Barcelona krahv

Allikas: Vikipeedia

Barcelona krahv (katalaani Comte de Barcelona, hispaania Conde de Barcelona) oli Kataloonia valitseja enamiku Kataloonia ajaloost 9. sajandist kuni 18. sajandini.

Barcelona krahvkonna lõi Karl Suur pärast maade vallutamist Ebro jõest põhja pool. Need maad (Hispaania mark) jagunesid mitmeks krahvkonnaks, kus Barcelona krahv, kes tavaliselt haldas samaaegselt ka mõningaid teisi krahvkondi, omandas lõpuks ülemvõimu piirkonnas.

Kui krahvkond muutus ühes perekonnas päritavaks, nõrgenesid krahvide sidemed nende frankidest isandatega, eriti pärast seda, kui Kapetingid asendasid Karolingid.

12. sajandil moodustasid krahvid dünastilise uniooni Aragóni kuningriigiga, ühendades kaks riiki ühe valitseja alla. Aastal 1258 loobus Prantsusmaa kuningas Corbeili lepinguga oma feodaalvõimust krahvkonna üle.

Barcelona jäi Aragóni krooni osaks, kui viimane asus 1500. aasta paiku uniooni Kastiilia kuningriigiga, moodustades seeläbi Hispaania kuningriigi. Krahvkond säilitas oma õiguskorra, maksud ja privileegid kuni nende tühistamiseni pärast Hispaania pärilussõda 18. sajandil.

Barcelona krahv jäi üheks paljudest Hispaania monarhia pärilikest tiitlitest.

20. sajandil taassaavutas tiitel mõningase tähtsuse, kui Juan de Borbón, Hispaania trooni maapaos pärija, omandas tiitli Barcelona krahv. Nii tehes nõudles ta ajaloolist kuningatiitlit, nõudmata samas Hispaania seadusliku kuninga tiitlit, eriti pärast tema poja Juan Carlos I saamist siis Hispaaniat valitsenud Francisco Franco tulevaseks järglaseks. Aastal 1977, pärast Juan Carlose saamist kuningaks seoses Franco surmaga aastal 1975, annetas ta tiitli Barcelona krahv ametlikult oma isale, kes oli loobunud oma õigustest troonile. Juan kandis seda tiitlit kuni oma surmani aastal 1993, kui see läks tagasi kuningale, kes seda sellest ajast kannab. Juan de Borbón'i lesk kasutas tiitlit Barcelona krahvinna kuni oma surmani aastal 2000.

Barcelona krahvide loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mittedünastilised, 801-878[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi Portree Valitsemine Märkused
Berà 801-820 ka Girona, Besalú, Ausona (812/817-820), Razès ja Conflent (790-820) krahv, võimult kõrvaldatud.
Rampó 820-826 ka Girona ja Besalú krahv.
Bernard I
(Bernat I)
826-832 Toulouse'i Guillaume'i poeg, ka Septimaania markkrahv (834-835) ja keiserlik kammerhärra (829-830), võimult kõrvaldatud.
Bérenger 832-835 ka Toulouse'i krahv.
Bernard I
(Bernat I)
836-844 taastatud võimule, hukatud Charles II Paljaspea käsul.
Sunifred I 844-848 Bellón I de Carcasona poeg või väimees, ka Ausona, Besalú, Girona, Narbonne, Agde, Béziers, Lodève, Melgueil, Cerdanya, Urgell, Conflent ja Nîmes krahv.
Guillaume
(Guillem)
848-850 Bernard I poeg, ka Toulouse'i krahv (844-850), mässas ja tapeti.
Aleran 850-852 üheskoos Isembart'iga, ka Ampuriase ja Roussilloni krahv ning Septimaania markkrahv.
Isembart 850-852 Guerin de Provence'i poeg, üheskoos Aleran'iga, ka Ampuriase ja Roussilloni krahv ja Septimaania markkrahv.
Odalric 852-858 Hunfridi poeg, ka Girona, Rosselló, Empúries krahv ja Septimaania markkrahv.
Humfrid 858-864 ka Girona, Empúries, Roussilloni ja Narbonne'i krahv, Gothia markkrahv.
Bernard II (Bernat II) 865-878 Bernard II de Poitiers poeg, ka Girona krahv ning Gothia ja Septimaania markkrahv, mässas.
Krahvkonnad Hispaania margis.

