Vähk (haigus)

Suremus pahaloomulistesse kasvajatesse 100 000 elaniku kohta (2004)

██ no data ██ ≤ 55 ██ 55–80 ██ 80–105 ██ 105–130 ██ 130–155 ██ 155–180 ██ 180–205 ██ 205–230 ██ 230–255 ██ 255–280 ██ 280–305 ██ ≥ 305

Vähk on haiguste rühm, mida iseloomustab rakkude kontrollimatu jagunemine ja kasv, mille tõttu moodustub pahaloomuline kasvaja, mis levib teistesse lähedalasuvatesse kudedesse.

Enamiku vähiliikide puhul kasvab haigestumise risk koos inimese vanusega, sest aja jooksul tekib rakkudes mutatsioone, mis muudab nad vähile vastuvõtlikumaks. Kui rakkude kasvu reguleeriv mehhanism ei funktsioneeri enam normaalselt, siis apoptoosi ei toimu ning rakud paljunevad lõpmatult. Enamik vähkkasvajatest tekib elu jooksul saadud geenikahjustuste tulemusena.

2008. aastal registreeriti maailmas 7,6 miljonit vähi põhjustatud surmajuhtumit (Eestis 3543, 2010. aastal 3553). Igal aastal diagnoositakse inimestel üle 12 miljoni vähijuhtumi. Kõige sagedamini esinevad eesnäärmevähk, rinnavähk ja soolevähk. Üldise suremuse põhjustest on vähk teisel kohal südame- ja veresoonkonna haiguste järel.

Vähi geneetika

 Pikemalt artiklis Vähi geneetika

Vähkhaiguse geneetika tegeleb geneetilise aspekti uurimisega vähi põhjuste hulgas.

Viimaste aastate jooksul kirjeldati mitusada vähigeeni, mis osalevad põhilistes radades ja regulatoorsetes võrgustikkudes, kontrollides niimoodi raku saatust. Vähigeenide ja nende tähtsamate funktsioonide identifikatsioon rakkudes ja kudedes täiendas teadmisi tuumoritest ja nende kasvust. Vaatamata sellele, et seni tuntud vähigeenide loetelu võib suureneda tulevatel aastatel, jäävad vähi geneetika põhiprintsiibid nende geenide puhul ikka samaks.

Onkogeen on normaalse tsellulaarse geeni (proto-onkogeen) muteerunud vorm, mis soodustab vähi arengut. Proto-onkogeenid tavaliselt reguleerivad rakude kasvu ja diferentseerumist. Mutatsioonid nendes geenides põhjustavad konversiooni onkogeenideks, mis negatiivselt mõjutavad rakke. Onkogeenid kuuluvad vähigeenide hulka, mis on unikaalsed, sest nende tekkimise mutatsioonid muudavad (aga ei elimineeri) valkude funktsioone, mida nad kodeerivad. Valgud, mida kodeerivad onkogeenid, näitavad tavaliselt biokeemiliste funktsioonide kõrgemat taset võrreldes mittemuteerunud proto-onkogeeni valguproduktidega.

Tuumor-suppressor geen ehk anti-onkogeen on vähigeeni tüüp, mis kaitseb rakku vähi arengu teele astumisest.

Vähi liigid

Vähi liike on üle 1000. Koe tüübist sõltuvalt jagatakse need kartsinoomideks, sarkoomideks, lümfoomideks ja leukeemiateks, sugurakulisteks kasvajateks ja blastoomideks.

Vähi raviminine

 Pikemalt artiklis Onkoloogia

Vähi raviga tegeleb onkoloogia. Vähi ravi põhineb erinevate ravimeetodite kombineerimisel. Sageli kasutatakse kirurgilist kasvaja eemaldamist. Tähtsamad ravimeetodid on veel:

• kiiritusravi
• kemoteraapia
• hormoonravi
• interferoonravi.

Varajase diagnostika korral osutub ravi enamasti efektiivseks.

Riskitegurid

Tähtsamad riskitegurid on:

• ülekaal (vähemalt emaka-, rinna-, neeru-, jämesoole- ja söögitoruvähi puhul)
• suitsetamine (eriti kopsuvähk, aga ka nt põievähk, neeruvähk, kõhunäärmevähk, suuvähk ja peenisevähk).
• alkohol (suu-, kurgu-, neelu-, soole-, söögitoru- ja rinnavähk)
• UV-kiirgus (nahavähk).

Vähki põhjustavad mitmed pärilikud haigused, näiteks Li-Fraumeni sündroom ja Von Hippel–Lindau sündroom. Vaid vähem kui 3–10% vähijuhtudest on täielikult pärilikud.

Vaata ka

• Kantserogeenid
• Kasvaja tüvirakud
• Vähi geneetika
• Wilmsi tuumor

Välislingid

• kasvaja.net
• Eesti Vähiliit