Jämesool

Allikas: Vikipeedia
Jämesool ja selle osad.

Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).[1]

Jämesooles jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad kehasisene vesi ja mineraalsoolad, siin elutseb ka rikkalikult baktereid (ja toimub taimsete seedejääkide bakteriaalne lagundamine, siia kogunevad ka seedumatud toidujäägid. Toimub väljaheite/fekaalmasside moodustumine.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel läheb kõhuõõnes paiknev peensool saba piirkonnas üle jämesooleks. Jämesool omakorda läheb üle kolmekambriliseks kloaagiavauseks ja saakloomade seedimatud osad (karvkate) väljutatakse kloaagi roojasoolde (coprodeum).[2]

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomadel jaguneb jämesool: umb-, käär- ja pärasooleks ning pärakukanaliks.[3]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jämesoole liigitus pole päris selge.

  1. "Meditsiinisõnastik" (2004) liigitab jämesoole umb-, käär- ja pärasooleks.[4]
  2. Meeli Roosalu ("Inimese anatoomia", 2010) liigitab jämesoole umb-, käär- ja pärasooleks.[5]
  3. Arne Lepp ("Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", 2013) liigitab jämesoole osadeks: umb-, käär- ja pärasoole ning anaalkanali.[6]

Osad autorid liigitavad jämesoole : ussripikuks, käär- (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool), sigma- ja pärasooleks.

Lümfikoed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jämesoole lümfisooned, lümfisõlmed paiknevad ja kulgevad sarnaselt arteritele.[7][8]

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui jämesooles on vee tagasiimendumine häiritud, tekib kõhulahtisus. Pikajaline kõhulahtisus on ohtlik, sest organism kaotab palju vett ja eluks vajalikke mineraalaineid.

Jämesoolepõletik on koliit.

Jämesoole pahaloomulisi kasvajaid nimetatakse jämesoolevähiks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 319:2004.
  2. DOUGLAS MADER, M.S., DVM, DABVP, Snake Gastrointestinal Tract Anatomy, Veebiversioon (vaadatud 04.03.2014) (inglise keeles)
  3. Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 191, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  4. "Meditsiinisõnastik" 319:2004.
  5. Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 113, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  6. Arne Lepp, "Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 367, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
  7. Ben Pansky and Thomas R. Gest,Lippincott's Concise Illustrated Anatomy: Thorax, Abdomen and Pelvis, 1st ed, Wolters Kluwer, Veebiversioon (vaadatud 04.03.2014) (inglise keeles)
  8. Ben Pansky and Thomas R. Gest,Lippincott's Concise Illustrated Anatomy: Thorax, Abdomen and Pelvis, 1st ed, Wolters Kluwer, Veebiversioon (vaadatud 04.03.2014) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]