Süljenäärmed

Allikas: Vikipeedia
Suured süljenäärmed inimesel: 1. kõrvasüljenääre, 2. keelealune süljenääre, 3. lõuaalune süljenääre

Süljenääre (ladina glandula salivaria, mitmuses glandulae salivariae) on paljude putukate ja loomade peas paiknevate ja suuõõnde avanevate sülge eritavate välissekretsiooninäärmete rühma üldnimetus.[1]

Süljenäärmete areng, asend, närvid, morfoloogia, ensüümid, bakterid ja histoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Süljenäärmed liigitatakse kaheks:

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maolistel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel paikneb suuõõnes samuti hulgaliselt süljenäärmeid ning olenevalt madude hammaste liigitusest leidub ka madusid kellede modifitseeritud kõrvasüljenäärmed eritavad sekreeti mis hammustuse tagajärjel võib ka inimestel mürgistusseisundeid esile kutsuda.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimesel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimsel komplekteerivad süljenäärmete sekreeti sülge ja saadavad suuõõnde 3 paari suuri süljenäärmeid:

Lisaks paikneb suuõõne limaskestas arvukalt väiksemaid süljenäärmeid.

Patoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Süljenäärmetega seonduvalt ja elundi talitluses võib esineda mõningaid häireid ja haiguslikke seisundeid või väärarenguid, millede diagnoosiks võivad olla: sialoosid, sialolitiaas, mumps, Sjörgeni sündroom, kiiritusravi järgne sialadeniit, sarkoidoos, süljenäärmete hea- ning pahaloomulised kasvajad jt.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 747:2004.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]