümfotsüüdid.

Madude organismis toimuvad immuunreaktsioonid, levinuimaks antikehaks on IgY (ekvivalentne IgG-le).[4]

Madudel ei ole tuvastatud kurgumandleid ega ka ussripikut.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Patogeensus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel seostatakse lümfisüsteemiga mitemid patoloogilisi seisundeid.

Lümfisüsteemikasvajad (osaline)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lümfisüsteemikasvajatega seostatakse enim sekundaarset immuunpuudulikkust.

Lümfisüsteemi kasvajad on ka lümfoomid, näiteks Hogdkini lümfoom jt. [5][6]

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

17.sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lümfoloogia vallas tegid märkimisväärseid avastusi Asselli, Pecquet, Bartholin ja võib-olla ka Joliffe.

Keha lümfiringlussüsteemi kirja panijaks loetakse Olof Rudbeck'i (1630-1708).[7]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 323, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  2. Lymphatic system, Veebiversioon (vaadatud 25.02.2014) (inglise keeles)
  3. Nienstedt et al 2011
  4. Francisco Gambón-Dezaa, Christian Sánchez-Espinelb, Serafín Mirete-Bachillera, Susana Magadán-Mompóc, Snakes antibodies, Developmental & Comparative Immunology, Volume 38, Issue 1, September 2012, Pages 1–9, Veebiversioon (vaadatud 03.03.2014) (inglise keeles)
  5. Lümfoom, Tartu Ülikooli Kliinikum, Hematoloogia-onkoloogia Kliinik, Veebiversioon (vaadatud 28.02.2014
  6. Hele Everaus, Lümfoomidest, Eesti Arst 2006; 85 (12): 825–828, Veebiversioon (vaadatud 02.03.2014)
  7. Chikly B.,Who discovered the lymphatic system., Lymphology. 1997 Dec;30(4):186-93., Veebiversioon (vaadatud 06.03.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]