Mandariinid

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib filmist; Simone de Beauvoiri romaani kohta vaata artiklit Mandariinid (Beauvoir); tsitrusvilja kohta vaata artiklit Mandariin.


Mandariinid
Žanr draamafilm, sõjafilm
Režii Zaza Urušadze
Produtsent Ivo Felt, Zaza Urušadze
Stsenaarium Zaza Urušadze
Peaosades Lembit Ulfsak
Elmo Nüganen
Mikhail Meskhi
Giorgi Nakašidze
Raivo Trass
Muusika Niaz Diasamidze
Operaator Rein Kotov
Montaaž Alexander Kuranov
Kunstnik Thea Telia
Simon Machabeli (kostüümikunstnik)
Tiina Leesik (grimmikunstnik)
Tootja Allfilm, Cinema24
Aasta 2013
Esilinastus 15. oktoobril 2013 (Thbilisis)
Kestus 1 h 27 min
Riik Eesti, Gruusia
Keel eesti, vene
Eelarve 650 000 €
IMDb profiil
Sissekanne Eesti filmi andmebaasis
Filmiveebi sissekanne

"Mandariinid" on esimene Eesti ja Gruusia koostöös valminud mängufilm.

Filmi maailmaesilinastus toimus 15. oktoobril 2013 Thbilisis. Film esilinastus Eestis 31. oktoobril 2013.

2013. aastal käis filmi Eesti kinodes vaatamas 32 992 inimest.[1]

Süžee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mängufilmi tegevus leiab aset 1992. aastal Abhaasias. Põline eestlaste küla maalilises paigas mägede ja mere vahel on tühjaks jäänud – abhaasid sõdivad, et Gruusiast lahku lüüa ja sõja lähenedes on eestlased oma ajaloolisele kodumaale tagasi pöördunud. Külla on elama jäänud vaid Ivo (Lembit Ulfsak) ja tema naaber Margus (Elmo Nüganen). Ka Margus kavatseb Eestisse sõita, aga alles pärast seda, kui tema istanduse mandariinisaak on korjatud. Paratamatult jõuab sõda ka nende külani ning toimub grusiinide ja abhaaside verine lahing. Ivo ja Margus leiavad lahingupaigalt ühe ellujäänu – abhaaslase Ahmedi, kelle Ivo enda juurde koju paranema viib. Öösel hukkunuid mattes avastab Margus, et üks raskelt haavatud grusiin on samuti elus. Ka tema viiakse Ivo juurde ja nii satuvad ühe katuse alla kaks vastasleeri võitlejat.[2]

Tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filmi idee autor on kaasprodutsent Artur Veeber. Selle käis ta välja 2009. aastal, kui lavastaja Zaza Urušadze oli Tallinnas Gruusia filmide nädala raames oma filmi "Kolm maja" linastusel. Filmi käsikirja kirjutas Urušadze kahe nädalaga.[3]

Filmivõtted toimusid Gruusias Guria piirkonnas, kus Phothi linnast lõunas oli selle tarvis püstitatud väike külake.[4] Võtted toimusid 2012. aasta detsembri keskpaigast järgneva aasta jaanuari lõpuni, ühtekokku 32 päeva. Film monteeriti ja helindati Eestis.[5]

Filmi toetati Euroopa Nõukogu fondist Eurimages 110 000 euroga. Eesti Kultuurkapital toetas filmi 22 000 euroga.[6] Filmi tegemine läks maksma 650 000 eurot, millest Eesti rahastus oli 58 protsenti.[4]

Festivalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Varssavi rahvusvaheline filmifestival, oktoober 2013, rahvusvaheline võistlusprogramm
  • 62. Mannheim-Heidelbergi rahvusvaheline filmifestival, november 2013, rahvusvaheline võistlusprogramm
  • Cottbusi rahvusvaheline filmifestival, november 2013
  • Kerala rahvusvaheline filmifestival (festivali avafilm)
  • Belgradi filmifestival
  • Glasgow' filmifestival
  • 57. San Francisco rahvusvaheline filmifestival, aprill–mai 2014[7]

Auhinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filmi tegijad välisministeeriumi preemia kätteandmisel

Kriitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filmi kriitika on olnud üldiselt positiivne, eriti on esile tõstetud head näitlejatööd.[4][12] Seda on iseloomustatud kui "väga euroopalikult natukene tumedas ja depressiivses realismis valminud lugu"[13] ning kiidetud julguse eest heita nalja põhimõtteliste küsimuste üle.[14]

Filmi režissöör ise on teose kohta öelnud: "Filmis on sõda pigem taust. Peamised on inimesed, kelle kohta võib öelda, et nad on sündinud valesse aega ja valesse kohta, aga kes hoolimata sellest püüavad jääda inimeseks."[15]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]