Kõhunääre

Allikas: Vikipeedia
Pancreas model front.jpg

Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.[1]Kõhunäärmel on nii ekso- kui ka endokriinnäärme funktsioon[2].

Kõhunäärme areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude kõhunäärme asend ja kuju võivad varieeruda ka liigiti ja arenguastmeti. Keskmisteks mõõtudeks pakutakse 1,5 x 0,5 cm. Harilikult on pankreas neil ühesagaraline püramiidja kujuga (maoliigil Typlops punctatus pirnjas ja Typlops proximusel kerajas kude. Kõhunääre on ühendatud kaksteistsõrmiksoolega ning asub põrna ja sapipõie juures, maksa sabapoolse osa taga. Pankreasel on nii ekso- kui endokriinnäärme (Langerhansi saared) funktsioonid. Pankreases jagunevad arterioolid kapillaarideks, mis valanduvad veenulitesse.

Kõhunääre aitab reguleerida veresuhkru taset.

Pankreas välissekretoorse näärmena komplekteerib seedeensüüme, mille struktuur sarnaneb mao süljenäärmete eritiste omaga.

Garth Underwood (1967) kirjeldas madude pankreast kokkuvõtvalt järgmiselt. Perekondade silindermadu ja Platyplectrurus ning boalaste (Boidae) sugukonna madude pankreaseharu suundub põrna poole. Mõnede perekonna liivaboa ja Sanzinia ja maoliigi Corallus caninus isenditel on pankreas põrnast selgelt eristunud aga puudub põrnaharu. Perekondadel ahassuumadu, Typhlops, boa ja ülemsugukonda Caenophidia liigitatud madudel paikneb põrn pankrease küljes.[3] Osadel madudel on kõhunääre põrnaga niivõrd seotud, et kaht elundit nimetatakse põrn-pankreaseks (inglise splenopancreas). Lisaks leidub madusid, kelle sisikonnas on nii toimiv põrn-pankreas kui ka kõhunääre.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pankreas koosneb:[4]

  • kõhunäärmekehast (corpus pancreatis), millel eristatakse kahte serva (kraniaalne serv (margo cranialis) ja kaudaalne serv (margo caudalis);

ja kahest kõhunäärmesagarast:

  • vasakust kõhunäärmesagarast (lobus pancreatis sinister);
  • paremast kõhunäärmesagarast (lobus pancreatis dexter).

Lisaks võib organil olla kaks viimajuha:

Siseehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõhunääre on kaetud sidekoelise kõhunäärmekihnuga (capsula pancreatis), millele lisanduvad samakoelised septid, need jaotavad organi sagarikeks. Parenhüümisagarikes aga paiknevad hajusalt, juhadeta rakkudest koosnevad, tiheda kapillaarvõrgustikuga (lümfisooned puuduvad) kõhunäärmesaared (insulae pancreaticae), mille läbimõõt loomadel on 0,1–0,2 mm.

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimesel saab kõhunäärme areng alguse 4. rasedusnädalal kahest primitiivse kaksteistsõrmiku endodermaalse epiteeli väljasopistisest: ventraalne väljasopistis on seoses areneva ühissapijuha ja dorsaalne primitiivse kaksteistsõrmiku vastaspoolega. Kaks väljasopistist, ventraalne ja dorsaalne, ühinevad enamikul inimestel (90%) pärast 10. rasedusnädalat. Loote arengu 3. kuust alates on pankreases võimalik tuvastada Langerhansi saarekeste rakke.[5]

Inimese kõhunääre asetseb eestvaates mao taga, ulatudes vasakult peenema osaga ehk sabaosaga põrnani, paremal aga ülemise osaga kaksteistsõrmiksoole moodustatud silmusesse. Kõhunääret läbiv kõhunäärmejuha suubub sapipõiejuhaga ühise suudme kaudu kaksteistsõrmiksoolde.

