Piim

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib piimanäärme saadusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Piim (täpsustus)

Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima.

Koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

  Piima koostis
Ained Inimene Lehm Lammas Kits Hobune
Vesi 87,2 % 87,5 % 82,7 % 86,6 % 90,1 %
Süsivesikud 7,0 % 3,6 % 6,3 % 3,9 % 5,9 %
Rasvad 4,0 % 3,5–4,0 % 5,3 % 3,7 % 1,5 %
Valgud 1,5 % 4,6 % 4,6 % 4,2 % 2,1 %
Mikroelemendid 0,3 % 0,7 % 0,9 % 0,8 % 0,4 %

Piim on emulsioon, mis koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem valku. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Loomaliikidel, kelle pojad peavad eriti kiiresti kasvama, näiteks vaaladel ja jääkarudel, sisaldab piim eriti palju rasva, valku ja süsivesikuid.

Piim kui toiduaine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piim klaasis

Mõne imetaja, eriti lehma, kitse, lamba ja pühvli piima koguvad inimesed oma toiduks. Piima kas juuakse, tavaliselt pärast pastöriseerimist, või töödelduna piimasaadusteks (näiteks koor, või, jogurt, juust, sõir, kohupiim, rjaženka).

Kui värske piim jäetakse mõneks ajaks seisma, siis läheb ta hapuks. Seda põhjustab fermentatsioon: piimhappebakterid muudavad piimasuhkru piimhappeks. Seda fermentatsiooniprotsessi kasutatakse mitmete piimatoodete valmistamisel.

Ka pastöriseeritud lehmapiim läheb hapuks, kui seda ei hoita külmutuskapis 1–4 kraadi juures. Piima hapnemist saab ära hoida töötlemisega ultrakõrgel temperatuuril. Niiviisi töödeldud piima saab avamata kujul säilitada väljaspool külmutuskappi mitu kuud.

Rinnapiim[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rinnapiim

Inimese rinnapiima peetakse tavaliselt imikute peamiseks toiduks. See sisaldab

Taluvus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimene, eriti Euroopa ja osalt ka Aafrika päritoluga inimene, joob erinevalt teistest imetajatest piima ka pärast imikuiga. Võime seedida piimas sisalduvat laktoosi ka täiskasvanuna on geneetiliselt hiline (umbes 8000 aastat vana) ning on tõenäoliselt tekkinud levinud piimaveisekasvatuse põhjal nimetatud piirkondades. Laktoosi seedimiseks on tarvis ensüüm laktaasi, mida toodetakse esimestel elukuudel küll kõikide inimeste organismis, kuid mille tootmine enamikul inimestel pärast imikuiga lakkab. Kui enamik Euroopa päritolu inimesi talub piima, siis enamikul aasialastel, Ameerika põliselanikel ja aafriklastel tekkivad laktoositalumatuse tõttu seedehäired (puhitused, kõhulahtisus). Kuid need inimesed võivad puuduva ensüümi laktaasi tablettidena sisse võtta.

Majanduslik tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Euroopa Liidus lubatud joogipiima sordid
Nimetus Rasvasisaldus Märkus
Toorpiim 3,5–4,0 % töötlemata piim, tohib müüa ainult
tootmispaigas
Pakitud toorpiim 3,5–4,0 % nagu toorpiim, kuid pakendatuna
kaupluses saadaval
Täispiim vähemalt 3,5 % peab olema termiliselt töödeldud
Väherasvane piim
vähese rasvasisaldusega piim
1,5–1,8 % peab olema termiliselt töödeldud
Rasvatu piim
kooritud piim
maksimaalselt 0,3 % peab olema termiliselt töödeldud

Piima põllumajanduslik kogutoodang on umbes 500 miljonit tonni aastas, millest umbes 85 protsenti lehmapiim. Kõige suuremad piimatootjad on USA, India ja Venemaa.

Nii mõneski kultuuris, mis pärineb põhiliselt karjastest ja nomaadidest, on piimaloomapidamine, piim ja piimasaadused (näiteks juust, jogurt) toitumises kesksel kohal, kuid on ka rahvaid, kes peale rinnapiima üldse piima ei tarvita.

Piimatarbimine kasvab maailmas jõudsalt, kuid ülekaalukalt piimasaaduste kujul. Toiduainetetööstus töötleb piima arvukates vormides alates pagaritööstusest ja jäätisetööstusest kuni lihatöötlemiseni ning konservitööstuse ja kulinaariatööstuseni välja.

Piimatootmine Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis toodetud joogipiimast on üle 90 protsendi 2,5-protsendine piim.

25. märtsil 2004 kiitis Euroopa Liidu piima ja piimatoodete korralduskomitee heaks määruse eelnõu, mille kohaselt Eesti võib jätkata 2,5-protsendise joogipiima tootmist ja kasutamist kuni 30. aprillini 2007. 2,5-protsendilist joogipiima võib turustada ainult Eestis ja ainult Eestis toodetud ja töödeldud piimast.

Eestis lüpstava piima rasvasisaldus on 3,8%–5,0%.

Piimaloomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis on peaaegu ainuke piimaandja lehm. Ka Kesk-Euroopas on põhiline piimaandja lehm, peamiselt mägedes ka lammas (vaata lambapiim) ja kits (vaata kitsepiim), peamiselt Aasias veel pühvel (vaata pühvlipiim) ja ka hobune (vaata hobusepiim), kohati ka eesel, kaamel ja jakk, Lõuna-Ameerika Andides harva ka laama. Arktikas kasutatakse ka põhjapõtrade piima.

Suurimad piimatootjad 2008. aastal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurimad lehmapiima tootjad[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
USA USA 86 159 637 14,9
India India 44 100 000 7,6
Hiina Hiina 35 853 665 6,2
Venemaa Venemaa 32 099 658 5,5
Saksamaa Saksamaa 28 656 256 5,0
Brasiilia Brasiilia 27 579 383 4,8
Prantsusmaa Prantsusmaa 24 516 320 4,2
Uus-Meremaa Uus-Meremaa 15 216 840 2,6
Suurbritannia Suurbritannia 13 719 000 2,4
Poola Poola 12 425 300 2,1
Maailm kokku 578 695 787 100
Suurimad pühvlipiima tootjad[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
India India 60 900 000 68,0
Pakistan Pakistan 20 985 000 23,4
Hiina Hiina 2 950 000 3,3
Egiptus Egiptus 2 640 638 2,9
Nepal Nepal 987 780 1,1
Iraak Iraak 300 000 0,3
Iraan Iraan 245 000 0,3
Myanmar Myanmar 220 462 0,2
Itaalia Itaalia 216 780 0,2
Vietnam Vietnam 32 000 0,0
Maailm kokku 89 598 942 100
Suurimad kitsepiima tootjad[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
India India 4 000 000 26,3
Bangladesh Bangladesh 2 168 000 14,2
Sudaan Sudaan 1 474 926 9,7
Pakistan Pakistan 700 000 4,6
Hispaania Hispaania 592 800 3,9
Prantsusmaa Prantsusmaa 584 280 3,8
Kreeka Kreeka 505 000 3,3
Iraan Iraan 410 000 2,7
Somaalia Somaalia 393 000 2,6
Hiina Hiina 265 801 1,7
Maailm kokku 15 235 073 100
Suurimad lambapiima tootjad[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
Hiina Hiina 1 096 000 12,1
Kreeka Kreeka 785 000 8,7
Türgi Türgi 746 872 8,2
Süüria Süüria 712 921 7,9
Rumeenia Rumeenia 656 833 7,2
Itaalia Itaalia 564 550 6,2
Iraan Iraan 534 000 5,9
Sudaan Sudaan 503 976 5,6
Somaalia Somaalia 468 000 5,2
Hispaania Hispaania 441 400 4,9
Maailm kokku 9 069 676 100
Suurimad kaamelipiima tootjad[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osak.,
%
Somaalia Somaalia 870 000 53,2
Etioopia Etioopia 194 000 11,9
Mali Mali 128 700 7,9
Sudaan Sudaan 115 000 7,0
Saudi Araabia Saudi Araabia 90 000 5,5
Niger Niger 41 800 2,6
AÜE AÜE 40 000 2,4
Keenia Keenia 27 000 1,7
Mauritaania Mauritaania 26 250 1,6
Tšaad Tšaad 22 620 1,4
Maailm kokku 1 635 857 100

Konserveerimine ja piimasaadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Et värsket piima paremini säilitada, seda kuumutatakse. Selleks on mitmeid menetlusi: pastöriseerimine, millega saadakse tavalist piima, ja ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks.

Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad hapupiimasaadused, nagu hapupiim, jogurt, keefir, kumõss ja pett, aitavad muuhulgas piima säilitada.

Piima saab töödelda arvukateks piimasaadusteks, nagu võiks, juustuks ja kohupiimaks. Töötlemiskohti, kus piima ka säilitamiseks töödeldakse, nimetatakse meiereideks, piimatööstusteks ja juustutööstusteks.

Varia[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Piimalehmad toodavad tänapäeval umbes 4000–4500 liitrit aastas (11–12 liitrit päevas). Üksikud tipplehmad toodavad ajuti kuni 12 000 liitrit aastas (33 liitrit päevas).
  • Kõige rohkem piima toodavad sinivaalad. Üks emane sinivaal toodab 400 kuni 600 liitrit väga rasvarikast piima päevas. Vaalapoeg võtab päevas juurde umbes 100 kg.
  • Kõige kallimat piima on (eksperimendi jaoks) lüpstud hiirtelt. Et ühe liitri hiirepiima saamiseks on tarvis lüpsta umbes 4000 hiirt, siis üks liiter hiirepiima maksab umbes 20 000 eurot.

Kasulikkus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle üle vaieldakse, kas lehmapiima joomine on täiskasvanud inimesele kasulik, kuigi on üldtunnustatud, et lastele on see kasulik. Piima küll kiidetakse sageli selle pärast, et see sisaldab palju kaltsiumi, mis on vajalik luude normaalseks kasvuks ja närvide funktsioneerimiseks, kuid mõningatel andmetel ei lase piimas sisalduvad valgud selles leiduvat kaltsiumi luude ehitamiseks kasutada.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org. Kasutatud 05.01.2011. (inglise)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: