Süda

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib elundist; toiduaine kohta vaata artiklit Süda (kulinaaria); Edmondo De Amicise romaani kohta vaata artiklit Süda (De Amicis)

Süda (ladina cor; kreeka καρδίᾱ, kardiā) on enamiku keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on evolutsiooniteooria kohaselt jaotunud kambriteks ja mille töö (pumbafunktsioon)tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere ning lümfiringlus. Südame kaasabil ja töö tulemusel kantakse vere ja ka lümfi kaudu füsioloogiliseks homoöstaasiks vajalikud ained kõikidesse organsüsteemidesse ja elunditesse ning rakkudesse. Erinevad allikad klassifitseerivad ka mõnede avatud tsirkulatsioonisüsteemiga selgrootutel loomaliikidel organina südant (kambriteta, ja/või südamelaadset organit), mille funktsioonid sarnanevad südame kui organi funktsioonidega, näiteks vihmaussidel (rõngussid)[1],[2] rohutirtsudel (Orthoptera)[3] puukidel (Ixodoidea)[4] jpt.

Südame kui elundi anatoomia ja histoloogia aga võivad suuresti erineda nii liigiti (inimesel, kassil, lambal, vasikal, rotil, tuvidel, roomajatel (süda 3-kambriline)) kui ka indiviiditi.[5]

Kala süda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kalad

Kalade süda on enamikul tänapäevastel kaladel koonusekujuline, kahekambriline ja sellel saab eristada piirkondi, mille morfoloogia, suunad ja asendid võivad erineda. Farrelli ja Jones aga loevad kalade südant neljakambriliseks.[6]Kiiruimsete (Actinopterygii) luukalade klassi keelikloomade hõimkonda kuuluva kala ingl k longnose gar (lad k Lepisosteus Osseus)südame makroanatoomia järgnev:[7]

Südamesein[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südameseinad koosnevad kolmest kestast:

Südant ümbritseb kest, mida nimetatakse südamepaunaks ehk perikardiks (pericardium).

Kahepaiksete süda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kahepaiksed

Kahepaiksete süda on enamikul tänapäevastel kahepaiksetel koonusekujuline, kolmekambriline[8] ja sellel saab eristada piirkondi, mille morfoloogia, suund ja asend võivad erineda.[9]

Makroskoopiline anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vatsake koosneb kolmest kambrist:

Lisaks kolmele kambrile on kahepaiksetel veel ka

Roomaja süda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Roomajad

Roomajate süda on enamikul tänapäevastel roomajatel kolmnurgakujuline ja sellel eristatakse kahte koda ning kolme kambrit, va krokodillidel,[10]jpt erinevaid piirkondi, mille morfoloogia, suunad ja asendid võivad erinevate roomajate lõikes erineda:[11]

Maolistel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südame kuju, suurus, kaal (656 g kaaluva Agkistrodon piscivorus conanti süda kaalub 1,6 g) ja struktuur ning asend on madudel erinev ja sõltub nii anatoomiast, füsioloogiast kui ka käitumisest. Südame asend sõltub madudel tihedalt eluviisiga ja on puude otsas, maismaa või veelise eluviisiga madudel erinev.

Elund paikneb maismaal, ka puudel, elavatel madudel pea lähedal, veelise eluviisiga madudel aga keha keskpaigas.

Madude süda on enamikul tänapäevastel maolistel kolmnurga kujuline, ja kolmekambriline – eristatakse kahte koda (vasakut ja paremat) ning ühte südamevatsakest. Südamel eristatakse südamepõhimikku (basis cordis) ja südametippu (apex cordis).

Looteeas madude südant on vähe uuritud kuid südametoru areneb neil juba munas olles. Munast koorunud ja/või sündinud maopoegadel on südame kaks koda täielikult eraldatud ja venoosurge asub südame paremast kojast üleval pool (selgmiselt). Parem koda saab verd nelja veeni kaudu: parem ja vasak precaval vein, postcaval vein ja vasaku maksaveeni kaudu. Vasak koda saab verd vasakust ja paremast kopsuveenist.[12]

Ühe uuringu käigus tuvastati annetatud viljastatud munadest inkubaatoris koorunud 2 päeva vanustel maisi-roninastikutel (Pantherophis guttatus guttatus) kõik täiskasvanud maole omased südame struktuurid.

