Kivistis

Allikas: Vikipeedia
Ürglinnu (Archaeopteryx) kivistis.

Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.

Kivistised on geoloogias väga olulised, sest annavad otseselt infot geoloogilises minevikus eksisteerinud eluvormide kohta, kaudsemalt saab nende põhjal teha järeldusi ka paleogeograafia, paleoklimatoloogia jms kohta.

Eesti vanaaegkonna settekompleks on väga rikas mitmesuguste kivististe poolest. Tuntumad Eesti kivistised on käsijalgsed (Brachiopoda), trilobiidid (Trilobita), nautiloidid (Nautiloidea) jne.

Kivistist võib vaadata ka kui kivimis esinevat geoloogilist struktuuri.

Vanimate leitud kivististe vanus on mitu miljardit aastat. kõige vanemad leitud kivistised kuuluvad stromatoliitidele, kuid nende biogeenne päritolu ei ole üldtunnustatud, sest sarnased moodustised võivad tekkida ka elusorganismide vahenduseta. Seetõttu ei ole ka teadlaste seas üksmeelt vanimate kivististe vanuse osas.

Kivististe uurimisega tegeleb paleontoloogia.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tinn, O. & Meidla, T. 2006. Kuidas tekib kivistis. Eesti Loodus 5: 12–15.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]