Lülisammas

Allikas: Vikipeedia

Lülisammas (ladina columna vertebralis) on inimeste kere skeleti osa, mis koosneb lülisambalülidest ja kuulub skeletisüsteemi.[1] Lülisammast toetavad paljud lihased ja arvukad sidemed. Lülisamba ja kolju vahel moodustub kuklaliiges.

Teiste selgroogsete loomade lülisamba kohta kasutatakse terminit selgroog.

Lülisamba areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii indiviiditi kui ka indiviidi erinevate eluperioodide lõikes.

Imiku lülisammas on dorsaalsuunas kõverdunud.[2] Kõverdused vormuvad välja lihaste töö ja keha raskuse vastastikmõjus. Kui vastsündinu hakkab juba pead tõstma, kujuneb välja kaelalordoos. Rinnaküfoos hakkab kujunema koos lapse istuma hakkamisega. Nimmelordoos kujuneb välja koos lapse püstiseismise ja kõndimisega.[3]

Lülisammas koosneb 33 - 34 lülist: 7 kaela-, 12 rinna- ja 5 nimmelülist (kõik vabalülid) ning 5 ristluuks liitunud ristluu- ja 4–5 õndra- ehk sabaluuks liitunud õndralülist ja lüli(de)vaheketastest.[4]

Lülisamba murru korral on tihti ohustatud lülisambakanalis paiknev seljaaju.

Noortel täiskasvanutel võib põletikulise haigusena välja kujuneda jäigastav lülisambapõletik (Behterevi tõbi).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 443:2004.
  2. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, k 107, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
  3. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 36, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  4. [1], Veebiversioon (vaadatud 05.12.2013)

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]