Jämesool

Allikas: Vikipeedia
Jämesool ja selle osad.

Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).[1]

Jämesooles jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad kehasisene vesi ja mineraalsoolad, siin elutseb ka rikkalikult baktereid (ja toimub taimsete seedejääkide bakteriaalne lagundamine, siia kogunevad ka seedumatud toidujäägid. Toimub väljaheite/fekaalmasside moodustumine.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel läheb kõhuõõnes paiknev peensool saba piirkonnas üle jämesooleks. Jämesool omakorda läheb üle kolmekambriliseks kloaagiavauseks ja saakloomade seedimatud osad (karvkate) väljutatakse kloaagi roojasoolde (coprodeum).[2]

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomadel jaguneb jämesool: umb-, käär- ja pärasooleks ning pärakukanaliks.[3]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jämesoole liigitus pole päris selge.

  1. "Meditsiinisõnastik" (2004) liigitab jämesoole umb-, käär- ja pärasooleks.[4]
  2. Meeli Roosalu ("Inimese anatoomia", 2010) liigitab jämesoole umb-, käär- ja pärasooleks.[5]
  3. Arne Lepp ("Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", 2013) liigitab jämesoole osadeks: umb-, käär- ja pärasoole ning anaalkanali.[6]

Osad autorid liigitavad jämesoole : ussripikuks, käär- (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool), sigma- ja pärasooleks.

Lümfikoed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jämesoole lümfisooned, lümfisõlmed paiknevad ja kulgevad sarnaselt arteritele.[7][8]

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui jämesooles on vee tagasiimendumine häiritud, tekib kõhulahtisus. Pikajaline kõhulahtisus on ohtlik, sest organism kaotab palju vett ja eluks vajalikke mineraalaineid.

Jämesoolepõletik on koliit.

Jämesooles paikneb hulgaliselt müü-opoioidretseptoreid ja opioididel baseeruvate analgeetikumide kasutamine võib opioid-indutseeritud kõhukinnisust esile kutsuda.

Jämesoole pahaloomulisi kasvajaid nimetatakse jämesoolevähiks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 319:2004.
  2. DOUGLAS MADER, M.S., DVM, DABVP, Snake Gastrointestinal Tract Anatomy, Veebiversioon (vaadatud 04.03.2014) (inglise keeles)
  3. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 191, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  4. "Meditsiinisõnastik" 319:2004.
  5. Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 113, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  6. Arne Lepp, "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 367, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
  7. Ben Pansky and Thomas R. Gest,Lippincott's Concise Illustrated Anatomy: Thorax, Abdomen and Pelvis, 1st ed, Wolters Kluwer, Veebiversioon (vaadatud 04.03.2014) (inglise keeles)
  8. Ben Pansky and Thomas R. Gest,Lippincott's Concise Illustrated Anatomy: Thorax, Abdomen and Pelvis, 1st ed, Wolters Kluwer, Veebiversioon (vaadatud 04.03.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]