Hiina Vabariigi välispoliitika

Allikas: Vikipeedia

Hiina Vabariigi välispoliitika on tänapäeval raskendatud süveneva rahvusvahelise isolatsiooni tõttu pärast riigi territooriumi enamuse kaotamist kommunistidele ja valitsuse evakueerumist Taiwani saarele 1949. aastal. Kuigi Hiina Vabariik oli Rahvasteliidu ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutajaliige ja Julgeolekunõukogu liige, asendati ta 1971. aastal ÜRO organites Mandri-Hiinat valitseva Hiina Rahvavabariigiga, hilisemad katsed ÜRO-ga taasühineda on nurjunud. Nii Hiina Vabariigi kui Hiina Rahvavabariigi ametlikuks eesmärgiks on Hiina taasühendamine, kuid valitseb lahkarvamus, kumb neist on Hiina seaduslik valitseja ja kas ühendatav Hiina peab saama kommunistlikuks või demokraatlikuks. 2013. aastal tunnustab Hiina Vabariiki 22 riiki, peamiselt Hiina Vabariigi poolt majanduslikult toetatavad väikesed arengumaad (kuid ainsa Euroopa riigina ka Vatikan). Levinud on mitteametlikud suhted välisriikidega. Rahvusvahelistes organisatsioonides osaleb Hiina Vabariik enamasti poliitiliselt neutraalsete nimede all, sealhulgas WTOs (Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumina) ja Rahvusvahelises Olümpiakomitees (Hiina Taipeina), regionaalsetest Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö organisatsioonis (Hiina Taipeina).

Eesti sõlmis Hiina Vabariigiga 1937. aastal sõpruslepingu, kuid diplomaatilisi suhteid ei olnud, Eestil olid aukonsulaadid Harbinis ja Shanghais, mõlemad riigid olid Rahvasteliidu liikmed.

Hiina Vabariiki tunnustavate riikide loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varem Hiina Vabariiki tunnustanud riikide loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]