Arnold Rüütel

Arnold Rüütel
3. Eesti Vabariigi President
Ametis 2001 – 2006
Eelmine	Lennart Meri
Järgmine	Toomas Hendrik Ilves
Sündinud	10. mai 1928 Saaremaal

Arnold Rüütel
Foto: Presidendi Kantselei arhiiv/[1]

Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001–2006.

Elulugu

Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Saaremaal õigeusuliste eestlaste Feodor ja Juuli Rüütli perekonnas.

1946–1949 õppis ta Jäneda põllumajandustehnikumis, kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu liikmeks astumiseks. Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja.

Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Tartu Näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal.

Aastal 1969 valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kellena ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga.

Pingelise töö kõrval on Arnold Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti Looduskaitse Seltsi esimees ning hariduselu edendava Forseliuse Seltsi esimees. Arnold Rüütel asutas ühiskondlikel alustel tegutseva Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi, mis on oma eesmärgiks seadnud Eesti peamiste arengufaktorite uurimise.

Arnold Rüütel on ka ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. See organisatsioon on eelkõige hea seisnud selle eest, et puhastada Eesti territoorium Nõukogude armee reostusest ja selle tagajärgedest ning hoida Eesti järeltulevatele põlvedele puhta ning loodussõbralikuna. Arnold Rüütel on olnud ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. See ühendus on oma hoole alla võtnud Eesti enam kui 3,5 tuhande kilomeetri pikkuse rannajoone korrastamise ning pühendunud väikesadamate taastamisele ja rajamisele.

Arnold Rüütel abiellus Ingrid Ruusiga 1959. aastal. Proua Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor ning rahvusvaheliselt tuntud folklorist ja folklooriassotsiatsiooni Baltica president. Peres on tütred Maris (1958) ja Anneli (1965) ning kuus lapselast.

Arnold Rüütel kuulub 1999. aastal valitud 20. sajandi saja suurkuju hulka ja ta on valitud aasta inimeseks (2001).

Haridus

• 1949 Jäneda Põllumajandustehnikum
• 1964 lõpetas töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal
• 1972 põllumajandusteaduste kandidaat
• 1991 kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi

Ametikohad

Arnold Rüütel
Foto: Presidendi Kantselei arhiiv/[2]

• 1949–1950 Saaremaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoom
• 1950–1955 armeeteenistus;
• 1955–1957 Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja
• 1957–1963 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik
• 1963–1969 Tartu Näidissovhoosi direktor
• 1969–1977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor
• 1969 – Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi aseesimees
• 1977–1979 EKP Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal
• 1977 – Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal ja EKP Keskkomitee büroo liige
• 1979–1983 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja
• 1983–1990 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
• 1990 – oktoober 1992 Eesti NSV Ülemnõukogu (ja pärast selle ümbernimetamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu) esimees
• 1991–1992 Põhiseadusliku Assamblee liige
• 1993–2001 Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi direktor
• 1994–1999 Eesti Maarahva Erakonna esimees
• 1999–2000 Eestimaa Rahvaliidu esimees
• 2000–2001 Eestimaa Rahvaliidu auesimees
• 1995–2001 Riigikogu liige
• 1995–1997 Riigikogu aseesimees
• 1995–1999 koalitsiooninõukogu esimees
• 1995–1999 Riigikogu Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht
• 1995–1999 Balti Assamblee Presiidiumi liige ja vaheaegadega esimees
• 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 Eesti Vabariigi president

Poliitiline tegevus

Arnold Rüütel
Foto: Presidendi Kantselei arhiiv/[3]

