India nonipuu

Allikas: Vikipeedia
India nonipuu
Starr 061108-9764 Morinda citrifolia.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Emajuurelaadsed Gentianales
Sugukond: Madaralised Rubiaceae
Perekond: Nonipuu Morinda
Liik: India nonipuu
Ladinakeelne nimetus
Morinda citrifolia
L.

India nonipuu (Morinda citrifolia) on madaraliste sugukonda nonipuu perekonda kuuluv mitmeaastane puu või põõsas

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurte tumeroheliste läikivate lehtedega põõsas või puu, kõrgus kuni 9 m. Õied on väiksed ja valged, viljad kollakad 4–7 cm pikkused ovaalsed seemneterohked koguviljad, mis küpsedes lõhnavad ebameeldivalt.

Levila ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasvab Kagu-Aasias, Indias ja Vaikse ookeani saartel. Taim on vähenõudlik pinnase suhtes, kasvab nii varjulistes metsades kui ka kaldapealsetel.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kibedale maitsele ja ebameeldivale lõhnale vaatamata on piirkonna põliselanikud nonipuu vilju toiduks tarvitanud, eriti näljaaegadel. Hiinas, Jaapanis, Tahitil, Samoa saartel ja mujal on taime erinevaid osi tarvitatud ka ergutina ja ravimina väga erinevate haiguste vastu. Sellest lähtudes tõi Herbert Moniz 1992. aastal turule nonipulbri kapslid. Hiljem hakati turustama ka nonimahla ning praeguseks tegeleb selle äriga üle 300 firma.

Noni ravitoimet on püütud teaduslikult uurida. Ühe uuringu andmetel on nonimahl avaldanud tugevat antioksüdantset toimet ning takistanud hiirtel vähirakkude arengut.

Ei USA Toidu- ja Ravimiamet ega Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraat pole tunnustanud nonimahla kui ravimit. Euroopa Liidus on sellel uuendtoidu (novel food) staatus.

Nonimahl[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tervis ja uuringud[muuda | redigeeri lähteteksti]

2005. aastal väitsid kaks teaduslikku väljaannet, et noni manustamine on põhjustanud mõnel juhul tugevakujulist maksapõletikku. Ühe uuringu kohaselt põhjustas seda mürgine antrakinoon, mida leidub nonijuurtes[1], ning vastavalt teisele uuringule toimib mahl aine ülekandjana. Siiski järgnes sellele 2006. aasta juunis teaduslikus väljaandes World Journal of Gastroenterology eelnevalt mainitud uurimustele tuginev artikkel, mis jõudis kokkuvõtteni, et nonimahl ei ole suurtes kogustes mürgine. Lisaks vastanduti eelnevates kirjutistes esile tõstetud seisukohale, ning järeldati, et noni antrakinoonitase on niivõrd madal, et sellel ei ole võimalik maksakahjustusi tekitada. Eelnevalt uuritud inimesed, kellel oli maksapõletik, olid lisaks nonile võtnud sisse ka suurtes kogustes pika aja jooksul teisi ravimtaimi. See tekitas küsimusi, kuivõrd tõene saab väide noni mürgisusest olla.[2] Arstidele mõeldud USA väljaandes Physicians Desk Reference on välja toodud kõigest üks nonimahlamark, mainimata ühtegi kõrvalnähtu. [3] Nonimahla tarbijatel soovitatakse tungivalt uurida tootekirjeldust, sest hoiatused võivad eri markidel erineda. Kõige enam esineb hoiatusi: "Rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele ei ole soovitatav." ja "Hoida lastele kättesaamatus kohas". Eespool mainitud raamatus välja toodud tootel mingisuguseid hoiatusi pole nõutud. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) on teinud uuringu, mis kinnitas, et otsene seos nonimahla ja tugeva maksapõletiku vahel on uuritud manustamiskoguste juures ebatõenäoline (uuring põhines ühel tootel). Noni tervistavaid omadusi siiski ei uuritud. [4]

Mõned nonimahlatooted võivad sisaldada suurtes kogustes kaaliumi. Kuigi kaalium on väärtuslik toiteelement, ei suuda tõsiselt kahjustatud neerudega inimesed seda korralikult organismist välja viia ning nad peaksid hoiduma teatud nonimahlamarkidest, mis võivad põhjustada. hüperkaleemiat[5]

Kuu aega pärast hüperkaleemiat puudutava artikli ilmumist, 28. märtsil 2000 lisas selle autor Mueller Ameerika suurimas ajalehes USA Today, et uuringus kasutatud nonimahla tootja oli Body Systems Technology Inc. [6].

Oluline on ka ajakirjas International Journal of Food Sciences and Nutrition ilmunud artikkel, milles toodi välja, et eri ettevõtete toodetud nonimahlade mineraalainete tasemed on väga erinevad. Artiklis soovitati tarbijatel, tervisetöötajatel ja riigiasutustel pöörata neile erinevustele tähelepanu. [7]

Sportlased, kes soovivad nonimahla oma toidule lisada, peaksid teadma, et saidi ConsumerLab.com nimekirja "Athletic Banned Substance Program" järgi on ainult kaks nonimahla toodet Maailma Antidopingu Agentuuri keelatud ainete ja meetodite nimekirjas[8].

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Millonig, G., Stadlmann, S. & Vogel, W. (2005). Herbal hepatotoxicity: acute hepatitis caused by a Noni preparation (Morinda citrifolia). – European Journal of Gastroenterology & Hepatology 17 (4): 445-7. ISSN|0954-691X.g
  2. West, B., Jensen, C. J. & Westendorf, J. (2006). Noni juice is not hepatoxic. – World Journal of Gastroenterology 12 (22): 3616–3619. http://www.wjgnet.com/1007-9327/12/3616.asp. ISSN 1007-9327. CN 14-1219/R
  3. Thomson Healthcare (Micromedex). Tahitian Noni Juice.
  4. European Food Safety Authority Press Release. (2006). EFSA re-assesses safety of noni juice. http://www.efsa.europa.eu/en/press/news/nda060906.htm. 06.10.2006.
  5. Mueller, B., et al. (2006). Noni juice (Morinda citrifolia): Hidden potential for hyperkalemia? – American Journal of Kidney Disease 35 (2): 310-312.
  6. Reuters Health. Noni juice said potential hazard For patients With kidney disease.
  7. (Detsember 2006) West B.J., Tolson C., Vest R., Jensen S., Lundell T. Mineral Variability Among 177 Commercial Noni Juices International Journal of Food Sciences 57 556-558 DOI:10.1080/09637480601066794
  8. ConsumerLab.com. http://www.consumerlab.com/results/brands_vitamins_supplements_list.asp (01.12.2007).