Süda

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib elundist; Edmondo De Amicise romaani kohta vaata artiklit Süda (De Amicis)
Emblem-important.svg Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.
Edit-copy orange button.svg See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel.
Palun aita artiklit toimetada.

Süda (cor; vanakreeka καρδιά (kardia)) on enamike keelikloomade südame-veresoonkonna elund, mis on evolutsiooniteooria kohaselt jaotunud kambriteks ja mille töö (pumbafunktsioon)tulemusel tagatakse elusorganismi rakkude pidev vere ning lümfiringlus. Südame kaasabil ja töö tulemusel kantakse vere ja ka lümfi kaudu füsioloogiliseks homoöstaasiks vajalikud ained kõikidesse organsüsteemidesse ja elunditesse ning rakkudesse. Erinevad allikad klassifitseerivad ka mõnede avatud tsirkulatsioonisüsteemiga selgrootutel loomaliikidel organina südant (kambriteta, ja/või südamelaadset organit) millede funktsioonid sarnanevad südame kui organi funktsioonidele, näit vihmaussidel (rõngussid)[1],[2] rohutirtsudel (Orthoptera)[3] puukidel (Ixodoidea)[4] jpt.

Südame kui elundi anatoomia ja histoloogia aga võivad suuresti erineda nii liigiti: inimesel, kassil, lambal, vasikal, rotil, tuvidel, roomajatel (süda 3-kambriline) aga ka indiviiditi.[5]

Sisukord

Kala süda[muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Kalad

Kalade süda on enamikel tänapäevastel kaladel koonusekujuline, kahekambriline ja sellel saab eristada piirkondi, millede morfoloogia, suunad ja asendid võivad erineda. Farrelli ja Jones aga loevad kalade südant neljakambriliseks.[6]Kiiruimsete (Actinopterygii) luukalade klassi keelikloomade hõimkonda kuuluva kala ingl k longnose gar (lad k Lepisosteus Osseus)südame makroanatoomia järgnev:[7]

Südamesein[muuda]

Südameseinad koosnevad kolmest kestast:

Südant ümbritseb kest, mida nimetatakse südamepaunaks ehk perikardiks (pericardium).

Kahepaiksete süda[muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Kahepaiksed

Kahepaiksete süda on enamikel tänapäevastel kahepaiksetel [[koonuse]kujuline, kolmekambriline[8] ja sellel saab eristada piirkondi, millede morfoloogia, suund ja asend võivad erineda.[9]

Makroskoopiline anatoomia[muuda]

Vatsake koosneb kolmest kambrist:

Lisaks kolmele kambrile on kahepaiksetel veel ka

Roomaja süda[muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Roomajad

Roomajate süda on enamikel tänapäevastel roomajatel kolmnurga kujuline, ja sellel eristatakse kahte koda ning kolme kambrit, jpt erinevaid piirkondi, millede morfoloogia, suunad ja asendid võivad erinevate roomajate lõikes erineda:[10]

Makroskoopiline anatoomia[muuda]

Vatsake koosneb kolmest kambrist:

Imetaja süda[muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Imetajad

Imetajate süda on koonusekujuline, lihaseline, harvem munakujuline, neljakambriline õõneselund. See võib erinevatel loomaliikidel kaaluda grammidest[11] kuni kilogrammideni (hobusel keskmiselt 2-4 kg).

Valik loomi ja nende keskmine südamekaal (1908)[12]

Loomaliik Südamekaal g
Koer 45-60
Kass 12-14
Jänes 4-5
Merisiga 1-2

Makroskoopiline anatoomia[muuda]

Loomasüdamel eristatakse erinevaid piirkondi, millede suunad ja asendid on erinevate loomaliikide lõikes erinevad:[13]

Südame klapid ja klapikud[muuda]

Linnu süda[muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Linnud

Lindude süda on enamikel tänapäevastel lindudel koonusekujuline[14], ja sellel eristatakse kahte koda ning nelja kambrit, jpt erinevaid piirkondi, millede morfoloogia, suunad ja asendid võivad erinevate lindude lõikes erineda:[15]

Makroskoopiline anatoomia[muuda]

Südamesein[muuda]

Südameseinad koosnevad kolmest kestast:


Inimese süda[muuda]

Inimese süda on koonusekujuline, lihaseline õõneselund.[16]Normaalse füsioloogiaga inimesel asetseb süda keskseinandis, raseduse ajal südame asukoht võib muutuda pisut.[17]Samuti on südame kaal kõikuv ning oleneb inimese kehakaalust aga ka inimese tervislikust seisundist ja treenitusest .

Südamel eristatakse kahte pindmikku:

  1. tagumine alumine vahelihasmine pindmik.
  2. eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik.