Sunifredi dünastia, 878-1162[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi Portree Valitsemine Märkused
Guifré I Guifred1Barcelonsky.jpg 878-897 Sunifred I poeg, suutis luua pärimisjärgluse.
Guifré II Borrell I Rotlle-genealogic-guifre-II-de-barcelona.jpg 897-911 Guifré I poeg.
Sunyer I Rotlle-genealogic-sunifred-I-de-barcelona.jpg 911-947 Guifré I poeg, lahkus kloostrisse.
Borrell II Rotlle-genealogic-borrell-II-de-barcelona.jpg 947-992 Sunyer'i poeg
üheskoos Miró I (947-966) ja Ramon Borrell'iga (988-992),
ka Urgeli krahv (948-992). Küsis edutult kuningas Lotharilt abi saratseenide vastu, keeldus tunnistamast Hugues Capet'it Prantsusmaa kuningana aastal 987.
Miró I Rotlle-genealogic-mir-I-de-barcelona.jpg 947-966 Sunyer poeg, üheskoos Borrell II-ga.
Ramon Borrell Rotlle-genealogic-ramon-borrell-I-de-barcelona.jpg 988-1018 Borrell II poeg, üheskoos oma isaga (988-992).
Berenguer Ramon I
el Corbat (Küürakas)
Berenguer Ramon I. BarcelonskýPergamen Poblet.jpg 1018-1035 Ramon Borrell'i poeg, regendina Ermesenda de Carcasona (1018-1023), sunniti tunnistama Navarra Sancho Garcés III Suure ülemvõimu.
Ramon Berenguer I
el Vell (Vana)
Ramon Berenguer I.jpg 1035-1076 Berenguer Ramon I poeg.
Ramon Berenguer II
el Cap d'Estopes (Linalakk)
Rotlle-genealogic-ramon-berenguer-II-de-barcelona.jpg 1076-1082 Ramon Berenguer I poeg, üheskoos oma kaksikvenna Berenguer Ramon II-ga.
Berenguer Ramon II
el Fratricida (Vennatapja)
1076-1097 Ramon Berenguer I poeg, üheskoos oma kaksikvenna Ramon Berenguer II-ga (1076-1082) ja oma vennapoja Ramon Berenguer III-ga (1082-1097)
Ramon Berenguer III
el Gran (Suur)
Rotlle-genealogic-ramon-berenguer-III-de-barcelona.jpg 1082-1131 Ramon Berenguer II poeg.
Ramon Berenguer IV
el Sant (Pühak)
Ramon Berenguer conte Peronella reyna.jpg 1131-1162 Ramon Berenguer III poeg, kihlatud Petronila de Aragóniga aastal 1137 ja abiellus temaga aastal 1150.
Krahv Ramon Berenger I hauakamber (surnud aastal 1076).

Ramon Berenguer IV ja Petronila õigusjärglus Aragóni kuningriigile viis Aragóni krooni loomiseni. Barcelona krahvkond moodustas selle riigi koostisosa, ja Hispaania krooni osa, kuni Nueva Planta dekreetideni ajavahemikus 1707 kuni 1716, kui Felipe kuulutas, et kõik Hispaania kuningriigid ja territooriumid ühendatakse üheks tsentraliseeritud Hispaania kuningriigiks. Barcelonas teatati sellest aastal 1716. Barcelona krahv muutus üheks paljudest pärilikest Hispaania monarhia tiitlitest.

Viisakustiitel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bourbonide dünastia, 1977-1993[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi Portree Valitsemine Märkused
Juan III 1977-1993 võttis tiitli aastal 1941; ametlikult sai selle oma pojalt Juan Carlos I-lt vastutasuks Hispaania troonist loobumisele.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]