Jaroslav Hašek

Allikas: Vikipeedia
Jaroslav Hašek
Jaroslav Hašek.gif
Sünniaeg 30. aprill 1883
Sünnikoht Praha Böömimaa kuningriik
Surmaaeg 3. jaanuar 1923
Surmakoht Praha Tšehhoslovakkia
Rahvus tšehh

Jaroslav Hašek (30. aprill 1883 Praha Böömimaa kuningriik Austria-Ungari3. jaanuar 1923) oli tšehhi humorist ja satiirikirjanik, kes on tuntud kui romaani "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" autor.

Jaroslav Hašek 1915. aastal

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaroslav Hašek sündis 1883 Prahas ning tegeles noorues kirjandusega, kirjutades satiirilisi artikkleid ja föjletone jalalehtedesse ja ajakirjadesse. 1914. aastal pärast Esimese maailmasõja algus mobiliseeriti ta Austria-Ungari keisririigi armeesse ning saadeti Vene rindele, kus ta aga 1915. aasta septembris deserteerus ning jooksil üle Vene vägede poole oma Austria keisrivõimu vastaste meeleolude ja Tšehhi iseseisvuse pooldamise tõttu.

Jaroslav Hašek 1920. aastal punaarmeelasena, Jaroslavlis

Pärast lühiajalist viibimist Vene sõjavangis, liitud J. Hašek Venemaal moodustatud Tšehhoslovakkia leegioniga, mille eesmärk oli koos Vene vägedega võideldes vabastada Tšehhoslovakkia ning saavutada selle iseseisvus Austriast. Lahingutegevuses Keskriikide vägede vastu autasustati teda IV järgu Püha Georgi ordeniga.

1917. aastal pärast Venemaal toimunud veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni ning Venemaa ühepoolset väljaastumist sõjategevusest kavatses Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus toimetada Tšehhoslovakkia leegioni Prantsusmaale edasiseks võitluseks Keskriikide vägede vastu, kuid J. Hašek lahkus leegionist ning suundus Moskvasse, kus astus 1918. aasta märtsis VK(b)P liikmeks. Moskvas tegi J. Hašek kaastööd VK(b)P Tšehhoslovakkia sektsiooni ajalehele ning suunati seejärel Samarasse moodustama bolševikke toetavat internatsionaalset väeosa.

1918. aasta suvel alustas Tšehhoslovakkia leegion Siberis vastuseks Nõukogude Venemaa RKN poolt vastu võetud otsusele leegioni desarmeerimiseks ja interneerimiseks nõukogude võimu vastast ülestõusu, mille käigus kukutasid nõukogude võimu Siberis Trans-Siberi raudtee piirkonnas asuvates piirkondades. J. Hašek põgenes leegioni poolt hõivatud piirkonnast, kuna tema bolsevistliku tegevuse eest oli leegioni sõjakohtu poolt välja antud tema vahistamiskäsk «punase tšehhoslovakkia väe organiseerimise eest Samaras ja ... tšehhoslovakkia rahva riigireetmise eest».

NSV Liidus 1963. aastal väljaantud postmark

J. Hašek põgenes 1918. aasta oktoobriks Volga äärde, kus teenis 5. armee tagalaväeosades, oli Tatarstanis Bugulma linna sõjakomandandi abi ning tegi ka kaastööd erinevatele ajakirjandusväljaannetele.

1920. aastal suunati J. Hašek läbi Eesti ja Saksamaa tagasi Tšehhoslovakkiasse kommunistlikule agitatsioonitööle, kuid ei leidnud ühist keelt kohalike tšehhi kommunistidega ning jäi aktiivsest poliitilistest tegevusest kõrvale ning taasaalustas oma kirjanduslikku tegevust. Ta alustas oma kultusromaani "Vahva sõduri Švejki seiklused ilmasõja kestel" avaldamist järjejutuna ning brošüüridena, kuid J. Hašek suri enne kui romaan valmis sai. Tema romaan avaldati ja see saavutas kiiresti maailmakuulsuse. Seda on tõlgitud üle 60 keelde.

Hašek on kirjutanud ka üle 1500 lühijutu. Ta suri tuberkuloosi.

Jarosav Hašeki kuju

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaroslav Hašek oli abielus enne Esimesse maailmasõtta mobiliseerimist, kuid Venemaal Ufaas abiellus ta 1919. aastal uuesti ning pidi pärast naasemist Tšehhi tasuma "10 krooni trahvi, abielulahutuse õigeaegse mittevormistamise eest".

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Vahva sõduri Švejki seiklused ilmasõja kestel". Tšehhi keelest tõlkinud ja eessõna kirjutanud Bernhard Linde. Loodus, Tartu 1928 (teos ilmus sarjas Looduse universaal-biblioteek 14 andes, kokku 865 lk)
  • "Švejk Eestis ja teisi humoreske". Tõlkinud Bernhard Linde, Noor-Eesti, Tartu 1929, 180 lk
  • "Švejk koerakaupmehena ja teised seiklushumoreskid". Tõlkinud ja sissejuhatus: Bernhard Linde. Tallinn 1929, 96 lk
  • "Huumori kool" (satiire ja humoreske). Tšehhi keelest tõlkinud Leo Metsar; illustreerinud Josef Lada. LR 1958, nr 16, 72 lk
  • "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil". Tšehhi keelest tõlkinud ja järelsõna: Lembit Remmelgas, värsid tõlkinud Uno Laht; Josef Lada illustratsioonid. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960; 2. trükk: Eesti Raamat 1976; 3. trükk: Eesti Raamat 1995; 4. trükk: Eesti Raamat 2003; 5. trükk: Eesti Päevalehe raamat 2006, 6. trükk: Eesti Raamat 2007
  • "Ristikäik: valimik satiirilisi usuvastaseid novelle ja humoreske". Vene keelest tõlkinud Eugen Roomet; järelsõna: S. Vostokova; illustreerinud Heinrich Valk. Eesti Raamat, Tallinn 1966, 292 lk
  • "Geniaalne idioot" (katkendeid romaanidest, humoreske, artikleid). Tšehhi keelest tõlkinud ja kommenteerinud Lembit Remmelgas; illustreerinud Josef Lada. LR 1983, nr 20/21, 112 lk

"Švejki" järg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hašeki sõber Karel Vaněk (1887–1933) kirjutas "Švejkile" järje, mis on ilmunud ka eesti keeles: "Vahva sõduri Švejki seiklused sõjavangina Venes", tšehhi keelest tõlkinud Bernhard Linde, Looduse universaal-biblioteek, nr. 57, 58, 66/67, 75/76, 77/78, kirjastus Loodus, Tartu 1929, 5 annet, kokku 511 lk; 2. trükk: "Vahva sõduri Švejki juhtumised Vene sõjavangis", Varrak, Tallinn 1993, 200 lk

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]