• 1964. aastal astus Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse.
• 1966–1971 oli ta EKP Keskkomitee liikmekandidaat;
• 1971. aastast EKP Keskkomitee liige;
• 1977. aastast EKP Keskkomitee sekretär.
• 1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu VII ja VIII koosseisu saadik ning Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
• 1988. aasta kevadeni oli Arnold Rüütel nii poliitilises tegevuses kui ka avalikes sõnavõttudes täielikult lojaalne Nõukogude Liidu keskvõimudele.
• 20. veebruaril 1988 üle kantud televisioonikõnes kritiseeris ta Balti küsimuse ülestõstmist USA poliitikute poolt ning väitis, et "mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde ei ole ega saagi olla".
• Hiljem samal aastal oli tal oma osa Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel (16. november 1988) ning ta kogus mujal maailmas tuntust selle deklaratsiooni kaitsjana konfliktis Nõukogude Liidu keskvõimudega.
• 1990. aasta märtsis sai Arnold Rüütel uue, varasematest oluliselt vabamate valimiste tulemusena moodustunud Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu liikmeks ning seejärel valis Ülemnõukogu oma esimesel istungil ta oma esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis Ülemnõukogu vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest", milles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks.
• Arnold Rüütel oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu viimane esimees, kuni selle volituste lõppemiseni ja vastvalitud Riigikogu ametisse astumiseni oktoobris 1992.
• 12. mail 1990 loodi Arnold Rüütli algatusel Tallinnas Balti Riikide Nõukogu, mis iseseisvusvõitluse seisukohalt etendas olulist osa Balti riikide ühisrinde loomisel.
• 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest"
• 17. septembril 1991 võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Eestis veretult kulgenud pingeline võitlus iseseisvuse eest oli kandnud vilja. Arnold Rüütel oli nendel aastatel Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva ja poliitiliste jõudude koondamisel ühise eesmärgi nimel.
• 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janeiros ÜRO keskkonnakonverentsil.
• 1991–1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseadusliku Assamblee liige.
• 1992 kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale, kogudes esimeses voorus 43% valijate häältest.
• 1995. aastal valiti ta rekordarvu häältega Riigikogu liikmeks, seejärel Riigikogu aseesimeheks.
• 1994–2000 oli Arnold Rüütel Eesti ühe suurema liikmeskonnaga partei, paremtsentristliku Maarahva Erakonna esimees. 1999. aastast kannab partei nimetust Eestimaa Rahvaliit.
• 1995 valiti Arnold Rüütel Riigikogu Balti Assamblee delegatsiooni juhiks ja Balti Assamblee Presiidiumi esimeheks vaheaegadega kuni aastani 1999.
• 21. septembril 2001 valiti Arnold Rüütel valijameeste kogu poolt Eesti Vabariigi presidendiks.
• Vabariigi Presidendi ametisse pühitsemise tseremoonia toimus Toompea lossis 8. oktoobril 2001.
• 9. oktoobril 2006 andis ta oma volitused presidendina üle Toomas Hendrik Ilvesele.
• 28. märtsil 2007 kiitis Eestimaa Rahvaliidu juhatus heaks tema avalduse taasliituda erakonnaga ja nimetas ta ühtlasi erakonna auesimeheks. Seda ametit pidas ta ka aastatel 2000–2001.

Ühiskondlik tegevus

Arnold Rüütel
Foto: Presidendi Kantselei arhiiv/[4]

• 1981–1988 Eesti Looduskaitse Seltsi esimees; 1989 Eesti Looduskaitse Seltsi auliige
• 1989–2002 B.G. Forseliuse Seltsi esimees; 2002 B.G. Forseliuse Seltsi auesimees
• 1993 asutas Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi
• 1993–2001 ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president
• 1993–2001 liikumise Hoia Eesti Merd esimees; 2002 "Hoia Eesti Merd" liikumise auesimees
• 1994 20. Augusti Klubi liige
• 1999 MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum liige
• 2002 Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige
• 2002 Raoul Wallenbergi Sihtasutuse auliige
• 2002 Tallinna Botaanikaaia Sõprade Seltsi liige

Teadustegevus

Eesti Põllumajandusakadeemia rektorina töötades tegeles Rüütel intensiivselt teadustööga. Ta on uurinud piimakarja suurfarmide tehnoloogiat ja ökonoomikat. Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley College'i audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor.

Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö.

1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janeiros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile.

Kronoloogia

Ingrid ja Arnold Rüütel 2009. aasta üldlaulupeol

2006

• 14. august – Arnold Rüütel esines Eesti Keskerakonna erakorralise volikogu ees ning vastas küsimustele. Ta andis nõusoleku kandideerida valijameeste kogus teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Volikogu valis 94 häälega erakonna presidendikandidaadiks Arnold Rüütli. Ene Ergma sai kolm ja Toomas Hendrik Ilves kaks häält.
• 23. september – valimiskogus Eesti Vabariigi presidendiks kandideerinud Arnold Rüütel kogus 162 häält Toomas Hendrik Ilvese 174 hääle vastu ega osutunud seega valituks.

