Platsenta

Platsenta (< ladina placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on enamasti emaste selgroogsete imetajate aga ka roomajate (ovovivipaaridel algeline platsenta) sigimiselundkonnas (emakas), teatud seisundite puhul, arenev sagaraline elund, mis on ühine neile kahele organismile. Platsenta (ka emakook) moodustub emakalimaskestast (emakaõõnt kattev sisepind) ja loote trofoblastidest. Loodet ühendavad emakoogiga loote vereringe vasakud ja paremad nabaarterid ehk nabaväät, mille kaudu emane elusorganism ja üsas arenev organism on omavahel seotud. Platsenta on emakalimaskesta (ka endomeetrium) ja lootekesti ühendav elund, mille kaudu lootel arenevad üsaväliseks eluks vajalikud füsioloogilis-anatoomilised funktsioonid ja vastavad organid nagu toitumis-, hingamis-,sisenõristus- ja erituselundid jpt.

Raseduse lõpul on platsenta mõned morfoloogilised näitajad järgmised:

•Diameeter tavaliselt 15-20cm

•Paksus 2-3cm

•Kaal 400-600g

•Normaalne loote kaalu ja platsenta kaalu suhe on 1:6 või 1:7

•Kongenitaalse süüfilise, ema diabeedi korral võib olla suhe 1:2 või 1:3

•Platsenta võib olla tavalisest väiksem loote üsasisese kasvupeetuse, hüpertensiivsete häirete, preeklampsia korral, suitsetajatel

Vaata ka

• Platsentofaagia
• Loote vereringe

Kasutatud kirjandus

• A.Arstila, S.-E. Björkqvist, O. Hänninen W.Nienstedt, 2011. "Inimese füsioloogia ja anatoomia". 229,468-470 lk. ISBN 978-9985-829-36-0
• P.Bogovski, R.Kull, S.Ootsing, L. Trapido, 2004. "Meditsiinisõnastik", 589 lk. ISBN 9985-829-55-7