Inimsüdamel eristatakse erinevaid piirkondi,[18] millede suunad ja asendid indviiditi oluliselt ei erine:

Inimese normaalne südame arterite ja veenidega eestvaates

Südamesein[muuda]

Südameseinad koosnevad kolmest kestast:

Südant ümbritseb epikardist moodustunud kest, mida nimetatakse südamepaunaks ehk perikardiks (pericardium). Perikard koosneb kahest lestmest, mis suurte veresoonte algusosadel lähevad teineteiseks üle. Südame vistseraalset ehk välimist lestet nimetatakse epikardiks (epicardium). Külgmistes osades külgneb südamepaun keskseinandmise kopsukelmega, all kasvab kokku vahelihase kõõluskeskmuga, ees kinnitub sidekoeliste kiudude varal rinnaku tagumisele pinnale.

Kodadede ja vatsakeste piiril asetseb võrujalt südame pärgvagu (sulcus coronarius); eesmisel ülemisel pindmikul kulgeb eesmine pikivagu (sulcus interventricularis anterior ehk sulcus longitudinalis anterior), tagumisel alumisel pindmikul tagumine pikivagu (sulcus interventricularis posterior ehk sulcus longitudinalis posterior).

Südametsükkel[muuda]
Normaalse südame helid
Normaalse südame helid kuulatuna stetoskoobiga
Probleem selle faili kuulamisega? Vaata meedia abi.

Südame erutusjuhtesüsteem[muuda]

Südamenärvid[muuda]

Innerveerib südant autonoomne närvisüsteem. Süda suudab automaatselt töötada, kuid südame tööd mõjutavad nii sümpaatilised närvikiud (kiirendades) kui ka parasümpaatilised närvikiud (aeglustades).

Südame patoloogia[muuda]

64-aastase mehe süda. Eemaldatud lahkamisel.

Ajalugu[muuda]

1905-ndal aastal töötas prantsuse päritolu kirurg ja bioloog Alexis Carrel, välja erinevad veresoonte säilitamise, ühendamise ja organite siirdamise tehnikad ja hiljem (1914) teostas ta koeral esimese eduka organi siirdamise-südame siirdamise.[19],[20]Aastaks 1936 töötas ta koos Charles Lindberghiga välja tehissüdame "aparaadi", mida kasutati südameoperatsioonide ajal.

Vaata ka[muuda]

Viited[muuda]

  1. ↑ http://sciencewithme.com/learn-about-earthworms/
  2. ↑ http://wiggos.com/Schools.aspx?pid=90
  3. ↑ http://www.newworldencyclopedia.org/entry/Grasshopper#Circulation_and_respiration
  4. ↑ Obenchain, Oliver, 1976
  5. ↑ saksa k , Dr. Sunao Tawara, Das Reizleitungssystem des Säugetierherzens. Eine anatomisch-histologische Studie über das Atrioventrikularbündel und die Purkinjeschen Fäden, Jena, 1906, Google`i raamat online, vaadatud 12.04.2013
  6. ↑ Farrell et al 1992:2
  7. ↑ Zaccone et al, 2011:4-5
  8. ↑ Farrell et al 1992:2
  9. ↑ http://www.biologyreference.com/Ce-Co/Circulatory-Systems.html#b
  10. ↑ Walton, Richardson 1989: 21
  11. ↑ Joseph 1908
  12. ↑ Joseph 1908
  13. ↑ Ernits, Nahkur 2013: 273-277
  14. ↑ Owen 1886:184
  15. ↑ Whittow 1999:143
  16. ↑ Roosalu 2010:150
  17. ↑ Roosalu 2010:150
  18. ↑ Roosalu 2010: 151-153
  19. ↑ http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1912/carrel-bio.html
  20. ↑ ingl k Aleksis Carrel.Man, The Unknown,, HARPER & BROTHERS, Chapter III, BODY AND PHYSIOLOGICAL ACTIVITIES, raamat online (vaadatud 12.04.2013)

Lisalugemist[muuda]

Kasutatud kirjandus[muuda]

(Ixodioidea), 1976, Veebiversioon (vaadatud 02.06.2013) (pdf)

Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 02.06.2013)

Springer, 2013 ed 2013, ISBN 978-1461461432 http://books.google.ee/books?id=e_tEffnOvfkC&pg=PA348&dq=Animal+Heart+weight&hl=et&sa=X&ei=A8OoUZTDEtLRiALcvYDgBg&ved=0CDwQ6AEwAg#v=onepage&q=Animal%20Heart%20weight&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)]

Välisallikad[muuda]


Commons-logo.svg
 Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Süda

Pärit leheküljelt "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Süda&oldid=3645011"