Häbelik mimoos

Allikas: Vikipeedia
Häbelik mimoos
Mimosa pudica0.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Oalaadsed Fabales
Sugukond: Liblikõielised Fabaceae
Perekond: Mimoos Mimosa
Liik: Häbelik mimoos
Ladinakeelne nimetus
Mimosa pudica
L.
Mimosa pudica

Häbelik mimoos (Mimosa pudica) on liblikõieliste sugukonda mimoosi perekonda kuuluv rohttaimeliik.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Noorte taimede vars on jäik ja püstine, muutudes ajaga ronivaks või roomavaks. Vars on peenike ja harunev. 1,5 meetri pikkune vars võib olla vähemal või rohkemal määral astlalised.

Kahelipaarissulgjates liitlehtes on 10–26 lehekest. Ka leherootsud on astlalised. Lehekaenaldest puhkevad kahvaturoosadest või punakatest õitest koosnevad nutid. Nuti läbimõõt on 8–10 mm.

Mimoosi vili on kaun. Tavaliselt on 2–8 kauna kobaras koos, iga kaun 1–2 cm pikk. Mimoosi pruunid seemned on 2,5 mm pikkused ja kaetud tugeva kestaga. Mimoos on nii tuul- kui putuktolmleja.

Taime liikumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mimoosi liitlehtede lehekesed painduvad õhtul kokku ja avanevad taas päikese tõustes. Lehed sulguvad ka puudutuse või temperatuuri alanemise (alla +16°) peale. Peale longu vajumist taastub lehe normaalne seisund maksimaalselt tunni möödudes. Füüsilise ärrituse peale vabanevad taime varres kemikaalid, mis suruvad lehekeste ja leherootsu vakuoolidest taimemahla välja, rakurõhk langeb ning rakk kukub kokku. Tulemuseks on lehekeste ja leherootsu "longu vajumine"

Sellist liikumist nimetatakse nüktinastiliseks liikumiseks. Nastiline liikumine on omane tervele mimoosi perekonnale.

Pole päris selge, milleks selline kohastumus vajalik on, kuid teadlased oletavad, et see on taime kaitse herbivooride eest. Loomadele võib taime ootamatult kiire liigutus mõjuda hirmutavalt ning panna neid vähem "liikuvaid" taimi eelistama.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algselt on taim pärit Lõuna- ja Kesk-Ameerikast.

Mimoos invasiivse liigina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taim on sisse toodud ka teistele mandritele ning Tansaanias, Lõuna-Aasias, Kagu-Aasias, mitmetel Vaikse ookeani saartel ning mitmel pool Austraalias loetakse teda invasiivseks liigiks. Liik võib olla tülikas umbrohi troopiliste põllukultuuride kasvatamisel. Harilik mimoos kipub risustama maisi, tomati, puuvilla, banaani, sojaubade, papaia, suhkruroo ja kookospähkli istandusi.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõningates riikides kasutatakse mimoose loomasöödana, kuid näiteks Hawaiil kasvav liik on loomadele mürgine.

Külmema kliimaga maades on häbelik mimoos populaarne toataim.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]