Arteriaalne vereringe[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõhunäärmepea piirkonda varustab arteriaalse verega mao-kaksteistsõrmiku arter, kõhunäärmekeha ja -saba piirkonda aga põrnaarter.[5]

Venoosne vereringe[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venoosne veri suubub kõhunäärmekeha ja -saba osas põrnaveeni ja kõhunäärmepea piirkonnas ülemisse mesenteriaalveeni.[5]

Lümfiringe[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veresooni saadavad vastavad lümfisooned, millest enamik suubub põrnaarteri ümbruses paiknevatesse lümfisõlmedesse. Erandiks on kõhunäärmepea lümfiringe, see suubub kõhunäärmetagustesse kõhunäärme-kaksteistsõrmiku lümfisõlmedesse.[5]

Närvistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sarnaselt mao, sapipõie kihtidel paiknevad sisemise närvisüsteemi närvipõimikud ka kõhunäärmes.

Neuronid saadavad närviimpulsse mööda aksoneid ja märklaud-elundite tarvis sünteesitud neuropeptiide eritatakse nii parakriinselt kui autokriinselt.

Vastavaid artereid saadavad nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närvikiud.[5]

Mikroskoopiline ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pankrease välissekretoorne osa koosneb atsinusest ja nendevahelisest ruumist.

Talitlus ja eritised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Langerhansi saarte rakutüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Haiguslikud seisundid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Haigekassa kaudu rakendatav rahvusvaheliste haiguste klassifikatsioon RHK-10 (2013) klassifitseerib mitmeid pankreasega seotud haiguslikke seisundeid. RHK-10 klassifikatsioon

Jaotis Kood Diagnoos
Jaotis E16 Pankrease sisesekretsiooni muud häired
Jaotis K85 Pankrease- e kõhunäärmeabstsess
Alamjaotis E16.3 Pankrease endokriinrakkude hüperplaasia glükagooni liigsusega
Alamjaotis E16.8 Pankrease polüpeptiidi suurenenud sekretsioon endokriinsest pankreasest
Alamjaotis E16.9 Pankrease sisesekretsiooni täpsustamata häire
Alamjaotis E89.1 Pankrease eemalduse järgne hüperglükeemia
Alamjaotis E86.2 Pankrease- e kõhunäärmetsüst
Alamjaotis E86.3 Pankrease pseudo- e ebatsüst
Alamjaotis E86.8 Pankreaseatroofia
Alamjaotis E86.8 Pankreasefibroos
Alamjaotis E86.8 Pankreasekivi
Alamjaotis E86.8 Pankreasetsirroos
Alamjaotis E86.8 Pankreaseinfantilism
Alamjaotis E86.8 Pankreasenekroos, aseptiline
Alamjaotis E86.8 Pankrease steatonekroos
Alamjaotis E86.8 Pankreasenekroos, teisiti täpsustamata
Alamjaotis E90.3 Pankreasestea[to]rröa
Alamjaotis ES36.2 Pankreasevigastus
Alamjaotis T86.8 Pankrease transplantaadi puudulikkus ja hülgamine


  • Kõhunäärme teatavad kaasasündinud, aga ka omandatud talitlushäired põhjustavad mitut tüüpi suhkurtõbe.

Kõhunäärmevähk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kõhunäärmevähk

Inimestel esineb ka kõhunäärme pahaloomulisi kasvajaid.

Kõhunäärme endokriinsed kasvajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kõhunäärme endokriinsed kasvajad

Inimestel esineb ka kõhunäärme endokriinseid kasvajaid.

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Pankreas on tuletatud (kreeka πᾶν (all, whole) 'kõik, kogu' ja κρέας (flesh) 'liha')[6].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", 386:2004.
  2. Meeli Roosalu."Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 118, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
  3. Manju Yadav, Reptilian Endocrinology, Encyclopedia of Endocrinology, lk 129 - 131, 2008, Discovery Publishing House PVT, ISBN 978 81 8356 273 7, Google'i raamatu veebiversioon (10.02.2014) (inglise keeles)
  4. Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus,lk 203-205 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "Gastroenteroloogia", toimetanud Vello Salupere, keeletoimetaja Elna Martson, tõlkijad Ülle Toots, Katrin Luts, Ülle Uustalu, lk 400 – 424, 2003, AS Medicina, ISBN 998582945X
  6. Harper, Douglas. "Pancreas". Online Etymology Dictionary. Vaadatud 2007-04-04. 

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõhunäärme ja maksa haigused