Tšehhoslovakkia

Tšehhoslovakkia

Tšehhoslovakkia lipp Suur vapp 1918–1939 Väike vapp 1918–1939 ja vapp 1945–1960 Tšehhoslovakkia vapp 1961–1989 Tšehhoslovakkia vapp 1990–1992 Tšehhoslovakkia vapp

Pealinn: Praha

Tšehhoslovakkia II maailmasõja järel ja eel

Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1992 vaheajaga 1939–1945.

Tšehhoslovakkia moodustati Austria-Ungari lagunemise järel Austria kroonimaade hulka kuulunud Čechyst ja Moravast ning Ungari osaks olnud Slovakkiast ja Taga-Karpaatiast.

Tšehhoslovakkia naaberriigid olid Saksamaa (1945–1990 Lääne-Saksamaa ja Saksa DV), Poola, NSV Liit (alates 1992 Ukraina), Rumeenia (kuni 1939), Ungari ja Austria.

Tšehhoslovakkia oli üks väheseid riike Euroopas, kus kahe maailmasõja vahel ei toimunud autoritaarset riigipööret: kuni likvideerimiseni 1938. aastal tegutsesid seal demokraatlikult valitud riigipea ja valitsus.

Tšehhoslovakkia riigipead

• 1920–1935, Tomáš Masaryk, Tšehhoslovakkia president;
• 1935–1938, Edvard Beneš, Tšehhoslovakkia president;
• 1945–1948, Edvard Beneš, Tšehhoslovakkia president;
• 1948–1953, Klement Gottwald, , Tšehhoslovakkia president.

 Pikemalt artiklis Tšehhoslovakkia riigipeade loend

Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juhid

• 1929–1953, Klement Gottwald;
• 1953–1968, Antonín Novotný;
• 1968–1969, Alexander Dubček;
• 1969–1987, Gustáv Husák;
• 1987–1989, Miloš Jakeš;
• 1989, Karel Urbánek

Tsehhi ja Slovakkia haldusjaotus

Pärast Tsehhi ja Slovakkia iseseisvumist Austria-Ungari keisririigist, võeti 1920. aastal Rahvsuassamble poolt vastu riigi haldusjaotuse seadus, mille kohaselt jaotati riik 22 maakonnaks, kuid reaalselt jõustus uus haldusjaotus ainult 1923. aastal Slovakkias. 1927. aastal võeti vastu uus riigi haldusjaotuskorraldus, millega riik jaotus neljaks piirkonnaks: Boheemia, Moraavia-Sileesia, Slovakkia ja Vene Taga-Karpaatia. Piirkonnad jaotusid omakorda 242 halduspiirkonnaks.

19. sajandi keskpaigas kuulus Tšehhoslovakkia koosseisu sudeedisakslastega asustatud Sudeedimaa, mis põhjustas Saksa Kolmanda Riigi ja Tšehhoslovakkia vahelise vastasseisu. Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1938. aastal moodustati Tšehhoslovakkias Böömi- ja Määrimaa Protektoraat Saksamaa kaitse all ning iseseisev Slovakkia riik. Sudeedimaa läks Saksamaa koosseisu, Zaolzie piirkonna annekteeris Poola, suure osa Slovakkiast ja Taga-Karpaatiast okupeeris Ungari.

Pärast II maailmasõja lõppu sai Tšehhoslovakkia tagasi Sudeedimaa, Zaolzie ja Slovakkia alad, aga mitte Taga-Karpaatiat, mis oli asustatud põhiliselt ukrainlastega ja piirkond läks 26. juuni 1945. aasta Tšehhoslovakkia-NSV Liidu lepingu alusel NSV Liidule.

1948. aastal jaotati Tšehhoslovakkia piirkondadeks:

• 1) Praha, Tšehhis;
• 2) České Budějovice, Tšehhis;
• 3) Plzen, Tšehhis;
• 4) Karlovy Vary, Tšehhis;
• 5) Ústí nad Labem, Tšehhis;
• 6) Liberec, Tšehhis;
• 7) Hradec Králové, Tšehhis;
• 8) Pardubice, Tšehhis;
• 9) Jihlava, Tšehhis;
• 10) Brno, Tšehhis;
• 11) Olomouc, Tšehhis;
• 12) Gottwaldov, Tšehhis;
• 13) Ostrava, Tšehhis;
• 14) Bratislava, Slovakkias;
• 15) Nitra, Slovakkias;
• 16) Banska Bystrica, Slovakkias;
• 17) Žilina, Slovakkias;
• 18) Košice, Slovakkias;
• 19) Presov, Slovakkias.

