Ajuripats

Allikas: Vikipeedia
Pituitary gland.png

Ajuripats ehk hüpofüüs (ingl k hypophysis, pituitary gland, lad k glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisesekretoorne nääre.[1][2][3][4]

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajuripats inimesel:[5][6]

  • Kaal:0,5 kuni 0,65 gr
  • Pikkus: kuni 10 mm
  • Laius: 12-15 mm
  • Kõrgus: 5 mm.

Anatoomia ja füsioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast:

Eessagar[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Adenohüpofüüs

Ajuripatsi eessagar e adenohüpofüüs (eessagar koos vaheosaga) eritab folliikuleid stimuleerivat hormooni, lutropiini, türeotropiini, kortikotropiini, prolaktiini, kasvuhormooni ja beetaendorfiini;[8][9]

Tagasagar[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ajuripatsi tagasagar

Ajuripatsi tagasagar e neurohüpofüüs (tagasagar koos ajuripatsi varrega), eritab oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni.[10]

Kesksagar[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ajuripatsi kesksagar

Ajuripatsi kesksagaraks nimetatakse ajuripatsi eessagara osa, mis külgneb tagasagaraga, ta eritab naha pigmentatsiooni reguleerivat hormooni intermediini.[11]

Ajuripats ja sisesekretoorsed näärmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajuripats kuulub sisesekretoorsete näärmete süsteemi, mille ülesandeks on bioloogiliselt aktiivsete ainete (näit hormoonide) komplekteerimine ja ringlus. Ajuripats reguleerib, funktsioneerib ja töötab koos käbikeha, kilpnäärmete, kõrvalkilpnäärmete, tüümuse, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsete saarte, neerupealiste ja sugunäärmete endokriinsete osadega.[12]

Ajuripatsi neuro-hormonaalne roll[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajuripats nõristab hormoone, mis reguleerivad nii organismi vee ja temperatuuri homöostaasi ja vererõhku, kui ka kilpnäärmete, kasvu, suguorganite, raseduse ning sünnituse ja piimanäärmete aga ka valuretseptorite tööd.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia,1975
  2. Meditsiinisõnastik, lk 281, 2004
  3. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK27/#A1267
  4. Roosalu 2010:142-143
  5. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia,1975
  6. Meditsiinisõnastik, lk 281, 2004
  7. Gray, 1918
  8. Gray, 1918
  9. Roosalu 2010:142-143
  10. Roosalu 2010:142-143
  11. Roosalu 2010:143
  12. Roosalu 2010:142-143

Kasutatud publikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bartleby raamatu veebiversioon (vaadatud 27.05.2013)]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]