Malta ordu

Allikas: Vikipeedia

Malta ordu lipp Malta ordu vapp
Malta ordu lipp Malta ordu vapp
deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum
Suurmeister Matthew Festing
Liikmeid umbes 10 000
Tekkis 1048
Rahaühik scudo

Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu'). Omab vaatleja staatust ÜRO juures. Ordusse kuulub üle 10 000 rüütli ja daami üle kogu maailma. Malta ordul on diplomaatilised suhted 104 maailma riigiga [viide?]. Eesti Vabariigiga diplomaatilised suhted puuduvad.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ordule eelnenud vennaskonna tegevuse algusaeg on ebaselge. Ühed allikad loevad selleks aastat 1012, teised aastat 1048. Vennaskond tekkis Jeruusalemmas benediktiini Jeruusalemma Püha Maarja konvendi abtile allutatud, esialgselt Aleksandria patriarhile, Pühale halastaja Johannesele pühitsetud hospidali juurde. Paavst Paschalis II tunnistas vennaskonda iseseisvana 1113. aastal. Esimesed reeglid kinnitas vennaskonnale paavst Honorius II 1124. aastal . Vennaskond kujundati orduks 1154. aastal kui paavst Anastasius IV andis välja bulla "Christianae Fidei Religio", millega ühelt poolt viiakse Püha Johannese vennaskond välja Jeruusalemma patriarhi ja kõigi teiste kohalike piiskoppide võimkonnast ning allutatakse otse Pühale Toolile, teisalt aga keelatakse vannutatud orduvendadel minna üle teistesse ordudesse või vennaskondadesse. Hiljemalt 1142. aastaks olid ordust eraldunud pidalitõbiste eest hoolitsemisele pühendunud vennad, kelle esimene iseseisev põhikiri kinnitati samuti 1154. aastal. Nemad valisid oma kaitsepühakuks Püha Laatsaruse. Püha Laatsaruse vennaskonnast kujunes välja Püha Laatsaruse ordu.

Ordu oli ristisõdade ajal Jeruusalemma kuningriigi tähtis sõjalis-poliitiline jõud. Ordu oli kiriklikult ja sõjaliselt iseseisev jõud ning omas ja valdas lääniõiguse alusel hulgaliselt kinnisvara. Palestiinast ja Süüriast tõrjuti ordu pärast viimase ristisõdijate kantsi langemist 1291. aastal Küprosele, sealt 1310 Rhodosele. 1522. aastal, pärast pooleaastast piiramist Türgi sultan Suleimani poolt, lahkus ordu Rhodoselt. 1530. aastal sai ordu Saksa-Rooma keisrilt Karl V-lt endale Malta saare ühes selle vähemate naabrite Gozo ja Cominoga.

Napoleoni sõdade ajal vallutasid Malta kõigepealt prantslased (1798) ning seejärel britid (1800). Malta ordu minetas oma valdused. Napoleon I poolt valitseval territooriumil oli Malta ordu tegevus keelatud. Alates 1834. aastast asub Malta ordu Roomas. Talle kuuluv Malta palee Roomas omab eksterritoriaalset staatust, ordu on rahvusvahelise õiguse subjekt, tegeleb meditsiini ja humanitaarabiga.

Juhid ja organisatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

1801–1803 Suurmeistri ametikoht vakantne

Suurmeistri ametikoht vakantne

  • Malta ordu suurmeister

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]