Araablased

Allikas: Vikipeedia
inglise Arabs
saksa Araber
vene арабы

Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel. Alates 7. sajandist segunesid araablased islami levitamise käigus nende poolt vallutatud alade elanikega, kes suurelt jaolt assimileeriti.

Araablase tunnuseks peetakse enamasti seda, et tema emakeel on araabia keel. On siiski erandeid: näiteks juute, kelle emakeel on araabia keel, ei nimetata tavaliselt araablasteks.

Usund[muuda | redigeeri lähteteksti]

Araablased on enamasti sunniidi muslimid, kuid nende seas on ka palju šiiite (peamiselt Iraagis, Jeemenis, Süürias ja Liibanonis) ja kristlasi (peamiselt Liibanonis, Süürias ja Egiptuses). Kristlastest araablased kuuluvad enamasti idakirikutesse (näiteks nestoriaanid ja Süüria õigeusu kirik). Seetõttu ei saa religiooni araablase tunnusena kasutada. Pealegi olid araablased ka näiteks 5. sajandi Meka elanikud.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõnikord määratletakse araablasi ka sünnikoha (Araabia poolsaar) järgi, kuid ka see ei ole tänapäeval enam otsustav kriteerium.

Sageli arvatakse, et kõigi araablaste ühine esivanem on Aabraham (araabia keeles Ibrahim) või et kõik araablased põlvnevad Araabia poolsaarel elanud inimestest, kuid ka see ei pea paika.

Sageli peetakse araablasi mitte üheks rahvuseks, vaid kultuuriliseks ühenduseks. Aluseks on see, et enamik araablasi on araablaste poolt alistatud rahvaste (sealhulgas aramealaste, egiptlaste, berberite, Lähis-Ida helleniseeritud elanike ja Põhja-Aafrika romaniseeritud elanike) järeltulijad.

Riigid, kus domineerivad araablased, on Maroko, Mauritaania, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus, Sudaan, Saudi Araabia, Palestiina (Jordani jõe Läänekallas ja Gaza sektor), Jordaania, Liibanon, Süüria, Djibouti, Somaalia, Iraak, Kuveit, Jeemen, Katar, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid ja Omaan.

Araablaste üldarvuks maailmas hinnatakse 200 miljonit. Kõige rohkem elab neid Egiptuses (66,8 miljonit 2001. aastal).

Muhammadi ajast peale on araablaste mõju maailmale on olnud väga suur.

Keskajal nimetati araablasi saratseenideks. Araablased on valitsenud mitmes Lõuna-Euroopa osas: Pürenee poolsaarel, Sitsiilias, Maltal ja Küprosel. Maltal räägitavat keelt (malta keelt) peetakse araabia keele murdeks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]