Shanghai

Allikas: Vikipeedia
Shanghai

hiina 上海
Shanghai (toonimärkidega Shànghǎi)

Elanikke: 23 019 148 (2010)[viide?]

Koordinaadid: 31° 14′ N, 121° 28′ E31.233333333333121.46666666667koordinaadid: 31° 14′ N, 121° 28′ E
Shanghai

Shanghai (hiina 上海, pinyin Shànghǎi ['šaŋhai]; wu keeles Zaonhe; wu keele Shanghai murdes Zånhae [z̥ɑ̃̀hé]) on rahvaarvult suurim Hiina linn, Shanghai Shi keskus. Ta asub Jangtse jõe deltas. Shanghai geograafilised koordinaadid on 31° 12′ N, 121°30′ E.

Elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse (1.11.2000) andmetel 12 693 027[1].

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Shanghai tähendab hiina keeles 'mere peal'. Hiina keeles kasutatakse ka lühendnimesid "Hù" (滬 või 沪) ja Shēn (申).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Shanghai linnake asutati 11. sajandil kalastusasulana Jangtse jõe suudmealale. Sellisena säilis see aastasadu, kuni 18. sajandil kasvas Shanghai suuremaks ja tähtsamaks, olles üks puuvillakasvatuse piirkonna keskusi. Alles 1842. aastal hakkas Shanghai tõusma suurimaks linnaks Hiinas.

Oopiumisõja lõppedes sundis Suurbritannia Hiinat avama väliskaubandusele mereäärseid linnu, mida hakati kutsuma lepingusadamateks. Tähtsaim neist oli Shanghai. Linna tähtsamad osad kasvasid, kui see jagati praktiliselt Briti ja Prantsuse mõjupiirkondadeks. Paljude aastakümnete jooksul valitsesid neid täielikult välismaalased, kes nautisid ekstraterritoriaalsuse tõttu vabadust Hiina karmidest seadustest.

Selline võõramaine kontroll tükikese Hiina üle kutsus esile tavaliste hiinlaste vastupanu. Üheks ilminguks oli Hiina Kommunistliku Partei asutamine 1921. aastal, mil peeti saladuskatte all esimene partei koosolek Shanghai Prantsuse osas. Aastal 1927 võtsid rahvuslased, kelle eesotsas oli kindral Jiang Jieshi (Chiang Kai-Shek), koostöös kommunistidega kontrolli linna üle ja kuulutasid selle rahvuslaste (Guomindangi) võimu alla kuuluvaks.

1937. aastal okupeerisid Shanghai jaapanlased. Kui Jaapan sai II maailmasõja lõpus 1945. aastal lüüa, andsid lääne võimud Shanghai Hiina rahvuslaste kontrolli alla. Võõramaalaste valitsusaeg Shanghais oli läbi. Kodusõja lõpul, mais 1949, marssis Shanghaisse Hiina Rahvavabastusarmee.

Kommunismieelne Shanghai oli tugevasti kihistunud: kõrgklassi rikkus vastandus alamklassi vaesusele. Paljud välismaalastest shanghailased elasid nagu kuningad, mida võivad tõestada nende praeguseni säilinud häärberid. Tulemuseks on Shanghai rikkalik ja mitmekülgne arhitektuuripärand. Linna arenedes on paljud vanad ehitised siiski lammutatud.

Suurem osa Shanghai elanikest oli vaene – 1937. aastal korjati linna tänavatelt 20 000 laipa, inimesed olid surnud külma ja nälja tõttu. Mõnes tekstiilivabrikus olid lapsed aheldatud masinate külge. Prostitutsioon oli levinud tegevusala.

Kommunistide võiduga 1949. aastal muutus ka Shanghai. Oopiumilaborid suleti ning sõltlasi võõrutati nende harjumustest, prostituutidele anti meditsiinilist abi ja õpetati uusi ameteid. Halvemas seisus vaesteagulid koristati järk-järgult ära. Korea sõja ajal 1950-ndatel koliti paljud Shanghai vabrikud linna piiresse, et vältida võimalikke rünnakuid. Võõramaalased lahkusid, tehased ja ettevõtted riigistati.

Shanghaile avaldas tugevat mõju Kultuurirevolutsioon (1966-1979). Pärast Deng Xiaopingi naasmist võimule 1978. aastal hakkas Shanghai muutuma rahvusvaheliseks äri- ja majanduskeskuseks. Arengu tempo kiirenes 1991. aastal, mil hakati muutma linna mainet ja seeläbi suurendama turistide arvu. Viimastel aastatel on turistide voog Shanghaisse järjest kasvanud – põhjuseks võivad olla linna läänelikkus ja avatud elukeskkond, mida teistes Hiina linnades vanade kultuuritavade tõttu vähem võib märgata.

Haridus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linna kõrgeimad hooned on Shanghai World Financial Center (492 m) ja Jin Mao Tower (421 m).

Expo 2010[muuda | redigeeri lähteteksti]

Shanghai oli aastal 2010 Expo maailmanäituse toimumiskoht.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]