Neerupealis

Allikas: Vikipeedia

Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles Glandula suprarenalis või Glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõristusnääre.[1]

Veterinaaranatoomias on eelisterminiks neerumanus[2].

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elundi mass erineb nii liigiti kui indiviiditi sõltudes vanusest, soost ka tõust. Täiskasvanud inimesel kaalub kumbki neerupealis 12 grammi.[[3]

Roomajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Roomajate (sh madude) neerumanused paiknevad neeru peal ja on väikeste saarekeste kujulised, kuid histoloogiliselt ei ole elundid väga kindlateks piirkondadeks jaotatud (vt imetajatel) kromafiinsed rakud on segunenud neerumanuse koore rakkudega. Elundi sees paiknevad valdavalt koore ning väljas kromafiinsed rakud.[4][5]

Imetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Siseehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neerupealis koosneb väljast sissepoole neerupealise kihnust (capsula), neerupealise koorest ja neerupealise säsist.

Funktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neerupealise koor ja neerupealise säsi moodustavad koos hüpotalamuse ja ajuripatsi eessagaraga telje, mille funktsiooniks on organismi homöostaasi reguleerimine.

Neerupealise koor[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neerupealise koor (ka neerumanusekoor) eritab ligi 40 steroidhormooni, kortikosteroide, mineralokortikoide (aldosteroon), glükokortikoide (kortisoon, hüdrokortisoon, kortikosteroon) ja androgeenseid hormoone (androsteroon, progesteroon). Neerupealise koore talitlust reguleerib ajuripatsi poolt eritatav kortikotroopne hormoon.

Neerupealise säsi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neerupealistes funktsioneerivad vere- ja närvivarustus ning lümfivool.

Haiguslikud seisundid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neerupealise talitluse puudulikkus (kas üle- või alatalitlus) põhjustab nii loomadel kui ka inimestel mitmeid hormonaalseid häired, mis põhjustavad paljusid haiguslikke seisundeid: Addisoni tõbe, Cushingi sündroomi, hirsutismi, hüperaldosterismi jpt.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido, lk 504, 2004, ISBN 9985-829-55-7
  2. Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 269, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
  3. [Meeli Roosalu]]. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 147, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  4. S. A. Sakr , N. I. El-Desouki ja A. E. Essawy, Comparative Fine Structural Studies on the Adrenal Glands of the Toad,(Bufo tibamicus) and the Desert Reptile, (Uromastyx philbyi)., Journal of Biological Sciences, 1: 866-870. 2001, Veebiversioon (vaadatud 30.10.2013) (inglise keeles)
  5. Rupik W.,Early development of the adrenal glands in the grass snake Natrix natrix L. (Lepidosauria, Serpentes)., Adv Anat Embryol Cell Biol. 2002;164:I-XI, 1-102., Veebiversioon (vaadatud 30.10.2013) (inglise keeles)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]