Kõrvalkilpnääre

Allikas: Vikipeedia

Kõrvalkilpnääre (ladina glandula parathyreoidea, inglise parathyroid glands ka glands of Owen) on paljude selgroogsete (v.a kalad) sisenõrenääre.[1][2]

Kõrvalkilpnäärmete areng, anatoomia, asend, sooned, morfoloogia, funktsioonid, nõre koostis, hormoonid, ensüümid ning histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maolised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel paiknevad kõrvalkilpnäärmed (2 paari) kilpnäärmest tunduvalt kaugemal, südame lähedal. Nende funktsiooniks on lihaste koordinatsioon ning vere kaltsiumi ja fosfori sisalduse regulatsioon.

Imetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimesel paikneb harilikult neli (arv varieerub, mõnikord 3, 5 ja 8) herneterasuurust kõrvalkilpnääret kilpnäärme tagaküljel, vahel harva ka kilpnäärme või harkelundi sees.

Iga nääre kaalub 0,1 grammi.

Talitlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Näärmekude toodab ja eritab otse vereringesse elutähtsat hormooni parathormoon, mis reguleerib ja kontrollib koos kaltsitoniini ja D-vitamiiniga nii kaltsiumi kui ka fosfori ainevahetust ning mille sihtmärkelunditeks on neerud ja luud.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrvalkilpnäärmetega seoses ja elundi talitluses võib esineda mõningaid häireid, mille diagnoosiks võivad olla näiteks tetaania, hüperparatüreoos, kilpnäärme puudulikkus, kõrvalkilpnäärme kasvajad jne.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 388:2004.
  2. Parathyroid gland, Veebiversioon (vaadatud 09.12.2013) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]