Liik (bioloogia)

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist.

Liik (species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Liigi mõiste, mida on kasutatud tuhandeid aastaid, on bioloogias üks keskseid mõisteid, kuid liigi definitsioon on vaieldav. Liigi mõistele on mitu põhilist lähenemisviisi:

• Morfoloogiline liik on organismide rühm, kellel on eristatav vorm: me teeme näiteks vahet kana ja pardi vahel, sest nende noka kuju on erinev ja pardi jalgadel on ujulestad. Nii on liiki mõistetud juba iidsest ajast. Kuigi morfoloogilist liigimõistet on palju kritiseeritud, on see kõige tavalisem arusaam liigist ning bioloogias kasutatakse seda endiselt, eriti taimede puhul.

• Samasse liiki kuuluvad isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning saada paljunemisvõimelisi järglasi. Ka seda seletust on kritiseeritud, sest fraas 'vaba ristumine' ei ole üheselt määratletud.

• Tüpoloogiline kontseptsioon väidab, et liik on organismide süstemaatika väikseim üksus, mis peab teistest liikidest erinema mitme tunnuse poolest.

• Bioloogiline kontseptsioon väidab, et liik on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi.

See artikkel on pooleli.

[redigeeri] Vaata ka

• Alamliik

Taksonoomia
Domeen Riik Põhikond	Hõimkond Alamhõimkond	Ülemklass Klass Alamklass Ülemleegion Leegion Alamleegion	Ülemselts Selts Alamselts Infraselts	Ülemsugukond Sugukond Alamsugukond	Triibus Alamtriibus Infratriibus	Perekond Alamperekond	Liik Alamliik