Mandariinid

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib filmist; Simone de Beauvoiri romaani kohta vaata artiklit Mandariinid (Beauvoir); tsitrusvilja kohta vaata artiklit Mandariin.

Mandariinid
Žanr draamafilm, sõjafilm
Režii Zaza Urušadze
Produtsent Ivo Felt, Zaza Urušadze
Stsenaarium Zaza Urušadze
Peaosades Lembit Ulfsak
Elmo Nüganen
Mihheil Meshi
Giorgi Nakašidze
Raivo Trass
Muusika Niaz Diasamidze
Operaator Rein Kotov
Montaaž Alexander Kuranov
Kunstnik Thea Telia
Simon Machabeli (kostüümikunstnik)
Tiina Leesik (grimmikunstnik)
Tootja Allfilm, Cinema24
Aasta 2013
Esilinastus 15. oktoobril 2013 (Thbilisis)
Kestus 1 h 27 min
Riik Eesti, Gruusia
Keel eesti, vene
Eelarve 650 000 eurot
IMDb profiil
Sissekanne Eesti filmi andmebaasis
Filmiveebi sissekanne

"Mandariinid" on esimene Eesti ja Gruusia koostöös valminud mängufilm.

Filmi maailmaesilinastus toimus 15. oktoobril 2013 Thbilisis. Film esilinastus Eestis 31. oktoobril 2013.

2013. aastal käis filmi Eesti kinodes vaatamas 32 992 inimest.[1]

Film oli esimese Eesti päritolu filmina parima mitteingliskeelse filmi Kuldgloobuse nominent[2][3]. Samuti oli "Mandariinid" parima võõrkeelse filmi Oscari nominent[4][5].

Süžee[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mängufilmi tegevus leiab aset 1992. aastal Abhaasias. Põline eestlaste küla maalilises paigas mägede ja mere vahel on tühjaks jäänud – abhaasid sõdivad, et Gruusiast lahku lüüa ja sõja lähenedes on eestlased oma ajaloolisele kodumaale tagasi pöördunud. Külla on elama jäänud vaid Ivo (Lembit Ulfsak) ja tema naaber Margus (Elmo Nüganen). Ka Margus kavatseb Eestisse sõita, aga alles pärast seda, kui tema istanduse mandariinisaak on korjatud. Paratamatult jõuab sõda ka nende külani ning toimub grusiinide ja abhaaside verine lahing. Ivo ja Margus leiavad lahingupaigalt ühe ellujäänu – tšetšeen Ahmedi, kelle Ivo enda juurde koju paranema viib. Öösel hukkunuid mattes avastab Margus, et üks raskelt haavatud grusiin on samuti elus. Ka tema viiakse Ivo juurde ja nii satuvad ühe katuse alla kaks vastasleeri võitlejat.[6]

Tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filmi idee autor on kaasprodutsent Artur Veeber. Selle käis ta välja 2009. aastal, kui lavastaja Zaza Urušadze oli Tallinnas Gruusia filmide nädala raames oma filmi "Kolm maja" linastusel. Filmi käsikirja kirjutas Urušadze kahe nädalaga.[7]

Filmivõtted toimusid Gruusias Guria piirkonnas, kus Phothi linnast lõunas oli selle tarvis püstitatud väike külake.[8] Võtted toimusid 2012. aasta detsembri keskpaigast järgneva aasta jaanuari lõpuni, ühtekokku 32 päeva. Film monteeriti ja helindati Eestis.[9]

Filmi toetati Euroopa Nõukogu fondist Eurimages 110 000 euroga. Eesti Kultuurkapital toetas filmi 22 000 euroga.[10] Filmi tegemine läks maksma 650 000 eurot, millest Eesti rahastus oli 58 protsenti.[8]

Festivalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Varssavi rahvusvaheline filmifestival, oktoober 2013, rahvusvaheline võistlusprogramm
  • 62. Mannheim-Heidelbergi rahvusvaheline filmifestival, november 2013, rahvusvaheline võistlusprogramm
  • Cottbusi rahvusvaheline filmifestival, november 2013
  • Kerala rahvusvaheline filmifestival (festivali avafilm)
  • Belgradi filmifestival
  • Glasgow' filmifestival
  • 57. San Francisco rahvusvaheline filmifestival, aprill–mai 2014[11]

Auhinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filmi tegijad välisministeeriumi preemia kätteandmisel

Kriitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filmi kriitika on olnud üldiselt positiivne, eriti on esile tõstetud head näitlejatööd.[8][17] Seda on iseloomustatud kui "väga euroopalikult natukene tumedas ja depressiivses realismis valminud lugu"[18] ning kiidetud julguse eest heita nalja põhimõtteliste küsimuste üle.[19]

Filmi režissöör ise on teose kohta öelnud: "Filmis on sõda pigem taust. Peamised on inimesed, kelle kohta võib öelda, et nad on sündinud valesse aega ja valesse kohta, aga kes hoolimata sellest püüavad jääda inimeseks."[20]

Kultuuris[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti telesaade Tujurikkuja näitas 2013. aasta lõpus "Mandariinide" põhjal tehtud paroodiat, mis keskendus Sirbi peatoimataja vahetusega kaasnenud skandaalile.[21]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kinolevi 2013 (uued filmid) – efsa.ee
  2. "Kuldgloobuse parima draama auhinna võitis "Poisipõli", "Mandariinid" auhinda ei saanud" ERR kultuur, 12. jaanuar 2014
  3. "Mängufilm "Mandariinid" valiti Kuldgloobuse nominentide hulka" ERR menu, 11. detsember 2014
  4. ""Mandariinidele" antakse Oscari-lootust" ERR menu, 27. november 2014
  5. "Parima filmi Oscar kuulub "Lindmehele", parim võõrkeelne film on "Ida"" ERR, veebruar 2015
  6. "Mandariinid" (2013). Allfilm (vaadatud 7.02.2014)
  7. "Ulfsakita poleks sellist filmi sündinud". Postimees, 23.10.2013
  8. 8,0 8,1 8,2 ""Mandariinid" – grusiinidele see meeldib!". Postimees, 16.10.2013.
  9. "Lembit Ulfsak kinnitab, et "Mandariinid" on patsifistlik film. Eesti Päevaleht, 25.01.2013
  10. "Gruusias vändatakse mängufilmi sõjast Abhaasia Eesti külas". Postimees, 4.11.2012
  11. Helen Mihelson ""Mandariinid" ei jää ka suure lombi taga publikumenuta". Postimees, 22.04.2014 (vaadatud 22.04.2014)
  12. "Ajakirjanikud valisid aasta filmiks "Mandariinid"". ERR, 8.01.2014.
  13. "Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid selgunud!". Eesti Kultuurkapital
  14. "Välisministeeriumi kultuuripreemiad said filmi "Mandariinid" tegijad, ERSO, Kristiina Ehin, Ilmar Lehtpere ja Anne Erm". Välisministeerium
  15. ""Mandariinid" pärjati Iraani filmifestivalil parima filmi ja parima stsenaariumi preemiatega" – kultuur.err.ee, 7.02.2014
  16. "Mandariinid" võitis Satellite Awardi ERR Kultuur, 16.02.2015
  17. Donald Tomberg "Kuidas on sõda siis, kui ta paistab kõrvalt". Postimees, 9.11.2013
  18. "Mandariinid (2013) – eestlaseks ja inimeseks olemise lugu..." – filmiarvustus.eu
  19. "Liigagi ilusad mandariinid". Postimees, 2.11.2013
  20. Teet Korsten "Mandariinikokteili jahil". Põhjarannik, 27.11.2013
  21. ""Tujurikkuja" - Ott Sepa "Mandariinid"" ERR