Vähk (haigus)

Allikas: Vikipeedia
Suremus pahaloomulistesse kasvajatesse 100 000 elaniku kohta (2004)[1]
██ no data ██ ≤ 55 ██ 55–80 ██ 80–105 ██ 105–130 ██ 130–155 ██ 155–180 ██ 180–205 ██ 205–230 ██ 230–255 ██ 255–280 ██ 280–305 ██ ≥ 305

Vähiks ehk vähktõveks ehk vähkkasvajaks (kõnekeeles ka raskeks haiguseks) nimetatakse mitmetel loomadel (sh inimestel) pahaloomuliste kasvajate poolt põhjustatud haigulikke seisundeid organismis.

Vähktõbi moodustab kasvajaliste haiguste rühma, mille hulka kuulub üle 100 erineva kasvajalise haiguse, millele on iseloomulik rakkude paikne, soovimatu ja kontrollimatu jagunemine, kasv ning metastaseerumine ehk kaugsiirded teistesse elunditesse.

Etioloogia inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vähktõve tekkepõhjused ei ole käesoleval ajal lõplikult selged. Ni on kindlaks tehtud, et katseloomade ja inimestel võivad vähki põhjustada teatavad vähkitekitavad ehk kantserogeensed ained.

Tähtsamad riskitegurid on:

Elustiili faktorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • toitumuslik – ülekaal (vähemalt emaka-, rinna-, neeru-, jämesoole- ja söögitoruvähi puhul)
  • suitsetamine (eriti kopsuvähk (suremus 2000.a. 1,1 milj inimest), aga ka nt põievähk, neeruvähk, kõhunäärmevähk, suuvähk ja peenisevähk).
  • alkohol (suu-, kurgu-, neelu-, soole-, söögitoru- ja rinnavähk)

Füsioloogilised faktorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Füüsikalis-keemilised faktorid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vähki põhjustavad mitmed pärilikud haigused, näiteks Li-Fraumeni sündroom ja Von Hippel–Lindau sündroom. Vaid vähem kui 3–10% vähijuhtudest on täielikult pärilikud.[3] Enamiku vähiliikide puhul kasvab haigestumise risk koos inimese vanusega, sest aja jooksul tekib rakkudes mutatsioone, mis muudab nad vähile vastuvõtlikumaks. Kui rakkude kasvu reguleeriv mehhanism ei funktsioneeri enam normaalselt, siis apoptoosi ei toimu ning rakud paljunevad lõpmatult. Enamik vähkkasvajatest tekib elu jooksul saadud geenikahjustuste tulemusena.

Vähieelsed seisundid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vähieelsed seisundid

Nn organismile kahjulikud (parasiitlikud) vähirakud ei kasva ega levi järsku vaid pahaloomulise kasvajad võivad progresseeruda eelnevate krooniliste haiguslike seisundite taustal järk-järgult.

Nendeks kroonilisteks vähkkasvaja arengut soodutavateks haiguslikeks seisunditeks, mis ravita võivad vähkakasvajaks areneda, on näiteks maohaavand, rinnanäärme healoomuline kasvaja, emakasuudme erosioon, säärehaavand, naha liigsarvestus, krooniline bronhiit, maksatsirroos jt.[4]

Vähktõve liigid kasvajapaikme järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinuimad vähktõve liigid on:

  • Uroloogilised ja meesuguorganite pahaloomulised kasvajad
  • Günekoloogilised pahaloomulised kasvajad

Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt.

Vähktõve vormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pahaloomulisi kasvajaid on üle 1000 liigi. Koe tüübist ning morfoloogiast sõltuvalt jagatakse need:

Vähi molekulaartasand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vähi geneetika

Eesti NSV aegne arstiteadus arvas 1970ndal aastal kindlalt, et vähktõbi ei ole nakkav ega pärilik.[5]

Vähktõve geneetika uurib pahaloomuliste kasvajate põhjuste geneetilisi aspekte ning võimalikku geeniteraapiat.

Viimaste aastate jooksul on kirjeldati mitusada vähigeeni, mis osalevad põhilistes radades ja regulatoorsetes võrgustikkudes, kontrollides niimoodi raku saatust. Vähigeenide ja nende tähtsamate funktsioonide identifikatsioon rakkudes ja kudedes täiendas teadmisi tuumoritest ja nende kasvust. Vaatamata sellele, et seni tuntud vähigeenide loetelu võib suureneda tulevatel aastatel, jäävad vähi geneetika põhiprintsiibid nende geenide puhul ikka samaks.

