Aprikoos
Aprikoosid on aprikoosipuu viljad. Nad on luuviljad, sarnanevad virsikutega, kuid on palju väiksemad. Vili on pisut sametine, kollane kuni onranžikaspunane, punakate põskedega. Olenevalt sordist ja kasvualast on viljade suhkrusisaldus väga erinev, kõikudes 4–20 % vahel. Euroopas kasvatavate aprikooside suhkrusisaldus on tavaliselt 6-12 %. Peamine suhkur on sahharoos. Pektiinaineid leidub viljas 0,1–1,1%. Eriline tähtsus on aprikoosidel karotiini (A-provitamiin) suure sisalduse tõttu, ta on tervistav puuvili.
Aprikoosid on magusad, neid süüakse värskelt, tehakse marmelaadi, mahla ja ka kuivatatakse. Tervelt kuivatatud aprikoose kutsutakse urjukiks ja poolitatud ning ilma luuta kuivatatuid kuragaaks.
Luuseemneid kasutatakse mandli aseainena kondiitritööstuses, ka valimstatakse neist mandliõli asendajat marmotiõli.
Tavaliselt tehakse martsipani kahest osast mandleist ja ühest osast suhkrust, lisatakse kartulitärklist. Kui selles retseptis mandlid asendada aprikoosi- või virsikuseemnetega, siis saadakse martsipani asendaja persipan.
Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis [muuda]
2009. aastal toodeti maailmas 3,83 miljonit tonni aprikoose ja aprikoosiistandike kogupindala oli 0,52 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on toodangu kogumaht maailmas tõusnud 2,37 korda.[1] Aminohapetest sisaldavad virsikud kõige rohkem aspartaamhapet (100 g kohta 0,31 g).[2]
| Riik | Toodang, tonnides |
Osakaal, % |
|---|---|---|
 Türgi |
716 415 | 19,1 |
 Iraan |
487 333 | 13,0 |
 Pakistan |
325 779 | 8,7 |
 Usbekistan |
265 000 | 7,0 |
 Itaalia |
205 493 | 5,5 |
 Alžeeria |
172 409 | 4,6 |
 Jaapan |
120 600 | 3,2 |
 Maroko |
113 216 | 3,0 |
 Egiptus |
106 165 | 2,8 |
 Hispaania |
103 400 | 2,8 |
| Maailm kokku | 3 758 936 | 100 |
| Toitaine | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Vesi | 86,35 | g |
| Kalorsus | 48 | kcal |
| Valgud | 1,40 | g |
| Lipiidid | 0,39 | g |
| Naatriumkarbonaat | 0,75 | g |
| Süsivesikud | 11,12 | g |
| Sahharoos | 5,87 | g |
| Glükoos | 2,37 | g |
| Fruktoos | 0,94 | g |
| Maltoos | 0,06 | g |
| Kiudained | 2,0 | g |
| Toiteelement | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| Kaltsium (Ca) | 13,0 | mg |
| Raud (Fe) | 0,39 | mg |
| Magneesium (Mg) | 10,0 | mg |
| Fosfor (P) | 23,0 | mg |
| Kaalium (K) | 259,0 | mg |
| Naatrium (Na) | 1,0 | mg |
| Tsink (Zn) | 0,20 | mg |
| Vask (Cu) | 0,078 | mg |
| Mangaan (Mn) | 0,077 | mg |
| Seleen (Se) | 0,1 | μg |
| (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg) | ||
| Vitamiin | Väärtus 100 g kohta |
Ühik |
|---|---|---|
| C | 10,0 | mg |
| B1 | 0,03 | mg |
| B2 | 0,04 | mg |
| B3 | 0,60 | mg |
| B4 | 2,8 | mg |
| B5 | 0,24 | mg |
| B6 | 0,054 | mg |
| E | 0,89 | mg |
| A | 96,0 | μg |
| β-karoteen | 1094 | μg |
| Folaadid | 9,0 | μg |
| Luteiin+ zeaksantiin |
89,0 | μg |
| K | 3,3 | μg |
Viited [muuda]
- ↑ 1,0 1,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org, Kasutatud 03.01.2010. (inglise)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov, Kasutatud 03.01.2010. (inglise)
