Apoptoos

Apoptoos (kreeka apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on rakkudesse geneetiliselt ette määratud mehhanism, mille tulemusena hävivad organismis liigsed või ebanormaalsed rakud.

Apoptoosil on oluline roll näiteks embrüo arengus, kus selle protsessi abil eemaldatakse varasemate evolutsiooniastmete tunnused, mis lootel arengu käigus tekivad. Apoptoosi mittetoimumise korral võib organism areneda väärarengute, stigmade (näiteks sündaktüülia) või atavismidega (näiteks kolmas rinnanibu).

Apoptoos on omane enamikule hulkraksetele organismidele.

Rakus, mis sureb vastavalt apoptoosi mehhanismile, toimuvad kindlad biokeemilised ja morfoloogilised muutused, mille tulemusena laguneb rakk väikesteks vesiikuliteks, mis on ümbritsetud membraaniga. Raku tsütoplasma komponendid ei satu rakudevahelisse ruumi vaid kuuluvad lagundamisele makrofaagide poolt.

Apoptoosi uurimine

2002. aastal said Sydney Brenner, Robert Horvitz, John E. Sulston Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna varbussi (Caenorhabditis elegans) rakkude arenguliinide koostamise eest, mille käigus täpsustati ka programmeeritud rakusurma toimemehhanismi.

Eriarvamused

Mõned autorid jagavad programmeeritud rakusurma mitmeks alaliigiks, kuid see arvamus ei ole teadusmaailmas üldist poolehoidu pälvinud. Selle seisukoha pooldajad nimetavad apoptoosi ka I tüüpi rakusurmaks ja peavad II tüüpi rakusurmaks autofagotsütoosi teel kulgevat rakusurma ehk tsütoplasmilist rakusurma.

Vaata ka

• Nekroos

Välislingid

• Apoptoos (inglise keeles)