Jämesool

Allikas: Vikipeedia
Jämesool ja selle osad.

Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).[1]

Jämesooles jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad kehasisene vesi ja mineraalsoolad, siin elutseb ka rikkalikult baktereid (ja toimub taimsete seedejääkide bakteriaalne lagundamine, siia kogunevad ka seedumatud toidujäägid. Toimub väljaheite/fekaalmassi moodustumine.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel läheb kõhuõõnes paiknev peensool saba piirkonnas üle jämesooleks. Jämesool omakorda läheb üle kolmekambriliseks kloaagiavauseks ja saakloomade seedimatud osad (karvkate) väljutatakse kloaagi roojasoolde (coprodeum).[2]

Jämesoole osad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomadel kuuluvad jämesoole hulka umb-, käär- ja pärasool ning pärakukanal.[3]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jämesoole osade piiritlemise kohta pole eri allikate põhjal päris ühest kokkulepet.

  1. "Meditsiinisõnastik" (2004) nimetab jämesoole osadena umb-, käär- ja pärasoole.[4]
  2. Meeli Roosalu (2010) nimetab jämesoole osadena umb-, käär- ja pärasoolt.[5]
  3. Arne Lepp (2013) peab jämesoole osadeks umb-, käär- ja pärasoolt ning anaalkanalit.[6]

Mõned autorid nimetavad jämesoole hulka kuuluvana ussripikut, käär- (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool), sigma- ja pärasoolt.

Lümfikoed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jämesoole lümfisooned, lümfisõlmed paiknevad ja kulgevad sarnaselt arteritega.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui jämesooles on vee tagasiimendumine häiritud, tekib kõhulahtisus. Pikaajaline kõhulahtisus on ohtlik, sest organism kaotab palju vett ja eluks vajalikke mineraalaineid.

Jämesoolepõletik on koliit.

Jämesooles paikneb hulgaliselt müü-retseptoreid, mistõttu opioidipõhiste analgeetikumide kasutamine võib esile kutsuda opioid-indutseeritud kõhukinnisust.

Jämesoole pahaloomulisi kasvajaid nimetatakse jämesoolevähiks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 319:2004.
  2. DOUGLAS MADER, M.S., DVM, DABVP, Snake Gastrointestinal Tract Anatomy, veebiversioon (vaadatud 4.03.2014) (inglise keeles)
  3. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 191, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  4. "Meditsiinisõnastik" 319:2004.
  5. Meeli Roosalu, "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 113, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  6. Arne Lepp, "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 367, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]