Nodoosne erüteem

Nodoosne erüteem ehk sõlmjas erüteem ehk sõlmeline punetus (ladina keeles erythema nodosum) on nahaaluste rasvarakkude põletik (pannikuliit), mis avaldub punasemuhulise valuliku lööbena säärte eespinnal.

Tunnused ja kulg

Säärtel (mõnikord ka reitel, käsivartel, kerel, näol või kaelal) tekivad õrnad punased sõlmekesed (muhud) siledal ja läikival nahal. Sõlmekese läbimõõt on 1...5 cm. Sõlmekesed võivad hiljem kokku valguda, nii et kogu jalg võib tursuda ja selle nahk kõvaks muutuda.

Sõlmekesed muutuvad sinakaspunasteks, pruunikateks, kollakateks ja lõpuks rohelisteks. Nad kaovad tavaliselt 2...6 nädala jooksul, jätmata järele haavandeid ega arme.

Haigusega võivad peale valude kaasneda palavik ja halb enesetunne.

Põhjused

Nodoosne erüteem on ülitundlikkusest põhjustatud immuunreaktsioon, mis võib vallanduda väga erinevate sise- või välistegurite mõjul. Tavaliselt avaldub ta 3...6 nädalat pärast põhjuse teket.

Nodoosne erüteem võib kaasneda väga erinevate haigustega, sealhulgas nakkused (näiteks tuberkuloos, streptokokinakkus, Epsteini-Barri viiruse nakkus), sarkoidoos, põletikuline soolehaigus, autoimmuunsed haigused (näiteks Behçeti tõbi) ja vähktõbi. Samuti võib ta kaasneda rasedusega või teatud ravimite (sulfonamiidid, suu kaudu manustatavad eostumisvastased vahendid, bromiidid) tarvitamisega. Harva esineb ta ka iseseisva haigusena.

Ravi ja prognoos

Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Tavaliselt on nodoosne erüteem hästi ravitav.

Võimaluse korral keskendutakse põhihaiguse ravimisele.

Sümptomite raviks sobivad voodirežiim, jalgade ülespidi hoidmine, kompressid ning mittesteroidsed põletikuvastased ravimid. Viimased on tõhusamad ägeda nodoosse erüteemi puhul.