Malta keel

Allikas: Vikipeedia
malta keel (il-Malti)
Kõneldakse Maltal (300 000), Kanadas, Austraalias, USAs ja Suurbritannias.
Piirkonnad  
Kokku kõnelejaid 372 000
Keelesugulus afroaasia keeled

 semiidi keeled
  kesksemiidi keeled
   malta keel

Ametlik staatus
Ametlik keel Malta
Keelekoodid
ISO 639-1 mt
ISO 639-2 mlt

Malta keel on afroaasia keelkonna semiidi rühma kuuluv keel.

Keelesugulus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malta keel pärineb ühest Magrebi araabia keele murdest ja on araabia keele lähedane sugulane.

Malta keel on üsna sarnane Tuneesia linnades kõneldava araabia kõnekeelega (fonoloogia ja süntaks on siiski teistsugused). Araabia keelest kaugendavad malta keelt arvukad laenud itaalia (sitsiilia) ja inglise keelest. Üksikud sõnad (sealhulgas Malta ja Gozo nimi, arvatakse olevat araabiaeelset (foiniikia-puunia) päritolu. Põhistruktuur, eriti morfoloogia, on semiidipärane.

Kõnelejad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõnelejate arv on umbes 371 000.

Staatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malta keel on üks Malta ametikeeltest ning üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.

Ta sai Malta ametlikuks keeleks aastal 1936 koos inglise keelega. Enne seda oli Malta ametlik keel itaalia keel.

See on ainus semiidi keel, mis on kasutusel Euroopas.

Kiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Malta keel on ainus semiidi keel, mida kirjutatakse ladina kirjas.

Malta tähestik:

A,a; B,b; Ċ,ċ; D,d; E,e; F,f; Ġ,ġ; G,g; GĦ,għ; H,h; Ħ,ħ; I,i; IE,ie; J,j; K,k; L,l; M,m; N,n; O,o; P,p; Q,q; R,r; S,s; T,t; U,u; V,v; W,w; X,x; Ż,ż; Z,z.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Malta vallutamist ja uusasustamist araablaste poolt alates 870. aastast kujunes Maltal välja omaette kohalik araabia kõnekeel. Elanikkonna ristiusustamise ning katoliiklikku kultuuriruumi ületuleku tõttu kadus see keel araabia kirjakeele mõjuväljast ning sattus Euroopa keelte mõju alla.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]