Venoosurge koosneb kahest, vasakust ja paremast, sinus horns-ist.[13]

Venoosurke kaudu sisenevad õõnesveenid südame paremasse osasse.

Madude südamevatsakeste arvus pole lõplikult selgusele jõutud. Osade uurijate arvates on madudel nii parem kui ka vasak südamevatsake. Paljude uurijate arvates ei ole selle õõnte vahel olevad seinad täielikult sulgunud ja seetõttu nimetatakse seda üheks südamevatsakeseks.

Südamevatsake koosneb kolmest omavahel ühenduses olevast osast[14] mida vahel nimetatakse ka alamkambriteks (vasakult paremale): arterioosõõs, venoosõõs ja kopsuõõs. Arterioosõõs on teistest õõntest eraldatud horisontaalse vaheseinaga. Veri suubub siia vasakust kojast ja väljub vatsakesevahelise kanali kaudu venoosõõnde.

Kuningpüütoni südame ultraheli kujutiste analüüs paljastas, et veri paremast südamekojast täidab esmalt venoosõõne ja veri vasakust südamekojast täidab arterioosõõne.[15]

Atrioventrikulaarklapid (valva atrioventricularis) suunavad verevoolu, sulgedes vatsakestevahelise kanali, südamelõtve ajal erinevatesse alamkambritesse.

Vatsakesest väljub kopsutüvi (truncus pulmonalis). Kopsutüvi annab 2 haru: parem kopsuarter suundub paremasse kopsu ja vasak vasakusse kopsu, kopsuarterid moodustavad rohkelt anastomoose.

Südamevatsakese omapärasele ehitusele vaatamata ringleb madudel veri nii suures kui ka väikeses vereringes.

Maosüdamel on kaks sissevooluteed: vasak ja parem südamekoda, ja kolm väljavooluteed: kopsuarter ja vasak ning parem aordikaar.

Imetaja süda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Imetajad

Imetajate süda on koonusekujuline, lihaseline, harvem munakujuline, neljakambriline õõneselund. See võib erinevatel loomaliikidel kaaluda grammidest[16] kuni kilogrammideni (hobusel keskmiselt 2–4 kg).

Valik loomi ja nende keskmine südamekaal (1908)[17]

Loomaliik Südame kaal g
Koer 45–60
Kass 12–14
Jänes 4–5
Merisiga 1–2

Makroskoopiline anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomasüdamel eristatakse erinevaid piirkondi, mille suunad ja asendid on erinevate loomaliikide lõikes erinevad:[18]

Südame klapid ja klapikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnu süda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Linnud

Lindude süda on enamikul tänapäevastel lindudel koonusekujuline[19], ja sellel eristatakse kahte koda ning nelja kambrit, jpt erinevaid piirkondi, mille morfoloogia, suunad ja asendid võivad erinevate lindude lõikes erineda:[20]

Makroskoopiline anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamesein[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südameseinad koosnevad kolmest kestast:

Inimese süda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimese süda on koonusekujuline, lihaseline õõneselund.[21]Normaalse füsioloogiaga inimesel asetseb süda keskseinandis, raseduse ajal südame asukoht võib muutuda pisut.[22]Samuti on südame kaal kõikuv ning oleneb inimese kehakaalust aga ka inimese tervislikust seisundist ja treenitusest .

Nomenklatuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nomenklatuur ja süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamel eristatakse kahte pindmikku:

  1. tagumine alumine vahelihasmine pindmik.
  2. eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik.

Inimsüdamel eristatakse erinevaid piirkondi,[23] mille suunad ja asendid indviiditi oluliselt ei erine:

Inimese normaalne südame arterite ja veenidega eestvaates

Südamesein[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südameseinad koosnevad kolmest kestast:

Südant ümbritseb epikardist moodustunud kest, mida nimetatakse südamepaunaks ehk perikardiks. Perikard koosneb kahest lestmest, mis suurte veresoonte algusosadel lähevad teineteiseks üle. Südame vistseraalset ehk välimist lestet nimetatakse epikardiks. Külgmistes osades külgneb südamepaun keskseinandmise kopsukelmega, all kasvab kokku vahelihase kõõluskeskmuga, ees kinnitub sidekoeliste kiudude varal rinnaku tagumisele pinnale.

Kodadede ja vatsakeste piiril asetseb võrujalt südame pärgvagu (sulcus coronarius); eesmisel ülemisel pindmikul kulgeb eesmine pikivagu (sulcus interventricularis anterior ehk sulcus longitudinalis anterior), tagumisel alumisel pindmikul tagumine pikivagu (sulcus interventricularis posterior ehk sulcus longitudinalis posterior).

Südametsükkel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südame erutusjuhtesüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamenärvid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Innerveerib südant autonoomne närvisüsteem. Süda suudab automaatselt töötada, kuid südame tööd mõjutavad nii sümpaatilised närvikiud (kiirendades) kui ka parasümpaatilised närvikiud (aeglustades).

Südame patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

64-aastase mehe süda. Eemaldatud lahkamisel.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aristoteles (384 eKr322 eKr) kirjeldas südant kui keha kõige tähtsamat elundit;
  • Galenos (129umbes 200) kirjeldas südant kui keha sisemise soojuse vastupidavat ja töötavat allikat mille erinevad funktsioonid on looduse poolt paika pandud;
  • Ibn Sina (läänemaailmas tuntud kui Avicenna) (umbes 9801037) kirjeldas südant kui toitumise ja elu allikat ja uskus, et süda teeb hingamise võimalikuks. [24]


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://sciencewithme.com/learn-about-earthworms/
  2. http://wiggos.com/Schools.aspx?pid=90
  3. http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Grasshopper#Circulation_and_respiration
  4. Obenchain, Oliver, 1976
  5. saksa k , Dr. Sunao Tawara, Das Reizleitungssystem des Säugetierherzens. Eine anatomisch-histologische Studie über das Atrioventrikularbündel und die Purkinjeschen Fäden, Jena, 1906, Google`i raamat online, vaadatud 12.04.2013
  6. Farrell et al 1992:2
  7. Zaccone et al, 2011:4–5
  8. Farrell et al 1992:2
  9. Tsirkulatsioonisüsteemid, veebiversioon (vaadatud 07.10.2013) (inglise keeles)
  10. James G. Fox, Lynn C. Anderson, Franklin M. Loew, Fred W. Quimby, Laboratory Animal Medicine, lk 838-839, 2002, Academic Press, ISBN 978 0 12 263951 7 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 16.09.2013) (inglise keeles)
  11. Walton, Richardson 1989: 21
  12. Bonnie Ballard, Ryan Cheek, Exotic Animal Medicine for the Veterinary Technician, 2nd ed, 2010, lk 122, Blackwell Publishing, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 15.06.2014) (inglise keeles)
  13. Bjarke Jensen, Gert van den Berg, Rick van den Doel, Roelof-Jan Oostra, Tobias Wang, ja Antoon F. M. Moorman, Development of the Hearts of Lizards and Snakes and Perspectives to Cardiac Evolution, PMCID: PMC3673951, PLoS One. 2013; 8(6): e63651., Published online 5. juuni 2013, doi: 10.1371/journal.pone.0063651, veebiversioon (vaadatud 12.06.2014) (inglise keeles)
  14. Bonnie Ballard, Ryan Cheek, Exotic Animal Medicine for the Veterinary Technician, 2.trükk, lk 122, 2010, Blackwell Publishing, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 27.05.2014) (inglise keeles)
  15. Starck JM., Functional morphology and patterns of blood flow in the heart of Python regius.Lühikokkuvõte., J Morphol. 2009 Jun;270(6):673-87. doi: 10.1002/jmor.10706., veebiversioon (vaadatud 13.06.2014) (inglise keeles)
  16. Joseph 1908
  17. Joseph 1908
  18. Ernits, Nahkur 2013: 273–277
  19. Owen 1886:184
  20. Whittow 1999:143
  21. Roosalu 2010:150
  22. Roosalu 2010:150
  23. Roosalu 2010: 151–153
  24. A HISTORY OF THE HEART veebiversioon (vaadatud 28.09.2013) (inglise keeles)

Lisalugemist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]