2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus

Allikas: Vikipeedia
Eurovisiooni lauluvõistlus 2002
Toimumise ajad
Finaal 25. mai 2002
Korraldus
Toimumiskoht Eesti Eesti, Tallinn, Saku Suurhall
Õhtujuhid Annely Peebo
Marko Matvere
Korraldaja Flag of Estonia.svg ETV
Osalejad
Osalejate arv 24
Naasvad riigid Flag of Austria.svg Austria
Flag of Belgium.svg Belgia
Flag of Cyprus.svg Küpros
Flag of Macedonia.svg Makedoonia
Flag of Finland.svg Soome
Flag of Switzerland.svg Šveits
Eemalduvad riigid Flag of Ireland.svg Iirimaa
Flag of Iceland.svg Island
Flag of the Netherlands.svg Holland
Flag of Norway.svg Norra
Flag of Poland.svg Poola
Flag of Portugal.svg Portugal
Hääletus
Hindamissüsteem Iga riik annab punktid (1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, 12) kümnele lemmikule. Kasutusel olid nii telefonihääletus kui ka žürii.
Võitja Flag of Latvia.svg Läti
"I wanna" – Marie N
Flag of Estonia.svg Eesti esindaja "Runaway"
Sahlene

2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus oli 47. Eurovisiooni lauluvõistlus, mis toimus 25. mail 2002 Eesti pealinnas Tallinnas Saku Suurhallis. Eesti sai õiguse korraldada lauluvõistlust, kui Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL võitsid 2001. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Taanis. Eesti oli esimene riik endisest idablokist, kes sai õiguse organiseerida lauluvõistlust. Lauluvõistluse eelarveks oli 122,6 miljonit eesti krooni[1].

Esmakordselt oli lauluvõistlusel alapealkiri – "Moodne muinasjutt". Kontsert algas videoga väikesest tüdrukust, kes avab suure muinasjuturaamatu ja näeb seal eestlasi, kes üksmeelselt ümisevad oma Eurovisiooni võidulaulu "Everybody". Kontserdi teemat rõhutas ka lavakujundus, õhtujuhtide roll ja tekst ning laulude vahel näidatud humoorikad videolõigud, milles igaühes oli kasutatud mõne tuntud muinasjutu süžeed, tegelasi või detaile Eesti ning eestlaste konteksti panduna. Õhtu lõppes, nagu osutasid ka õhtujuhid, õnnelikult, ja lätlaste võiduloo kordamise ajal oli laval sümboolne lumesadu.

Esialgu pidi Eurovisiooni lauluvõistlusel 2002 osalema vaid 22 riiki, nende hulgas top 15 eelmise aasta võistlusest ja seitse riiki, kes eemaldati 2001. aasta lauluvõistlusest viie aasta madala keskmise punktisumma tõttu. Kuid Euroopa Ringhäälingute Liit tõstis osalevate riikide arvu 24-le, millega said õiguse osaleda ka Iisrael ja Portugal. Portugal ei soovinud osaleda ja sellega sai õiguse Läti, keda esindas Marie N lauluga "I Wanna".

Lauluvõistluse eelarve küündis üle 122 miljoni krooni, mis jagunes neljaks: sponsorrahad (ERGO Kindlustus jm), riikide osalustasud ja piletimüügi tulud. Umbkaudu neljandik eelarvest ehk osa, mida muud tulud ei katnud (üle 33 miljoni), rahastati riigieelarvest. Lauluvõistlusel müüdi pileteid kolmele kontserdile: kahele peaproovile (24. ja 25.05) ning lõppkontserdile. Viimasele müüdi pääsmeid internetioksjonil alghinnaga 4500 krooni, kus mõni pilet läks kaubaks rohkem kui 7000 krooni eest. Soolase hinnaga pileteid ei müüdud aga kuigivõrd palju ning lauluvõistluse nädalal ja veel vahetult kontserdi eelgi müüdi pileteid Saku Suurhalli hinnaga 600 krooni.

Võistlust saabus vaatlema või kajastama tuhatkond ajakirjanikku või fänni üle maailma. Kõige arvukam pressidelegatsioon saabus Hispaaniast (üle 120 ajakirjaniku). Üksainus ajakirjanik saabus üritust kajastama Lõuna-Aafrika Vabariigist.

Lauluvõistluse õhtujuhid olid ooperilaulja Annely Peebo ja näitleja Marko Matvere. Ajakirjandusväljaanded korraldasid 2001. aasta lõpus hääletusi, keda eesti rahvas tahtnuks õhtujuhtidena näha. Eesti Päevaleht märkis oma edetabelis enimnimetatud saatejuhtidena Elektrat, Aigi Vahingut, Hanna-Liina Võsa, Darja Kelderit, Mart Sanderit jt.

Telesaate tehnilise teostuse tarvis palkas ETV põhiliselt Rootsi Televisiooni SVT tehnilise meeskonna. Tehnilise personali (operaatorid, valgustajad, helimesitrid jm) seas oli siiski ka hulk ETV töötajaid. Ürituse peaprodutsent oli Juhan Paadam, vastutavasse meeskonda kuulusid veel finantsjuht Jaanus Kõusaar, Tarmo Krimm, Janek Väli, Heidi Laanemäe, Kristel Maran. Lavakujunduse ning kogu ürituse stilistika autor oli teatrikunstnik Iir Hermeliin, pearežisöör Marius Bratten, valgustaja Per Sundin. Akrediteerimise eest vastutas Kati Ellandi. Videolõike valmistasid ette Rene Vilbre, Inessa Josing, Anu Välba jpt.

Võistlusnädalaks Saku Suurhalli kõrvale püstitatud telk-pressikeskuses viisid pressikonverentse läbi Monika Tamla ja Eero Raun. Pressikeskuse tööd korraldasid teiste seas Maarja Tali, Kalle Kingsepp jpt.

Tallinnasse saabunud riikide delegatsioonide seas sattus olema suur hulk Eurovisiooni lauluvõistlusel varasematelgi aastatel edukalt osalenud heliloojaid ja lauljaid. Näiteks oli Iisraeli esinduslaulu "Light a Candle" helilooja Tzvika Pick, kes mõni aasta varem oli võistluse võitnud, kirjutades Dana Internationalile võiduka "Diva". Saksamaa esinduslaulu autor Ralph Siegel oli 1982. aasta Saksamaa võiduloo "Et oleks rahu" helilooja lisaks tema muudele arvukatele eurolaulu-katsetustele läbi aastakümnete. Küprost esindanud poistebändi One solist Constantinos Christoforou oli varem oma kodumaad esindanud solistina Oslos 1996. aastal ning naasis Eurovisioonile ka pärast Tallinnas laulmist (aastal 2005 Kiievis). Eestit esindanud Sahlene oli varem olnud Eurovisiooni laval taustalauljana (Jeruusalemmas 1999 ja Stockholmis 2000), nagu ka Küprose poistebändile Tallinnas taustvokaali laulnud Christina Argyri, kes paar aastat varem oli Stockholmis peetud võistlusel astunud üles ka solistina. Taanit esindanud Malene taustagrupi osa liikmeid olid olnud eurolaval palju kordi varem, sealhulgas aastal 2000 Stockholmis, kui võistluse võitis Taani duo Olsen Brothers. Tallinnas Makedooniat esindanud Karolina Goceva aga naasis võistlusele 5 aastat hiljem, kui Eurovisiooni lauluvõistluse korraldas Soome. Malta laulu "7th Wonder" taustalauljad olid eestlannad Kaire Vilgats, Dagmar Oja, Liisi Koikson, Jelena Juzvik ja Airi Allvee.

Võistluskontserdi ajal viibis Saku Suurhallis arvukalt kõrgeid väliskülalisi nii teistest Euroopa Ringhäälingute Liidu liikmesorganisatsioonidest kui ka poliitikuid. Teiste seas jälgis saali loožis võistlust Eesti peaministri Siim Kallase ning teiste valitsusliikmetega Taani tollane peaminister, hilisem NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen.

Tulemused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jrk Riik Esitaja(d) Laul Koht Punktid
01 Küpros Küpros One "Gimme your love" 6. 85
02 Suurbritannia Suurbritannia Jessica Garlick "Come back" 3. 111
03 Austria Austria Manuel Ortega "Say a word" 18. 26
04 Kreeka Kreeka Michalis Rakintzis "S.A.G.A.P.O" 17. 27
05 Hispaania Hispaania Rosa "Europe's living a celebration" 7. 81
06 Horvaatia Horvaatia Vesna Pisarović "Everything I want" 11. 44
07 Venemaa Venemaa Prime Minister "Northern Girl" 10. 55
08 Eesti Eesti Sahlene "Runaway" 3. 111
09 Makedoonia Makedoonia Karolina Gočeva "Od nas zavisi" 19. 25
10 Iisrael Iisrael Sarit Hadad "Light a candle" 12. 37
11 Šveits Šveits Francine Jordi "Dans le jardin de mon âme" 22. 15
12 Rootsi Rootsi Afro-dite "Never let it go" 8. 72
13 Soome Soome Laura Voutilainen "Addicted to you" 20. 24
14 Taani Taani Malene "Vis mig, hvem du er" 24. 7
15 Bosnia ja Hertsegoviina Bosnia ja Hertsegoviina Maja Tatić "Na jastuku za dvoje" 13. 33
16 Belgia Belgia Sergio & The Ladies "Sister" 13. 33
17 Prantsusmaa Prantsusmaa Sandrine François "Il Faut Du Temps" 5. 104
18 Saksamaa Saksamaa Corinna May "I can't live without music" 21. 17
19 Türgi Türgi Buket Bengisu & Group Safir "Leylaklar soldu kalbimde" 16. 29
20 Malta Malta Ira Losco "7th Wonder" 2. 164
21 Rumeenia Rumeenia Monica Anghel & Marcel Pavel "Tell me why" 9. 71
22 Sloveenia Sloveenia Sestre "Samo ljubezen" 13. 33
23 Läti Läti Marie N "I wanna" 1. 176
24 Leedu Leedu Aivaras "Happy you" 23. 12
Võistluse toimumise asukoht: Saku SuurhallTallinn, Eesti

Hääletamissüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iga riik avaldas puntid 12, 10, 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1 oma kümne lemmiku poolt.

Punktitabel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Riik Flag of Cyprus.svg Flag of the United Kingdom.svg Flag of Austria.svg Flag of Greece.svg Flag of Spain.svg Flag of Croatia.svg Flag of Russia.svg Flag of Estonia.svg Flag of Macedonia.svg Flag of Israel.svg Flag of Switzerland.svg Flag of Sweden.svg Flag of Finland.svg Flag of Denmark.svg Flag of Bosnia and Herzegovina.svg Flag of Malta.svg Flag of France.svg Flag of Germany.svg Flag of Turkey.svg Flag of Malta.svg Flag of Romania.svg Flag of Slovenia.svg Flag of Latvia.svg Flag of Lithuania.svg
Küpros 3 12 6 10 6 4 1 4 3 12 8 4 8 4
Suurbritannia 12 7 6 4 5 6 2 8 6 7 6 1 8 2 10 8 5 8
Austria 1 1 7 5 12
Kreeka 12 1 8 6
Hispaania 7 2 4 6 6 12 7 6 12 12 7
Horvaatia 6 6 5 5 5 2 3 12
Venemaa 5 2 10 1 3 8 10 10 6
Eesti 7 3 5 3 6 2 12 10 8 10 4 4 8 2 2 6 12 7
Makedoonia 3 4 1 5 12
Iisrael 5 1 5 1 2 10 5 5 3
Šveits 5 3 2 3 1 1
Rootsi 1 4 1 8 3 7 10 12 1 4 7 4 10
Soome 2 5 1 10 3 3
Taani 4 1 1 1
Bosnia ja Hertsegoviina 7 3 7 3 6 2 3 2
Belgia 4 1 7 3 4 2 10 2
Prantsusmaa 10 3 8 3 7 10 8 12 5 8 10 6 4 3 2 5
Saksamaa 1 2 2 1 3 3 4 1
Türgi 4 3 8 7 7
Malta 10 12 8 6 10 12 5 7 10 10 4 4 2 12 4 7 6 10 5 10 7 3
Rumeenia 8 8 5 12 12 8 4 1 7 6
Sloveenia 6 2 7 8 2 2 1 5
Läti 4 8 10 10 12 2 10 12 7 12 8 5 6 7 5 8 8 12 6 7 5 12
Leedu 4 2 6
Hääletussüsteem: punane: telefonihääletus; sinine: žürii; lilla: 50/50

Osalenud riigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

██ Osalevad riigid██ Riigid, mis on varem osalenud, kuid ei osalenud see aasta

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]