1883
Allikas: Vikipeedia
◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1850. aastad | 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1879 | 1880 | 1881 | 1882 | 1883 | 1884 | 1885 | 1886 | 1887 | ► | ►►
|
1883. aasta (MDCCCLXXXIII) oli 19. sajandi 83. aasta.
Sündmused maailmas [muuda]
- 12. august – Amsterdamis loomaaias Natura Artis Magistra suri viimane kvaga.
- 26. august – Kell 13.06 kohaliku aja järgi algas Krakatau vulkaani pursete viimane faas. Tekkis hulk tsunamisid, peamiselt järgmise päeva varastel tundidel. Nende tagajärjel hukkus Sumatra ja Jaava saarel umbes 36 000 inimest.
- 27. august – Kell 10.02 purustas Krakatau vulkaani plahvatus Krakatau saare.
- 17. oktoober - Pühitseti sisse Talviki kirik Norras.
- Ilmus Mark Twaini "Elu Mississippil".
- Ilmus Friedrich Nietzsche "Nõnda kõneles Zarathustra".
- Ilmus Robert Louis Stevensoni "Aarete saar".
Sündmused Eestis [muuda]
- 6. veebruar – Toimus Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene ametlik koosolek.
- 24. aprill – Vanemuise seltsis toodi lavale Pius Alexander Wolffi ja Carl Maria von Weberi laulumäng Preciosa. See oli eesti muusikateatri algus.
- 7. detsember – Hugo Treffner sai loa asutada kool.
- Eestis avati esimene pimedatekool. See asus Tallinnas. Koolis oli kokku 4 õpilast ning õppetöö toimus saksa keeles.
- Peeter Südda avaldas rahvaraamatuna Suure Tõllu muistendite töötlused teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll".
- Avati Abruka algkool.
Sündinud [muuda]
- 3. jaanuar – Clement Attlee, Suurbritannia peaminister
- 6. jaanuar – Kahlil Gibran, Liibanoni kirjanik
- 10. jaanuar – Aleksei Tolstoi, vene kirjanik
- 30. jaanuar – (vkj. 18. jaanuar) Peeter Süda(1883-1920), eesti helilooja.
- 12. veebruar – Eduard Johannes Rasso, eesti sepp
- 23. veebruar – Karl Jaspers, filosoof
- 23. veebruar – Victor Fleming, USA filmirežissöör
- 7. märts – Eduard Pügi, eesti koolijuhataja
- 27. märts – Marie Under, eesti luuletaja
- 30. aprill – Jaroslav Hašek, tšehhi kirjanik
- 18. mai – Walter Gropius, arhitekt
- 1. juuni – Roland Köster, Saksa diplomaat
- 5. juuni – John Maynard Keynes, inglise majandusteadlane
- 3. juuli – Franz Kafka, kirjanik
- 10. juuli – Hugo Raudsepp, eesti näitekirjanik
- 29. juuli – Benito Mussolini, Itaalia peaminister ja riigipea
- 1. september – Julius Aamisepp, eesti sordiaretaja
- 8. september – Erich Differt, eesti nudist ja leidur
- 6. november – Jaan Koort, eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik
- 30. november – Gustav Suits, eesti luuletaja
- 3. detsember – Anton Webern, austria helilooja
- 22. detsember – Edgar Varèse, prantsuse päritolu USA helilooja
Surnud [muuda]
- 23. jaanuar – Gustave Doré, Prantsuse kunstnik
- 13. veebruar – Richard Wagner, Saksa helilooja
- 14. märts – Karl Marx
- 15. aprill – Friedrich Franz II, Mecklenburg-Schwerini suurhertsog
- 30. aprill – Édouard Manet, kunstnik
- [[18. juuli] – Karl Rosenbach, eesti rahvaraamatute tõlkija
- 10. september – Otto Pius Hippius, baltisaksa arhitekt
- 30. november – Hiệp Hoà, Annami keiser