Leepra mükobakter

Allikas: Vikipeedia
Leepra mükobakter
M. leprae
M. leprae
Taksonoomia
Riik: Bakterid Bacteria
Hõimkond: Aktinomütseedid‎ Actinobacteria
Selts: Actinomycetales
Alamselts: Corynebacterineae
Sugukond: Mycobacteriaceae
Perekond: Mükobakter Mycobacterium
Liik: M. leprae
Ladinakeelne nimetus
Mycobacterium leprae
Hansen, 1874

Leepra mükobakter ehk Hanseni kepike ehk leeprabatsill (Mycobacterium leprae) on bakteriliik.

Leepra mükobakter on leepra tekitaja, rakusisene obligatoorne parasiit, kel väljaspool rakku paljunemisvõime puudub.[1][2]

Leepra mükobakteril on tropismi perifeersetes närvides paiknevate Schwanni rakkude suhtes.

Leepra mükobakterid on grampositiivsed saledad, kergelt kõverdunud pulkbakterid, esinevad ka teralised ja hargnevad vormid.

Rakusein on lipiididerikas rakusein.

Lähim sugulane tuberkuloosi mükobakter[viide?].

Bakter seondub peremeesrakkude pinnal olevate retseptoritega ja ta fagotsüteeritakse raku poolt. Leepratekitaja kuulub mükobakterite hulka, mis on patogeensed rakusisesed parasiidid. Rakusisene paiknemine kaitseb neid fagotsüütide ja antikehade kahjustava toime eest. Inimese kehas on kindlaks tehtud üle 20 erineva antigeeni, millest 4 on spetsiifilised leepratekitajale. Mükobakterid on suhteliselt resistentsed ka väliskeskkonna tegurite suhtes. See tuleneb nende rakuseina ehitusest ja keemilisest koostisest. Rakusein on paks, kihilise ehitusega ja sisaldab rohkesti lipiide. Kõige pindmine kiht on homogeenne, koosneb ainult lipiididest ja moodustab kesta mikroobiraku ümber. Eelnevast tingituna taluvad mükobakterid hästi kuivamist, kokkupuuteid hapete ja leeliste nõrkade lahustega ning nad on resistentsed enamike desinfitseerivate ainete ja ka ravimi (dapsone, 1964)[3] suhtes.

Parim moodus mükobakteritest vabanemiseks naha pinnalt (näiteks kätelt) on mehhaaniline - pesemine seebi, vee ja harjaga.[4]

Genoomist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Leeprabakter omab piisavalt informatsiooni,et komplekteerida eluks vajalikke aineid iseseivalt ja/või väliskeskkonnast:

Optimaalne elukeskkonna temperatuur on 300C, bakter on väga tundlik kõrgete temperatuuride suhtes ning eluneb kehapiirkondades kus temperatuur on madalam.[5]

Haigus inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Epidemioloogia ja patogeensus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis leepra

Täpne levikutee on tänaseni teadmata, oletatakse, et bakter levib inimeselt inimesele õhu, piisknakkuse või otsese nahakontakti kaudu.

Oletatakse, et leepra mükobakter omab imuunsust T-rakkude vahendatud immuunvastusele.

Uurijad arvavad, et leepra mükobakteri rakud programmerivad, garanteerimaks paljunemise, küpsed Schwanni rakud ümber tüvirakkude-laadsesse seisundisse.[6]

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bakteri avastas 1873. aastal (patenteeris avastuse 1874) norralasest arst ja bakterioloog Gerhard Henrik Armauer Hansen. Hansen ei suutnud oma avastust katseklaasis kasvatada ja nii oma hüpoteesi eksperimentaalselt tõestada. Kuigi Hanseni avastusest on möödas enam kui sada aastat, ei ole õnnestunud leepra mükobakterit ikka veel in vitro (bakterikultuurides) paljundada, küll aga eksperimentaalselt nakatatud hiirtel, mispärast pole suudetud välja töötada ka kaitsvat vaktsiini. Seda, et nakkushaigusi tekitavad mikroobid, tõestas 1876. aastal sakslane Robert Koch.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Varalakshmi D Vissa, Patrick J Brennan, The genome of Mycobacterium leprae: a minimal mycobacterial gene set, Genome Biology 2001, 2:reviews1023-reviews1023.8 doi:10.1186/gb-2001-2-8-reviews1023, Veebiversioon (vaadatud 10.06.2013)
  • Tom A Mendum, Verena J Schuenemann, Simon Roffey, G Michael Taylor, Huihai Wu, Pushpendra Singh, Katie Tucker, Jason Hinds, Stewart T Cole, Andrzej M Kierzek, Kay Nieselt, Johannes Krause ja Graham R Stewart, Mycobacterium leprae genomes from a British medieval leprosy hospital: towards understanding an ancient epidemic], BMC Genomics 2014, 15:270 doi:10.1186/1471-2164-15-270, veebiversioon (vaadatud 29.05.2014) (inglise keeles)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", 404:2004"
  2. Mycobacterium leprae, veebiversioon (vaadatud 29.05.2014) (inglise keeles)
  3. Leonid B. Heifets, Drug Susceptibility in the Chemotherapy of Mycobacterial Infections, lk 173, 1991, CRC Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 29.05.2014) (inglise keeles)
  4. E. Türi, M. Türi, „Tuberkuloosi, mükobakterioosi ja leepra mikrobioloogiline diagnoosimine“, Tartu Ülikooli Mikrobioloogia instituut. Tartu: Tartu Ülikool, 1993, lk 1-3, 8-9, 11
  5. Alan L. Gillen,The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues, Master Books, lk 144, 2007, ASIN: B008LXG3F4, Google'i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 09.06.2013) (inglise keeles)
  6. Masaki T, Qu J, Cholewa-Waclaw J, Burr K, Raaum R, Rambukkana A, Reprogramming adult Schwann cells to stem cell-like cells by leprosy bacilli promotes dissemination of infection. Lühikokkuvõte, Cell. 2013 Jan 17;152(1-2):51-67. doi:10.1016/j.cell.2012.12.014, veebiversioon (vaadatud 29.05.2014) (inglise keeles)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]