Lübeck

Allikas: Vikipeedia
Lübeck

saksa Lübeck

Lübecki vapp
Lübecki vapp
Lübecki lipp
Lübecki lipp

Pindala: 214,1 km²
Elanikke: 210 900 (2008)

Koordinaadid: 53° 52′ N, 10° 41′ E53.86666666666710.683333333333koordinaadid: 53° 52′ N, 10° 41′ E
Lübecki asend Saksamaal

Lübeck (eesti keeles ka Lüübek) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal. Asub Läänemere Lübecki lahe kaldal. Kesklinn asub 15 km kaugusel merest, Trave jõe kaldal.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ala oli asustatud lääneslaavlaste hõimudega, kui 1143. aastal Holsteini krahv Adolf II asustas Lübecki linna. Vahepeal linn hävitati, kuid taastati Heinrich Lõvi poolt 1159. aastal.

Juba vanasse Lüübekisse oli tõmbunud üsna hoogsalt kaupmehi - friislasi, hollandlasi ja vestfaallasi. Uus Lüübek, algul võimsa Baieri ja Saksimaa hertsogi Heinrich Lõvi soodustusel ja kaitse all, kujunes oma arenemises märksa jõulisemaks. Sellest sai esimene saksa linn Läänemere rannikul, suure ajaloolise murrangu esimene rajamärk, mis tähistas uut suunda selle mere lõunaranniku kaubanduslikus ja poliitilises arengus.

Vabalinn Lübeck oli Hansa Liidu pealinn 14. sajandist alates. Saksa keisririigi ja Weimari vabariigi ajal moodustas Lübeck koos Trave suudmes paikneva Travemündega eraldi liidumaa.

Lübeck on tuntud ka seal toodetava martsipani poolest. Lübeckis toimub ka Thomas Manni suurteose "Buddenbrookid" tegevus.

Lübecki vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Seosed Eestiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lübeck toetas Saksa Ordut, mille haru Liivi ordu oli juhtiv jõud Läti ja Eesti alade ristiusustamisel Maarjamaa ristisõjas. Kesk- ja varauusaegsesse Hansa Liitu kuulunud Lübecki ja Eesti linnade vahel toimus sajandeid elav kaubandus ja inimeste liikumine, millega kaasnesid ka kultuurilised mõjud. Näiteks oli praeguseks Niguliste kirikus eksponeeritava "Surmatantsu" autor Bernt Notke just Lübecki kunstnik, Lübecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekti alusel ehitati aga Narva raekoda. Lübecki linnaõiguse said Eesti linnadest teadaolevalt Tallinn, Rakvere ja Narva. Ka pikim Eestist alguse saanud jäätee oli 1323. aastal Saaremaa ja Lübecki vahel. Esimesed eestikeelsed trükised protestantlike jutlustega ilmusid 1525. aastal Lübeckis, kuid hävitati linna katoliikliku rae käsul. Tartu Jaani koguduse kaplani Franz Witte tõlgitud Lutheri katekismus trükiti Lübeckis kas 1553. või 1554. aastal.

Tallinnast veeti Lübeckisse ohtralt lina. 16. sajandil teravnes Tallinna ja Lübecki vaheline konkurents idakaubanduses, kui Tallinna kaupmehed püüdsid takistada lüübeklaste otsesidemeid Liivimaaga; selle tulemusel suundusid Lübecki laevad Tallinnast mööda, otse Narva ja Viiburisse. Rivaliteet ning Lübecki laevade arest Rootsi võimude poolt 1562. aastal viis Põhjamaade seitsmeaastase sõjani. Sõja käigus, kui Rootsi ja Lübeck olid eri leerides, oli Lübecki ja Eesti alade vahel ka otsene sõjaline kokkupõrge: 1569. aasta juulis saabus Tallinna lahte Taani ja Lübecki ühendatud laevastik, mis pommitas Tallinna reidilt linna 13 päeva jooksul ägedalt. Taanlased ja lüübeklased riisusid Tallinna sadama täiesti tühjaks ja said sõjasaagiks enam kui 30 kaubalaeva.

Kuna sakslased ja baltisakslased liikusid Baltimaade ja Saksamaa vahet tihedalt veel sajandeid, pärinevad Lübeckist ka mitmed Eestis tegutsenud kultuuri- ja ühiskonnategelased, näiteks Glehnide suguvõsa Eesti haru rajaja, kaupmees Heinrich von Glehn ning Tartusse 1810. aastal kooli rajanud Johann Martin Asmuss Tartu kirjastaja Heinrich Laakmann. Tuntud raamatutegelastest on Lübeckis sündinud Indrek Hargla keskaegset Tallinnat kujutavate kriminaalromaanide peategelane, apteeker Melchior Wakenstede.

Tartu Jaani kiriku üks kabeleid kandis nime Lübecki kabel. 2004. aastal anti Jaani kiriku kõrval asuvale jalakäijate tänavale nimeks Lüübeki tänav.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]