Onkogeen on normaalse tsellulaarse geeni (proto-onkogeen) muteerunud vorm, mis soodustab vähi arengut. Proto-onkogeenid tavaliselt reguleerivad rakude kasvu ja diferentseerumist. Mutatsioonid nendes geenides põhjustavad konversiooni onkogeenideks, mis negatiivselt mõjutavad rakke. Onkogeenid kuuluvad vähigeenide hulka, mis on unikaalsed, sest nende tekkimise mutatsioonid muudavad (aga ei elimineeri) valkude funktsioone, mida nad kodeerivad. Valgud, mida kodeerivad onkogeenid, näitavad tavaliselt biokeemiliste funktsioonide kõrgemat taset võrreldes mittemuteerunud proto-onkogeeni valguproduktidega.

Tuumorsupressorgeen ehk anti-onkogeen on vähigeeni tüüp, mis kaitseb rakku vähirakuks arenemast.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pahaloomuliste kasvajate ravi määramiseks tuleb teada kasvajate levikuulatust, histopatoloogiat ning päritolu. Selleks on paljudes maades kasutusel osade pahaloomuliste kasvajate levikut kirjeldav süsteem- TNM-süsteem.

TNM-süsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis TNM-süsteem
  • T-ga märgitakse ära kasvajakolde (esmase) tuvastatud mõõtmed ja levik lähedalasuvatesse kudedesse
  • N-ga märgitakse ära lähedalasuvate (regionaalsete) lümfisõlmede kaasatus (kas on metastaase, levikut)
  • M-ga märgitakse ära kaugemalasuvate metastaaside olemasolu ja/või puudumine.

Staadiumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

TNM-süsteemi ära märkinud, tuuakse võimlausel ära ka kasvajate staadiumid, peamiselt rooma numbritega I kuni IV koos vastavate alajaotustega (ladina suurtähed), erandiks on 0 staadium- mis tähendab enamike pahaloomuliste kasvajate puhul kartsinoom in sity.[6]

Raviviisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Onkoloogia

Hea- ning pahaloomuliste kasvajate raviga tegeleb onkoloogia, mis valdavad enamikes onkoloogiaasutustes toetub tõenduspõhisele meditsiinile. Vähi ravi põhineb erinevate ravimeetodite kombineerimisel. Sageli kasutatakse kirurgilist kasvaja eemaldamist. Levinuimad ravimeetodid on :

Varajase diagnostika korral osutub ravi enamasti efektiivseks.

Levik ja suremus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vähktõve epidemioloogia maailmas

2008. aastal registreeriti maailmas 7,6 miljonit vähi põhjustatud surmajuhtumit (Eestis 3543, 2010. aastal 3553). Igal aastal diagnoositakse inimestel üle 12 miljoni vähijuhtumi. Kõige sagedamini esinevad eesnäärmevähk, rinnavähk ja soolevähk. Üldise suremuse põhjustest on vähk teisel kohal südame- ja veresoonkonna haiguste järel.

Termin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Termini 'cancer' autoriks peetakse Vana-Kreeka arsti Hippokratest Kosilt, kes kasutas kasvajate kohta termineid 'carcinos' ja 'carcinoma'. Rooma entsüklopedist ja võimalik ka, et arst Aulus Cornelius Celsus (25 - 50 eKr) olevat tõlkinud kreekakeelse termini ladinakeelseks. Vana-Rooma arst ja anatoom Galenos (129umbes 200) kasutas kasvajate kohta terminit 'oncos'.[7]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Maailma Terviseorganisatsioon vaadatud 26.11.10
  2. Hormoonravi, veebiversioon (vaadatud 30.06.2014)
  3. Roukos, DH (2009),"Genome-wide association studies: how predictable is a person's cancer risk?", Expert review of anticancer therapy 9 (4): 389–92. (PDF)
  4. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kitjastus Valgus, Tallinn, lk 607, 1970
  5. H. Jänes, H. Kahn, H. Roots, "Tervise ABC", Kitjastus Valgus, Tallinn, lk 608, 1970
  6. Staging, American Cancer Society, veebiversioon (vaadatud 30.06.2014) (inglise keeles)
  7. American Cancer Society,The History of Cancer, veebiversioon (vaadatud 02.07.2014) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Epidemioloogia
Vähki haigestumist soodustavad taimesaadused
Vähiravi
Muu