Kilpnääre

Allikas: Vikipeedia

Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.

Kilpnäärme areng, anatoomia, asend, närvid, sooned (arterid, veenid, lümfisooned), morfoloogia, funktsioonid, nõre koostis, kilpnäärmehormoonid, ensüümid ning histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi ja arenguastmeti.

Roomajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maolised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel paikneb paaritu kilpnääre harkelundi ja südame ees.

Kilpnäärme arengut madudel on vähe uuritud, kuid kilpnääre on tuvastatud hariliku nastiku embrüotel juba pärast munade väljutamist.[1]

Kilpnäärme kuju võib maoliigiti erineda, nii on emase Natrix sipedon sipedoni kilpnääre munaja kujuga, mõõtmetega 3.0 x 4.0 mm ja asukoht 21 ja 24 kõhukilbise juures.[2][3]

Verevarustuse garanteerivad kraniaalne kilpnäärmearter (a.thyroidea superior) (hargnevad kilpnäärmetüvest) ja kaudaalne kilpnäärmearter (a.thyroidea inferior). Vere äravoolu tagavad kaudaalne kilpnäärmeveen (v.thyroidea inferior) ja kraniaalne kilpnäärmeveen (v.thyroidea superior).[4]Lümfisooned katavad kilpnääret väljast ja lümf liigub kaelalümfisõlmedesse.

Madudel tehtud türeoidektoomia mõjutab kestamiste sagedust nii, et kestamine toimub lühemate ajavahemike tagant. Sagedaste kestamistsüklitega seostatakse seltsilisloomadena peetavatel madudel ka hüpertüreoidismi.

Kilpnäärmehormoonide sisaldus on samuti varieeruv nii on isaste harilike rästikute ringleva türeoksiini (T4) sisaldus suurim just paljunemisperioodil.[5]

Madudel reguleerivad kilpnääre ja kilpnäärmehormoonid kasvu, kestamist ja puhkeseisundeid ning paljunemist.

Kilpnääre on allutatud ajuripatsi kontrollile.[6]

Imetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Asend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimesel paikneb paaritu kilpnääre kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste hingetoru kõhrede kohal ning kõri ees ja külgedel.

Välisanatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kilpnääre koosneb paremast ja vasakust sagarast ning sagaraid ühendavast kitsusest ehk püramiidsagarast.

Kilpnääre kaalub 10–40 g.

Talitlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kilpnäärme talitlust reguleerivad hüpotalamus ja ajuripats.

Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (kaltsitoniin, trijoodtüroniin, türoksiin) reguleerivad ja mõjutavad ainevahetust ja närvisüsteemi erutusprotsesse, suguelundite ja piimanäärmete arengut ja talitlust.

Kilpnääre sünteesib ka närvirakkude kasvufaktorit.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kilpnäärmega seoses ja elundi talitluses võib esineda mitmesuguseid häireid, mille diagnoosiks võivad olla struuma, hüpertüreoos, hüpotüreoos, kilpnäärmepõletik, türeotoksikoos, vastsündinu türeotoksikoos, Basedowi tõbi, autoimmuuntüreodiit, Hashimoto tõbi, kilpnäärmevähk jpt.

Ajaloolist [7][muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Rupik W., Structural and ultrastructural differentiation of the thyroid gland during embryogenesis in the grass snake Natrix natrix L. (Lepidosauria, Serpentes)., Zoology (Jena). oktoober 2011 ;114(5):284-97. doi: 10.1016/j.zool.2011.05.002, veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  2. Manju Yadav,"Reptilian Endocrinology", Encyclopedia of Endocrinology 3, lk 56, 2008, ISBN 978 81 8356 2737, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  3. W. Gardner Lynn,Structure and Functions of the Thyroid Gland in Reptiles, American Midland Naturalist, 64. väljaanne, nr 2 (oktoober, 1960), lk 309-326, Veebiversioon (vaadatud 9.12.2013) (inglise keeles)
  4. Manju Yadav,"Reptilian Endocrinology", Encyclopedia of Endocrinology 3, lk 56, 2008, ISBN 978 81 8356 2737, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  5. David O. Norris, Kristin H. Lopez, "Hormones and Reproduction of Vertebrates", - 3. köide : Reptiles, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  6. Manju Yadav,"Reptilian Endocrinology", Encyclopedia of Endocrinology 3, lk 60, 2008, ISBN 978 81 8356 2737, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.02.2014) (inglise keeles)
  7. The history of the thyroid gland, Veebiversioon (vaadatud 09.12.2013)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hormoonid