Ajuripats

Allikas: Vikipeedia
Pituitary gland.png

Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisesekretoorne nääre.[1][2][3][4]

Ajuripatsi anatoomiline terminoloogia pole käesoleval ajal lõpuni kooskõlastatud.[5]

Ajuripatsi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamikel tänapäevastel madudel koosneb elund: hüpofüüsi eessagarast, mis areneb ajuripatsitaskust, hüpofüüsi kesksagarast (osadel) ja vaheajust väljuvast hüpofüüsi tagasagarast.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajuripats inimesel[6][7] (naistel harilikult suurem):

  • kaal:0,5 kuni 0,65 gr
  • pikkus: kuni 10 mm
  • laius: 12-15 mm
  • kõrgus: 5 mm.

Anatoomia ja füsioloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast:

Eessagar[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Adenohüpofüüs

Ajuripatsi eessagar e adenohüpofüüs (eessagar koos vaheosaga) eritab folliikuleid stimuleerivat hormooni, lutropiini, türeotropiini, kortikotropiini, prolaktiini, kasvuhormooni ja beetaendorfiini;[9][10]

Tagasagar[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ajuripatsi tagasagar

Ajuripatsi tagasagar e neurohüpofüüs (tagasagar koos ajuripatsi varrega), eritab oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni.[11]

Kesksagar[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ajuripatsi kesksagar

Ajuripatsi kesksagaraks nimetatakse ajuripatsi eessagara osa, mis külgneb tagasagaraga, ta eritab naha pigmentatsiooni reguleerivat hormooni intermediini.[12]

Ajuripats ja sisesekretoorsed näärmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajuripats kuulub sisesekretoorsete näärmete süsteemi, mille ülesandeks on bioloogiliselt aktiivsete ainete (näit hormoonide) komplekteerimine ja ringlus. Ajuripats reguleerib, funktsioneerib ja töötab koos käbikeha, kilpnäärmete, kõrvalkilpnäärmete, tüümuse, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsete saarte, neerupealiste ja sugunäärmete endokriinsete osadega.[13]

Ajuripatsi neuro-hormonaalne roll[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajuripats nõristab hormoone, mis reguleerivad nii organismi vee ja temperatuuri homöostaasi ja vererõhku, kui ka kilpnäärmete, kasvu, suguorganite, raseduse ning sünnituse ja piimanäärmete aga ka valuretseptorite tööd.

Ajuripats sünteesib ka närvirakkude kasvufaktorit.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajuripatsile andis, kooskõlas Aristotelese kirjeldustele elundi füsioloogiliste ülesannetega, nimetuse Andreas Vesalius (glans pituitaria excipiens).[14]

1778. andis Samuel Thomas von Sömmering (1755-1830) elundile nimeks hypophysis cerebri (Dissertatio de basi encephali et originibus nervorum cranio egredientum libri quingue).[15]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia,1975
  2. Meditsiinisõnastik, lk 281, 2004
  3. [1]
  4. Roosalu 2010:142-143
  5. Terence R. Anthoney, Neuroanatomy and the Neurologic Exam: A Thesaurus of Synonyms, Similar-Sounding, Non-synonyms, and Terms of Variable Meaning, lk 270 - 280, 1994, CRC Press, Google'i raamatu veebiversioon (Vaadatud 27.04.2014) (inglise keeles)
  6. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia,1975
  7. Meditsiinisõnastik, lk 281, 2004
  8. Gray, 1918
  9. Gray, 1918
  10. Roosalu 2010:142-143
  11. Roosalu 2010:142-143
  12. Roosalu 2010:143
  13. Roosalu 2010:142-143
  14. Arun Paul Amar, Martin H. Weiss, Pituitary anatomy and physiology, Neurosurg Clin N Am 13 (2003) 11–23, veebiversioon (vaadatud 27.04.2014) (inglise keeles)
  15. V.C. Medvei, The History of Clinical Endocrinology: A Comprehensive Account of Endocrinology from earliest times to the present day, lk 96, 1993, The Parthenon Publishing Group, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 27.04.2014) (inglise keeles)

Kasutatud publikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]