Süda

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib elundist; toiduaine kohta vaata artiklit Süda (kulinaaria); Edmondo De Amicise romaani kohta vaata artiklit Süda (De Amicis)

Süda (ladina cor; kreeka καρδίᾱ, kardiā) on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on evolutsiooniteooria kohaselt jaotunud kambriteks ja mille töö (pumbafunktsioon)tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere ning lümfiringlus. Südame kaasabil ja töö tulemusel kantakse vere ja ka lümfi kaudu füsioloogiliseks homoöstaasiks vajalikud ained kõikidesse organsüsteemidesse ja elunditesse ning rakkudesse. Erinevad allikad klassifitseerivad ka mõnede avatud tsirkulatsioonisüsteemiga selgrootutel loomaliikidel organina südant (kambriteta, ja/või südamelaadset organit) millede funktsioonid sarnanevad südame kui organi funktsioonidele, näit vihmaussidel (rõngussid)[1],[2] rohutirtsudel (Orthoptera)[3] puukidel (Ixodoidea)[4] jpt.

Südame kui elundi anatoomia ja histoloogia aga võivad suuresti erineda nii liigiti: inimesel, kassil, lambal, vasikal, rotil, tuvidel, roomajatel (süda 3-kambriline) aga ka indiviiditi.[5]

Kala süda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kalad

Kalade süda on enamikel tänapäevastel kaladel koonusekujuline, kahekambriline ja sellel saab eristada piirkondi, millede morfoloogia, suunad ja asendid võivad erineda. Farrelli ja Jones aga loevad kalade südant neljakambriliseks.[6]Kiiruimsete (Actinopterygii) luukalade klassi keelikloomade hõimkonda kuuluva kala ingl k longnose gar (lad k Lepisosteus Osseus)südame makroanatoomia järgnev:[7]

Südamesein[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südameseinad koosnevad kolmest kestast:

Südant ümbritseb kest, mida nimetatakse südamepaunaks ehk perikardiks (pericardium).

Kahepaiksete süda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kahepaiksed

Kahepaiksete süda on enamikel tänapäevastel kahepaiksetel koonusekujuline, kolmekambriline[8] ja sellel saab eristada piirkondi, millede morfoloogia, suund ja asend võivad erineda.[9]

Makroskoopiline anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vatsake koosneb kolmest kambrist:

Lisaks kolmele kambrile on kahepaiksetel veel ka

Roomaja süda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Roomajad

Roomajate süda on enamikel tänapäevastel roomajatel kolmnurga kujuline, ja sellel eristatakse kahte koda ning kolme kambrit, va krokodillidel,[10]jpt erinevaid piirkondi, millede morfoloogia, suunad ja asendid võivad erinevate roomajate lõikes erineda:[11]

Makroskoopiline anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vatsake koosneb kolmest kambrist:

Imetaja süda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Imetajad

Imetajate süda on koonusekujuline, lihaseline, harvem munakujuline, neljakambriline õõneselund. See võib erinevatel loomaliikidel kaaluda grammidest[12] kuni kilogrammideni (hobusel keskmiselt 2–4 kg).

Valik loomi ja nende keskmine südamekaal (1908)[13]

Loomaliik Südamekaal g
Koer 45–60
Kass 12–14
Jänes 4–5
Merisiga 1–2

Makroskoopiline anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomasüdamel eristatakse erinevaid piirkondi, millede suunad ja asendid on erinevate loomaliikide lõikes erinevad:[14]

Südame klapid ja klapikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnu süda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Linnud

Lindude süda on enamikel tänapäevastel lindudel koonusekujuline[15], ja sellel eristatakse kahte koda ning nelja kambrit, jpt erinevaid piirkondi, millede morfoloogia, suunad ja asendid võivad erinevate lindude lõikes erineda:[16]

Makroskoopiline anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamesein[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südameseinad koosnevad kolmest kestast:


Inimese süda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimese süda on koonusekujuline, lihaseline õõneselund.[17]Normaalse füsioloogiaga inimesel asetseb süda keskseinandis, raseduse ajal südame asukoht võib muutuda pisut.[18]Samuti on südame kaal kõikuv ning oleneb inimese kehakaalust aga ka inimese tervislikust seisundist ja treenitusest .

Nomenklatuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nomenklatuur ja süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamel eristatakse kahte pindmikku:

  1. tagumine alumine vahelihasmine pindmik.
  2. eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik.

Inimsüdamel eristatakse erinevaid piirkondi,[19] millede suunad ja asendid indviiditi oluliselt ei erine:

Inimese normaalne südame arterite ja veenidega eestvaates

Südamesein[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südameseinad koosnevad kolmest kestast:

Südant ümbritseb epikardist moodustunud kest, mida nimetatakse südamepaunaks ehk perikardiks. Perikard koosneb kahest lestmest, mis suurte veresoonte algusosadel lähevad teineteiseks üle. Südame vistseraalset ehk välimist lestet nimetatakse epikardiks. Külgmistes osades külgneb südamepaun keskseinandmise kopsukelmega, all kasvab kokku vahelihase kõõluskeskmuga, ees kinnitub sidekoeliste kiudude varal rinnaku tagumisele pinnale.

Kodadede ja vatsakeste piiril asetseb võrujalt südame pärgvagu (sulcus coronarius); eesmisel ülemisel pindmikul kulgeb eesmine pikivagu (sulcus interventricularis anterior ehk sulcus longitudinalis anterior), tagumisel alumisel pindmikul tagumine pikivagu (sulcus interventricularis posterior ehk sulcus longitudinalis posterior).

Südametsükkel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südame erutusjuhtesüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamenärvid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Innerveerib südant autonoomne närvisüsteem. Süda suudab automaatselt töötada, kuid südame tööd mõjutavad nii sümpaatilised närvikiud (kiirendades) kui ka parasümpaatilised närvikiud (aeglustades).

Südame patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

64-aastase mehe süda. Eemaldatud lahkamisel.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aristoteles (384 eKr322 eKr) kirjeldas südant kui keha kõige tähtsamat elundit;
  • Galenos (129umbes 200) kirjeldas südant kui keha sisemise soojuse vastupidavat ja töötavat allikat mille erinevad funktsioonid on looduse poolt paika pandud;
  • Ibn Sina (läänemaailmas tuntud kui Avicenna) (umbes 9801037) kirjeldas südant kui toitumise ja elu allikat ja uskus, et süda teeb hingamise võimalikuks. [20]


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://sciencewithme.com/learn-about-earthworms/
  2. http://wiggos.com/Schools.aspx?pid=90
  3. http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Grasshopper#Circulation_and_respiration
  4. Obenchain, Oliver, 1976
  5. saksa k , Dr. Sunao Tawara, Das Reizleitungssystem des Säugetierherzens. Eine anatomisch-histologische Studie über das Atrioventrikularbündel und die Purkinjeschen Fäden, Jena, 1906, Google`i raamat online, vaadatud 12.04.2013
  6. Farrell et al 1992:2
  7. Zaccone et al, 2011:4–5
  8. Farrell et al 1992:2
  9. Tsirkulatsioonisüsteemid veebiversioon (vaadatud 07.10.2013) (inglise keeles)
  10. James G. Fox, Lynn C. Anderson, Franklin M. Loew, Fred W. Quimby, Laboratory Animal Medicine, lk 838-839, 2002, Academic Press, ISBN 978 0 12 263951 7 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 16.09.2013) (inglise keeles)
  11. Walton, Richardson 1989: 21
  12. Joseph 1908
  13. Joseph 1908
  14. Ernits, Nahkur 2013: 273–277
  15. Owen 1886:184
  16. Whittow 1999:143
  17. Roosalu 2010:150
  18. Roosalu 2010:150
  19. Roosalu 2010: 151–153
  20. A HISTORY OF THE HEART veebiversioon (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)

Lisalugemist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]