Tunnustused

• 1976 Eesti NSV teeneline põllumajandustöötaja
• Bentley College'i (USA) audoktor – 1991
• Eesti Põllumajandusülikooli audoktor – 1991
• Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor – 1993
• Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige – 2002
• Helsingi Ülikooli (Soome) audoktor – 2002
• Ukraina Rahvusliku Põllumajandusülikooli audoktor – 2002
• Ülemaailmse Rotary liikumise teenetemärk – 2002
• Rahvusvahelise Sõjaväespordi Komitee ordeni Suurpael 2002
• Andres Bello mälestusmedal nr 1 – 2002
• Napoli II ülikooli audoktor – 2002
• Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, akadeemik – 2002
• Kaitseliidu Valgeristi I järgu teenetemärk – 2003
• Ungari Püha Istváni Ülikooli audoktor – 2004
• Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor – 2004
• Jerevani Riikliku Ülikooli audoktor – 2004
• Ülemaailmse Rotary liikumise aumärk – 2005
• Läti Põllumajandusülikooli audoktor – 2005
• Jõgevamaa Vapimärk – 2006
• Aasta eurooplane – 2007

Teenetemärgid

Eesti Vabariik

• Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk 2001
• Riigivapi ketiklassi teenetemärk 2008

Välisriigid

• Soome Valge Roosi Rüütelkonna Suurrist ketiga 2001
• Poola Vabariigi Valge Kotka ordeni Suurrist 2002
• Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni Suurrist 2002
• Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist 2002
• Luksemburgi Adolph de Nassau ordeni Suurrist 2003
• Portugali Prints Dom Henrique'i ordeni suurkett 2003
• Malta Vabariigi Teeneteordeni suurkett 2003
• Rumeenia Rahvuslik Teeneteorden ketiga 2003
• Bulgaaria Stara Planina Suurorden 2003
• Vene Õigeusu Kiriku Püha Sergi Radonezski orden 2003
• Küprose Vabariigi Makarios III ordeni suurkett 2004
• Itaalia Vabariigi Teeneteordeni Suure Risti kett 2004
• Islandi Vabariigi Hauka orden 2004
• Leedu Vabariigi Vytautas Suure ordeni kett 2004
• Slovakkia Vabariigi Valge Topeltristi esimese klassi orden 2005
• Läti Kolme Tähe Ordeni Komandöri Suurrist 2005

NSV Liit

• 1964 orden „Austuse märk”
• 1971 Lenini orden
• 1981 Rahvaste Sõpruse orden

Eelnev: Lennart Meri	Eesti president 2001–2006	Järgnev: Toomas Hendrik Ilves
Eelnev: Johannes Käbin	Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1983–1990	Järgnev: Institutsioon asendus Eesti Vabariigi Ülemnõukoguga
Eelnev: Institutsioon loodi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumist	Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees 1990–1992	Järgnev: Institutsioon lakkas olemast

Vaata ka

• Arnold Rüütli publikatsioonide loend
• Kadriorgia
• 1992. aasta Eesti presidendivalimised
• 1996. aasta Eesti presidendivalimised
• Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides:

Arnold Rüütel

• "Arnold Rüütel sai Eesti uueks presidendiks" Postimees, 21. september 2001
• Argo Ideon: "Rüütel: sõna «kommunism» on minu puhul ülearune" Postimees, 22. september 2001
• "Erakonnad lubavad Rüütli omaks võtta" Postimees, 22. september 2001
• "Uus ja vana president" Postimees, 9. oktoober 2001
• Illar Mõttus: "President toetub teadlastele" Virumaa Teataja, 9. oktoober 2001
• Urmas Klaas: "Rüütel: võõrandumisest päästab poliitikute häbitunde taastamine" Postimees, 16. november 2001
• "Kuidas Arnold Rüütli pilt ENEst välja jäi" Eesti Ekspress, 21. veebruar 2005
• Allar Viivik: "Suveräänsusdeklaratsioon sündis presidendi korteris"
• Arnold Rüütel Eesti Posti postmargil
• "Uus raamat: Tagasiteel tulevikku. August ´91"
• Vabariigi Presidendi bibliograafia
• Arnold Rüütel Eesti Vabariigi Presidendi kodulehel
• Mait Raun: "Arnold Rüütli neli nägu"
• Alo Lõhmus: "Rüütel käsutas KGB Desintegraatori kallale" Eesti Ekspress, 29. august 2006
• Aarne Ruben: "Kui asju juhtis raudteemees" Maaleht, 14.september 2006

Eesti Vabariigi presidendid
Päts | (Vares)** | Uluots* | Rei* | Warma* | Kint* | Mark* | Meri | Rüütel | Ilves |
*- peaminister presidendi ülesannetes (eksiilis); **- presidendi kohusetäitja kuni Eesti annekteerimiseni