Tšehhi ja Slovakkia Teises Maailmsõjas

Tšehhoslovakkia okupeerimiti Saksamaa poolt 1938. aastal ning moodustati Saksamaa kaitse all olev protektoraat ja Slovakkia, mille iseseisvust tunnustasid paljud maailma riigid, sealhulgas Eesti, Hiina, Hispaania, Itaalia, Jaapan, Leedu, NSV Liit, Rumeenia, Šveits ja Vatikan. Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus tegutses aga Londonis, ja seda juhtis riigi viimane juht Edvard Beneš, eksiilvalitsust tunnustasid Suurbritannia, USA ja teised liitlased, pärast Saksamaa sissetungi Venemaale ka NSV Liit.

Tšehhoslovakkia idablokis

Tšehhoslovakkia oli ÜRO asutajaliige.

1948 moodustati Tšehhoslovakkiast ja Slovakkiast ühine Tšehhoslovakkia Vabariik ning 1960 reorganiseeriti, uue konstitutsiooni vastuvõtmisega Tšehhoslovakkia Sotsialistlikuks Vabariigiks, mis jagunes 1. jaanuaril 1993 iseseisvateks Tšehhiks ja Slovakkiaks.

Sotsialistlik riigijuhtimine

Tšehhoslovakkia juhtiv jõud oli Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei, kelle viimane juhtkond oli 1989. aastal:

• TSKP Presiidium: Ladislav Adamec, Jan Fojtík, Karel Hoffmann, Gustáv Husák, Alois Indra, Miloš Jakeš, Ignác Janák, Ivan Knotek, Jozef Lenárt, František Pitra, Miroslav Štěpán, Karel Urbánek, Miroslav Zavadil, keskkomitee liikmekandidaadid Josef Haman, Vladimír Herman, Miloslav Hruškovič
• TSKP Keskkomitee peasekretär Miloš Jakeš, sekretärid Jan Fojtík, František Hanus, Karel Hoffmann, Jozef Lenárt, keskkomitee liikmed Zdeněk Hoření, Marie Kabrhelová, Josef Mevald, Vasil Mohorita, Jindřich Poledník, Rudolf Rohlíček
  • Tšehhoslovakkia president Gustáv Husák
  • Tšehhoslovakkia Rahvusassamblee esimees Alois Indra
  • Tšehhoslovakkia Ministrite Nõukogu esimees Ladislav Adamec, esimehe 1. asetäitjad Pavel Hrivnák ja Bohumil Urban, esimehe asetäitjad Karel Juliš, Ivan Knotek, Matej Lúčan, Jaromír Obzina, František Pitra
    • Tšehhi Ministrite Nõukogu esimees František Pitra, esimehe 1. asetäitja Miroslav Toman, Jaroslav Tlapák
    • Slovaki Ministrite Nõukogu esimees Ivan Knotek, esimehe asetäitja Pavol Bahyl, Stefan Murin.

Tšehhoslovakkia lagunemine

1989. aastal toimus Tšehhoslovakkias Sametrevolutsioon, mille tulemusena taastati demokraatlik riigivalitsemine. Sõna "sotsialistlik" asendati riigi nimes 29. märtsil 1990 sõnaga "föderaalne".

Kasvavate rahvuspingete tõttu saatis parlament Tšehhoslovakkia 1992. aastal rahumeelselt laiali. 1. jaanuaril 1993 jagunes ta formaalselt kaheks täiesti sõltumatuks riigiks: Tšehhiks ja Slovakkiaks.

2004 võeti nii Tšehhi kui Slovakkia vastu Euroopa Liitu.

Vaata ka

• Tšehhoslovakkia riigipeade loend
• Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis