Nekroos

Allikas: Vikipeedia

Nekroos ehk kärbus ehk koekärbus (ladina keeles necrosis) on enamike eukarüootsete elusorganismide osa (elundi, koe või koeosa) rakkude kohalik programmeerimata surm erinevate kahjustavate tegurite toimel.[1]

Nekroosi võivad põhjustada mitmed faktorid ja organismid. Taimedel on loomadest erinevad signaalmolekulide rajad ja taimekudedes võivad nekroosi ehk nekrootilise ülitundlikkusvastuse (inglise keeles hypersensitivity response) esile kutsuda nii toitainete vaegus, viirused, bakterid, ümarussid kui ka stress.

Loomadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Morfoloogiliselt võib nekroosi jaotada:

  • Koagulatsiooni nekroos
  1. Infarkt
  2. Kaseoosne nekroos
  3. Pseudomembranoosne nekroos
  4. Fibrinoidne nekroos
  5. Vahajas ehk Zenkeri nekroos
  6. Osteonekroos
  7. Lipolüütiline nekroos
  8. Kuiv gangreen
  • Kollikvatsiooni nekroos
  1. Koepehmestus
  2. Niiske gangreen

Kasvaja nekrotiseerumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pahaloomuliste kasvajate kasv on nii kiire, et tihti ei jõua verevarustus kasvajarakke vajalike toitainetega varustada ning seetõttu tekib pahaloomulistes kasvajates nekroos. Esineb mitmesuguseid kasvaja nekroosi tüüpe: kasvajarakkude kokkupuutel väliskeskkonnaga ja võimaliku anaeroobse infektsiooniga tekib kasvajas ja elundis gangreen (näit emakavähi korral), nekroosi välja murdumisel kasvajast tekib kasvaja haavandumine, õõneselundis tekib mulgustus, näärmekasvajates (näiteks rinnavähk, eesnäärmevähk) tekib komedonekroos.[2]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 508:2004.
  2. Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 206, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]