Suhkurtõbi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib suhkurdiabeedist; suhkruta diabeedi kohta vaata artiklit Suhkruta diabeet

Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Helesinine ring ülemaailmne diabeedi sümbol

Suhkurtõbi ehk suhkurdiabeet ehk diabeet (kõnekeeles suhkruhaigus; ladina keeles diabetes mellitus) on koondnimetus mitmetel selgroogsetel loomadel (sh inimestel erinevate tegurite poolt põhjustatud, kas lapse- või täiskasvanueas ja kogu ülejäänud elu kestvate ainevahetushäirete kohta, millele on iseloomulik vere normaalväärtustest kõrgem glükoosisisaldus (krooniline liigsuhkruveresus) ja häired süsivesikute, rasvade ning valkude ainevahetuses ja tugev janu ning rohke kuseeritus.

Suhkurtõbi on maailmas võtmas pandeemia mõõtmeid ja arvatakse, et käesoleval ajal on diabeedihaigeid 350 miljonit.

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suhkurtõvel eristatakse nelja vormi:

a) kas tervislikust seisundist, nagu tsüstiline fibroos, rauasalvestustõbi, krooniline pankreatiit, polütsüstiliste munasarjade sündroom, Cushingi sündroom, kõhunäärmevähk, 'glucagonoma (kõhunäärme alfa-rakkude pahaloomuline kasvaja), pankreatektoomia, lähtuvalt või b) ravimite poolt indutseeritud suhkurdiabeet (ravimid mis võivad sekundaarset diabeeti põhjustada kortikosteroidid (steroidide poolt indutseeritud suhkurdiabeet), tiasiid-diureetikumid, beetablokaatorid, antipsühhootikumid, statiinid jt.)[1]

Neile lisanduvad veel:

Tekkepõhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks.

Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/L.

II tüübi suhkruhaiguse, mida seostakase kehas toimuvate põletikuliste reaktsioonidega, korral toodetakse kõhunäärmes küll piisavalt insuliini, kuid see ei toimi ning veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge -- seda nimetatakse hüperglükeemiaks. II tüübi suhkruhaiguse tekkimisel on põhjusteks ülekaalulisus, pärilikkus ehk esinemine lähisugulastel ning kõrge vanus. II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lupjumist ning kõrge vererõhu ja südamehaiguste teket.

Endokrinoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

1960. aastatel arvati, et suhkurdiabeedi tulemusel võib lastel kergesti tekkida diabeetiline kooma. Tõeline diabeet pidavat olema siiski pankreaatilise päritoluga, mis seisneb kõhunäärme sisesekretsiooni häirumises kuid samal ajal täheldati kõrgenenud kromafiinse süsteemi ärrituvust.

Süsivesikute ainevahetust reguleerivad kesknärvisüsteem ja ka autonoomne närvisüsteem, mõjutades hormoonide kaudu kõhunääret, neerupealiseid, hüpofüüsi ja kilpnääret. Arvati, et diabeedi tekkes võivad mängida rolli ka ajukoore ja hüpotalaamilise piirkonna keskuste funktsionaalsed häired.[2]


Suhkruhaiguse puhul on tegemist häiretega süsivesikute ainevahetuses: suurenenud on suhkru moodustumine ning vere suhkrusisaldus, organism ei omasta piisavalt suhkruid ja/või väljutab omastamata suhkrud uriini kaudu.

Suhkurtõvel võib olla erinevaid põhjusi, millest üks on kõhunäärme alatalitlus, mille tagajärjel on insuliini tootmine häiritud või hoopis lakanud. mis põhineb insuliini suhtelisel või absoluutsel defitsiidil ning mis haiguse pikaaegsel kestmisel kahjustab veresooni, nägemist ning närvisüsteemi.

Ravi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja liikumine) toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis ning haiguse ärahoidmisel. Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu, tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta, või vähemalt lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi.

Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kilode kaotamine, toiduvalik ja liikumine ei ole veresuhkru normaliseerimiseks küllaldased. Enamik diabeetikuid vajab suhkrutaseme tasakaalus hoidmiseks samaaegselt mitut tablettravimit või insuliini ja tabletti korraga.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. © 2014 Diabetes Digital Media Ltd. Drug Induced Diabetes. Diabetes.co.uk, 2014. Kasutatud 23.09.2014. (inglise)
  2. Prof. Mihhail Maslov, "Lastehaiguse. Õpik". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, lk 373, 1957.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üldist
Meditsiinivaldkond ja erialaliidud diabeedist
Epidemioloogia
II. tüüpi suhkurtõbi
III. tüüpi suhkurtõbi