Süda

See artikkel räägib elundist; Edmondo De Amicise romaani kohta vaata artiklit Süda (De Amicis)

---

64-aastase mehe süda. Eemaldatud lahkamisel.

Süda on vereringeelund, mis tagab vere ringlemise.

Inimese süda

Inimese süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. See võib kaaluda 250–350 grammi ja see on umbes rusikasuurune. Südamepõhimik (ladina keeles basis cordis) on suunatud tahapoole üles ja paremale, südame tipp (ladina keeles apex cordis) aga alla, ette ja vasakule. Südamel eristatakse kahte pindmikku:

1) tagumine alumine vahelihasmine pindmik
2) eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik.

Südant ümbritseb serooskelme, mida nimetatakse südamepaunaks ehk perikardiks (pericardium). Perikard koosneb kahest lestmest, mis suurte veresoonte algusosadel lähevad teineteiseks üle.

Südame vistseraalset ehk välimist lestet nimetatakse epikardiks (epicardium). Külgmistes osades külgneb südamepaun keskseinandmise kopsukelmega, all kasvab kokku vahelihase kõõluskeskmuga, ees kinnitub sidekoeliste kiudude varal rinnaku tagumisele pinnale.

Kodadede ja vatsakeste piiril asetseb võrujalt südame pärgvagu (sulcus coronarius); eesmisel ülemisel pindmikul kulgeb eesmine pikivagu (sulcus interventricularis anterior ehk sulcus longitudinalis anterior), tagumisel alumisel pindmikul tagumine pikivagu (sulcus interventricularis posterior ehk sulcus longitudinalis posterior).

Vaata ka

• Tehissüda