Bronh

Allikas: Vikipeedia
Inimese hingetoru ja bronhid

Bronhid ehk kopsutorud (ladina keeles bronchus) on paljudel selgroogsetel hingetoru ja inimesel hingetoru-kahendharguse juurest algavad hingamisteede ja hingamiselundkonna osad.[1][2]

Sissejuhatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hingetoru, ehk trahhea, jaguneb enamikul loomadest kaheks peabronhideks. Ainult tuataaral pikutine vagu hingetoru tagaosas märgistab paarisbronhe, mil ei ole eraldunud õõsi. Ülejäänud roomajatel, aga samuti ka lindadel ning imetajatel bronhid on hästi arenenud ning jätkuvad kopsudes.

Roomajatel peabronhidest irduvad teist järgu bronhid, mis võivad jaguneda bronhideks kolmanda, neljanda jne. järgu; eriti keerukas on bronhide jagumine kilpkondadel ning krokodillidel.

Lindudel teist järgu bronhid ühinevad omavahel parabronhidega - kanalitega, millest raadiustel hargnevad nn. bronhioolid (kopsutorukesed), mis harunevad ning lähevad üle õhukapillaaride võrku. Iga parabronhi bronhioolid ning õhukapillaarid ühinevad teiste parabronhide vastavate moodustistega, moodustades sedasi läbipaistvate õhuteede süsteemi. Nii peabronhid kui ka mõned kõrvalbronhid laienevad otstel nn. õhukottideks. Enamikul lindudest esimesed bronhiringid võtavad osa alumise kõri moodustamisel.

Bronhiaalpuu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Imetajatel igast peabronhist irduvad teisejärgulised bronhid, mis jagunevad üha väiksemateks harudeks, moodustades nn. bronhiaalpuu. Kõige väiksemad harud lähevad üle alveolaarteedesse, mis lõppevad alveoolidega. Peale tavalisi teisejärgulisi bronhide, imetajatel eristatakse arteriaaleelseid teisejärgulisi bronhe, mis irduvad peabronhidest selle koha ees, kus nende üle lähevad kopsuarterid. Tavaliselt on ainult üks parem arteriaaleelne bronh, mis enamikel sõralistest irdub vahetult hingetorust. Suurte bronhide fibroossed seinad sisaldavad kõhrelisi poolringe, mis on tagantpoolt ühinenud silelihaste ristipidiste kimpudega. Bronhide limanahk on kaetud virveepiteeliga. Väikestes bronhides kõhrelised poolringid on asendatud omaette kõhreliste sõmeratega. Bronhioolides kõhri pole ning silelihaste ringikujulised kimbud paiknevad täiskihina.

Inimene[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimesel trahhea jagunemine kahteks peabronhideks toimub 4. - 5. rinnalüli tasemel. Parem peabronh on paksem, lühem, vertikaalsem, kui vasak.

Iga peabronhidest jaguneb siis:

  • kopsuvälisteks sagaralisteks bronhideks (esimese taseme bronhideks),
  • lülilisteks kopsuvälisteks bronhideks (teise taseme bronhideks), 11 paremas kopsus ja 10 vasakus,
  • kopsusisesteks subsegmentaarseteks bronhideks (kolmanda - viienda tasemete bronhideks) (läbimõõt 2-5 mm),
  • sagaralisteks (1-2 mm),
  • bronhioolideks, mis lähevad üle kopsualveoolidesse.

Bronhide seinad on moodustatud gialiinsetest kõhrelistest ringidest, mis takistavad bronhide kollapsi, ning silelihastest; seest on bronhid kaetud limanahaga. Bronhide jaotuste teel asetsevad arvukad lümfinääred, mis võtavad lümfi kopsukudedest. Bronhide verevarustus toimub bronhiaalarterite abil, mis irduvad rinna aortast, innervatsioon - ränd-, sümpaatiliste ning spinaalsete närvide harude abil.

Roomajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Osade autorite arvates algavad madudel bronhid hingetoru juurest ja jagunevad kaheks peabronhiks, mis kulgevad koos kopsuarteritega kopsudesse.[3] Seejuures kirjeldatakse justkui kahte bronhi, et üks suubub paremasse aktiivsesse kopsu ja teine bronh suubub kas rudimentaarsesse või väiksemasse aktiivsese vasakusse kopsu. Osades allikates omistatakse madudele üksnes üks bronh.[4][5] Teised autorid leiavad, et madudel ei moodustu eristatavaid bronhe. Hingetoru hargneb ning iga haru läheb üle kopsudesse. Osad autorid tähistavad üleminekut terminiga vorbronchus. Madudel puudub bronhaalpuu.

Imetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bronhid inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bronhid algavad inimesel hingetoru-kahendharguse (bifurcatio tracheae) juurest. Bronhid jagunevad peabronhideks[6]:

suubub vasakusse kopsu.

Bronhid kulgevad koos kopsuarterite ja kopsuveenidega kopsuvärati kaudu kopsudesse. Kopsudes jagunevad bronhid, mis moodustavad kogumikuna bronhaalpuu (arbor bronhalis):

Bronhide seinu toestavad bronhaalkõhred (cartilages bronchales).

Osade autorite arvates asub inimestel bronhide limaskestas bronhidega seotud lümfikude, mille ülesandes on arvatavasti immuunsuse tagamine.

Bronhioolid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bronhioolid on väikseimad kopsusisesed õhuteed, mida ei loeta alati bronhideks.[8]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 102:2004.
  2. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-DYN, 1968, lk 387
  3. [1], Veebiversioon (vaadatud 19.11.2013) (inglise keeles)
  4. Maina JN. The morphology of the lung of the black mamba Dendroaspis polylepis (Reptilia: Ophidia: Elapidae). A scanning and transmission electron microscopic study., J Anat. 1989 Dec;167:31-46.,Veebiversioon (vaadatud 19.11.2013) (inglise keeles)
  5. [2], Veebiversioon (vaadatud 19.11.2013) (inglise keeles)
  6. Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 123, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  7. Arne Lepp. Inimese anatoomia, I osa. Liikumisaparaat, siseelundid, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 394, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
  8. W.Nienstedt, O.Hänninen, A.Arstila, S.-E.Björkqvist, "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Medicina, lk 269, 2011, ISBN 9985-829-36-0

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]