Tomat

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kultuurtaimest harilikust tomatist; taimeperekonna kohta vaata artiklit Tomat (perekond)

Tomat
Bright red tomato and cross section02.jpg
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Maavitsalaadsed Solanales
Sugukond: Maavitsalised Solanaceae
Perekond: Maavits Solanum
Liik: Tomat
Ladinakeelne nimetus
Solanum sect. lycopersicum
L.
Sünonüümid

Lycopersicon lycopersicum
Lycopersicon esculentum

Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat; Solanum lycopersicum, sünonüümid: Lycopersicon esculentum ja Lycopersicon lycopersicum) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta arvatakse kas tomati (Lycopersicon) või maavitsa (Solanum) perekonda.

Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Nende riikide rahvusköögis mängib tomat siiani väga olulist rolli. Ka on need kolm Euroopa suurimad tomatikasvatajad.

Prantslased andsid algselt akaatsiaõunaks kutsutud tomatile ka uue imetleva nime pomme d'amour ehk 'armastuse õun', millest hiljem sai pomme d'or ehk 'kuldne õun'.

Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe.

Tomatikasvatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas; parasvöötmes (sealhulgas ka Eestis) peamiselt üheaastase katmikkultuurina. Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril. Avamaal viljeletakse seda kõige enam Itaalias (u 110 000 ha) ja Hispaanias (u 60 000 ha); suured alad on tomatikasvatuse jaoks ka Rumeenias, Kreekas ja Bulgaarias. USA-s viljeldakse tomatit kuni 190 000 hektaril ja Türgis kuni 175 000 hektaril.

2009. aastal toodeti maailmas kokku 141,40 miljonit tonni tomateid, tomatikasvatuse all oleva maa pindala oli 4,98 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismahud tõusnud natuke üle nelja korra.[1]

Suurimad tootjad 2008. aastal[1]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
Hiina Hiina 33 911 702 24,9
USA USA 13 718 171 10,1
Türgi Türgi 10 985 355 8,1
India India 10 303 000 7,6
Egiptus Egiptus 9 204 097 6,8
Itaalia Itaalia 5 976 912 4,4
Iraan Iraan 4 826 396 3,5
Hispaania Hispaania 3 922 500 2,9
Brasiilia Brasiilia 3 867 655 2,8
Mehhiko Mehhiko 2 936 773 2,2
Maailm kokku 136 229 711 100

Maailma tomatitoodangust annab Aasia u 40%, Euroopa u 18%, Põhja- ja Lõuna-Ameerika kokku u 17% ja Aafrika 11%.

Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva. Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80; sageli on neid aga alla 40. Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad.

Tomatisordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tomatisortide üheks rühmitamise aluseks on suurus. Mida rohkem on seemnekambreid, seda suurem on tavaliselt vili.

  • Suureviljalised tomatid on 8–10 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised.
  • Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 2–3 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad.
  • Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad.
  • Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad.

Kahjurid ja haigused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati-pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik.

Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased.

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tomati pealtvaade, piki- ja ristlõige

Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%.

Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid: 100 g tomatit sisaldab vaid paarkümmend kcal. Peamiseks energiaallikaks on tomatis suhkrud (glükoos ja fruktoos) ja orgaanilised happed (sidrunhape, õunhape).

Viljadele annavad värvuse pigmendid lükopeen ja beetakaroteen; viljade kontsentreerimisel valmistatud toodetes kasulike pigmentide sisaldus suureneb.

Tomatis on rohkelt ka vitamiine (B-rühma vitamiinid, C-, E- ja K-vitamiin) ja mikroelemente (vask, raud, jood, fluor ja tsink). Mineraalelementidest on tomatis palju kaaliumi ja vähe naatriumi.

Tomati rohelised osad sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, millest tuntumad on solaniin ja tomatiin.

Värskete punaste tomatite toiteväärtus ja täpsem biokeemiline koostis on toodud alljärgnevates tabelites:[2]

Toitained
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Ühik
Vesi 94,52 g
Kalorsus 18 kcal
Valgud 0,88 g
Lipiidid 0,20 g
Tuhk 0,50 g
Süsivesikud 3,89 g
Glükoos 1,25 g
Fruktoos 1,37 g
Kiudained 1,20 g
Tärklis 0 g
Toiteelemendid
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Ühik
Kaltsium (Ca) 10,0 mg
Raud (Fe) 0,27 mg
Magneesium (Mg) 11,0 mg
Fosfor (P) 24,0 mg
Kaalium (K) 237,0 mg
Naatrium (Na) 5,0 mg
Tsink (Zn) 0,17 mg
Vask (Cu) 0,06 mg
Mangaan (Mn) 0,11 mg
Seleen (Se) 0,0 μg
(1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
Ühik
C 13,7 mg
B1 0,037 mg
B2 0,019 mg
B3 0,59 mg
B5 0,09 mg
B6 0,08 mg
B4 6,7 mg
A 42 μg
β-karoteen 449 μg
α-karoteen 101 μg
E 0,66 mg
K 7,90 μg
Luteiin+
zeaxantiin
123,0 μg
Lükopeen 2573 μg

Kasutamine kulinaarias[muuda | redigeeri lähteteksti]

Küpseid vilju süüakse värskelt näiteks salatites, võileivakattena, lisandina pearoogade juurde ja garneerimisel.

Tomat on oluline konservitööstuse tooraine; hinnatud on omas mahlas konserveeritud terved tomatid nii kooritud kui koorimata kujul, laialdselt kasutatakse ka konserveeritud purustatud tomateid. Tomatitest tehakse püreed, pastat, kastmeid (nt ketšupit) ning konserve.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Food and Agriculture Organization of the United Nations". faostat.fao.org, Kasutatud 10.12.2010. (inglise)
  2. "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov, Kasutatud 30.11.2010. (inglise)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Leopold Meensalu, Toivo Niiberg, Väino Pallum "Tomat aias ja köögis", Maalehe Raamat 2000, ISBN 9985-64-087-X
  • Linda Petti "Tomat ja tema sugulased", Varrak 1993, ISBN 9985-807-08-1

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: