Malta ordu

Malta ordu lipp Malta ordu vapp
deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum
Suurmeister	Matthew Festing
Liikmeid	umbes 10 000
Tekkis	1048
Rahaühik	scudo

Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu'). Omab vaatleja staatust ÜRO juures. Ordusse kuulub üle 10 000 rüütli ja daami üle kogu maailma. Malta ordul on diplomaatilised suhted 104 maailma riigiga . Eesti Vabariigiga diplomaatilised suhted puuduvad.

Ajalugu

Ordule eelnenud vennaskonna tegevuse algusaeg on ebaselge. Ühed allikad loevad selleks aastat1012, teised aastat 1048. Vennaskond tekkis Jeruusalemmas benediktiini Jeruusalemma Püha Maarja konvendi abtile allutatud, esialgselt Aleksandria patriarhile, Pühale halastaja Johannesele pühitsetud hospidali juurde. Paavst Paschalis II tunnistas vennaskonda iseseisvana 1113 aastal. Esimesed reeglid kinnitas vennaskonnale paavst Honorius II 1124 aastal . Vennaskond kujundati orduks 1154 aastal kui paavst Anastasius IV andis välja bulla "Christianae Fidei Religio", millega ühelt poolt viiakse Püha Johannese vennaskond välja Jeruusalemma patriarhi ja kõigi teiste kohalike piiskoppide võimkonnast ning allutatakse otse Pühale Toolile, teisalt aga keelatakse vannutatud orduvendadel minna üle teistesse ordudesse või vennaskondadesse. Hiljemalt 1142 aastaks olid ordust eraldunud pidalitõbiste eest hoolitsemisele pühendunud vennad, kelle esimene iseseisev põhikiri kinnitati samuti 1154 aastal. Nemad valisid oma kaitsepühakuks Püha Laatsaruse. Püha Laatsaruse vennaskonnast kujunes välja Püha Laatsaruse ordu.

Ordu oli ristisõdade ajal Jeruusalemma kuningriigi tähtis sõjalis-poliitiline jõud. Ordu oli kiriklikult ja sõjaliselt iseseisev jõud ning omas ja valdas lääniõiguse alusel hulgaliselt kinnisvara. Palestiinast ja Süüriast tõrjuti ordu pärast viimase ristisõdijate kantsi langemist 1291. aastal Küprosele, sealt 1310 Rhodosele. 1522. aastal, pärast pooleaastast piiramist Türgi sultan Suleimani poolt, lahkus ordu Rhodoselt. 1530. aastal sai ordu Saksa-Rooma keisrilt Karl V-lt endale Malta saare ühes selle vähemate naabrite Gozo ja Cominoga.

Napoleoni sõdade ajal vallutasid Malta kõigepealt prantslased (1798) ning seejärel britid (1800). Malta ordu minetas oma valdused. Napoleon I poolt valitseval territooriumil oli Malta ordu tegevus keelatud. Alates 1834. aastast asub Malta ordu Roomas. Talle kuuluv Malta palee Roomas omab eksterritoriaalset staatust, ordu on rahvusvahelise õiguse subjekt, tegeleb meditsiini ja humanitaarabiga.

Juhid ja organisatsioon

• kuni suveni 1099 -Rektor;
• suvest 1099 – 1489 – Asutaja ja Direktor, peale seda – Magister;
• 1489 – 1805 – Suurmeister;
• 1805 – 28. märtsini 1879 – (Lieutenant Magistery );
• 28. märtsist 1879- tänapäevani – Suurmeister;

• Malta ordu suurmeister

• • -1120 – Gerard Beatified,
  • 1120–1160 – Raymond du Puy
  • Fulk de Villaret
  • de Lastic
  • Helion Villeneuve
  • Pierre d'Aubusson
  • 1481–1534 Philippe Villiers l'Isle
  • 1557–1568 – Jean Parisot de la Valette
  • 1568–1572
  • 1572–1582 – Jean de la Cassiere
  • -1657 -Lascaris
  • 1657- – Martin de Redin
  • 1697–1720
  • – Pinto de Fonseca
  • -1797 – Emmanuel de Rohan
  • 1797–1798 -Ferdinand von Hompesch
  • 1798–1801 – keiser Paul I

1801–1803 Suurmeistri ametikoht vakantne

• • 1803–1805 – Giovanni-Battista Tommasi

Suurmeistri ametikoht vakantne

• • 15.6.1805-17.6.1805 – Lieutenant Magistery Innico-Maria Guevara-Suardo
  • 17.6.1805-5.12.1805 – Lieutenant Magistery Giuseppe Caracciolo
  • 5.12.1805–1814 – Lieutenant Magistery Innico-Maria Guevara-Suardo
  • 1814–1821 – Lieutenant Magistery Andrea di Giovanni e Centelles
  • 1821–1834 – Lieutenant Magistery Antonio Busca a Milanese
  • 1834–1846 – Lieutenant Magistery Carlo Candida
  • 1846–1865 – Lieutenant Magistery Philip von Colloredo
  • 1865–1872 – Lieutenant Magistery Alessandro Borgia

• Malta ordu suurmeister

• • 1872–1905 – Giovanni-Battista Ceschi a Santa Croce (alates 28. märtsist 1879)
  • 1905–1931 – Galeazzo von Thun und Hohenstein
  • 1907–1931 – de facto – Pio Franchi de' Cavalieri
  • 1931–1951 – Ludovico Chigi Albani della Rovere
  • 1951–1955 – Antonio Hercolani-Fava-Simonetti
  • 1955–1962 – Ernesto Paterno Castello di Carcaci
  • 77. 1962–1988 – Angelo de Mojana
  • 78. 1988–2008 – Andrew Bertie
  • 79. 2008- Matthew Festing [1]

Vaata ka

• Malta rist

Välislingid

• Ordu kodulehekülg
• Malta ordu muuseum
• Ingliskeelne artikkel
• Valed Malta ordud