Tšehhoslovakkia

Tšehhoslovakkia

Tšehhoslovakkia lipp Suur vapp 1918–1939 Väike vapp 1918–1939 ja vapp 1945–1960 Tšehhoslovakkia vapp 1961–1989 Tšehhoslovakkia vapp 1990–1992 Tšehhoslovakkia vapp

Pealinn: Praha

Tšehhoslovakkia II maailmasõja järel ja eel

Tšehhoslovakkia (tšehhi ja slovaki keeles Československo; samuti Česko-Slovensko, Tšehho-Slovakkia 1918–1920, 1938–1939, 1990–1992) oli riik Euroopas aastail 1918–1939 ja1945–1992.

Tšehhoslovakkia moodustati Austria-Ungari lagunemise järel Austria kroonimaade hulka kuulunud Čechyst ja Moravast ning Ungari osaks olnud Slovakkiast ja Taga-Karpaatiast.

Tšehhoslovakkia naaberriigid olid Saksamaa (1945–1990 Lääne-Saksamaa ja Saksa DV), Poola, NSV Liit (alates 1992 Ukraina), Rumeenia (kuni 1939), Ungari ja Austria.

Tšehhoslovakkia riigipead

• 1920–1935, Tomáš Masaryk, Tšehhoslovakkia president;
• 1935–1938, Edvard Beneš, Tšehhoslovakkia president;
• 1938–1939, Emil Hácha, Tšehhoslovakkia president;
• 1945–1948, Edvard Beneš, Tšehhoslovakkia president;
• 1948–1953, Klement Gottwald, Tšehhoslovakkia president.

 Pikemalt artiklis Tšehhoslovakkia riigipeade loend

Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juhid

• 1929–1953, Klement Gottwald;
• 1953–1968, Antonín Novotný;
• 1968–1969, Alexander Dubček;
• 1969–1987, Gustáv Husák;
• 1987–1989, Miloš Jakeš;
• 1989, Karel Urbánek

Tšehhoslovakkia loomine

Tšehhoslovakkia moodustamisel liideti Prantsusmaa toetusel temaga ungarlaste, ruteenlaste ja poolakatega asustatud maa-alasid, samuti keelati sudeedisakslastel ühinemine Saksamaaga. Seetõttu oli 36% Tšehhoslovakkia elanikest riigivastased.

Tšehhia ja Slovakkia haldusjaotus

Pärast Tšehhia ja Slovakkia iseseisvumist Austria-Ungari keisririigist, võttis Rahvusassamblee 1920. aastal vastu riigi haldusjaotuse seaduse, mille kohaselt jaotati riik 22 maakonnaks, kuid reaalselt jõustus uus haldusjaotus ainult 1923. aastal Slovakkias. 1927. aastal võeti vastu uus riigi haldusjaotuskorraldus, millega riik jaotus neljaks piirkonnaks: Tšehhia, Moraavia-Sileesia, Slovakkia ja Taga-Karpaatia. Piirkonnad jaotusid omakorda 242 haldusüksuseks.

Tšehhoslovakkia koosseisu kuulus sudeedisakslastega asustatud Sudeedimaa, mis põhjustas Kolmanda Riigi ja Tšehhoslovakkia vahelise vastasseisu. Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aastal moodustati Tšehhoslovakkias Böömi- ja Määrimaa Protektoraat Saksamaa kaitse all ning iseseisev Slovakkia riik. Saksamaa annekteeris Sudeedimaa, Poola Zaolzie piirkonna ning Ungari osa Slovakkiast ja suure osa Taga-Karpaatiast.

Pärast II maailmasõja lõppu sai Tšehhoslovakkia tagasi Sudeedimaa, Zaolzie ja Slovakkia alad, aga mitte Taga-Karpaatia, mis oli asustatud põhiliselt ukrainlastega. See piirkond läks 26. juuni 1945. aasta Tšehhoslovakkia-NSV Liidu lepingu alusel NSV Liidule.

1948. aastal jaotati Tšehhoslovakkia piirkondadeks:

• 1) Praha, Tšehhis;
• 2) České Budějovice, Tšehhis;
• 3) Plzen, Tšehhis;
• 4) Karlovy Vary, Tšehhis;
• 5) Ústí nad Labem, Tšehhis;
• 6) Liberec, Tšehhis;
• 7) Hradec Králové, Tšehhis;
• 8) Pardubice, Tšehhis;
• 9) Jihlava, Tšehhis;
• 10) Brno, Tšehhis;
• 11) Olomouc, Tšehhis;
• 12) Gottwaldov, Tšehhis;
• 13) Ostrava, Tšehhis;
• 14) Bratislava, Slovakkias;
• 15) Nitra, Slovakkias;
• 16) Banska Bystrica, Slovakkias;
• 17) Žilina, Slovakkias;
• 18) Košice, Slovakkias;
• 19) Presov, Slovakkias.

Tšehhi ja Slovakkia Teises maailmasõjas

 Pikemalt artiklis Tšehhoslovakkia Teises maailmasõjas

Pärast autonoomia nõudmist sudeedisakslaste poolt 1938. aastal kutsus Edvard Beneš 400 000 meest lippude alla ja kehtestas Sudeedimaal sõjaseaduse. Kuna keegi soovinud Euroopa sõda, liideti Müncheni lepingu alusel saksa, ungari ja poola alad emamaaga, mille järel Beneš tagasi astus ja asendati Emil Hachaga. 14. märtsil 1939 kuulutas Slovakkia end iseseisvaks ja selle iseseisvust tunnustasid paljud maailma riigid, sealhulgas Eesti, Hiina, Hispaania, Itaalia, Jaapan, Leedu, NSV Liit, Rumeenia, Šveits ja Vatikan. Tšehhimaast sai Saksa protektoraat. Riik, mille sõjatööstuses oli rakendatud 130 000 inimest ja mis andis 1938. aastal 25% maailma relvaekspordist, kukkus kokku nagu kaardimajake.Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus tegutses aga Londonis, ja seda juhtis riigi viimane juht Edvard Beneš, eksiilvalitsust tunnustasid Suurbritannia, USA ja teised liitlased, pärast Saksamaa sissetungi Venemaale ka NSV Liit. 8 miljonist tšehhist sõdisid oma riigi taastamise nimel 36 000 meest, slovakid enam-vähem üksmeelselt Saksa poolel. Pärast sõda mõrvati Tšehi põrgus üle 200 000 Saksamaa ja selle liitlaste sõduri, Sudeedimaalt küüditati üle 3 miljoni sakslase. Pärast Teist maailmasõda tSehhoslovakkia taastati.

Tšehhoslovakkia idablokis

Tšehhoslovakkia oli ÜRO asutajaliige.

1948 moodustati Tšehhoslovakkiast ja Slovakkiast ühine Tšehhoslovakkia Vabariik ning 1960 reorganiseeriti, uue konstitutsiooni vastuvõtmisega Tšehhoslovakkia Sotsialistlikuks Vabariigiks, mis jagunes 1. jaanuaril 1993 iseseisvateks Tšehhiks ja Slovakkiaks.

Sotsialistlik riigijuhtimine

Tšehhoslovakkia juhtiv jõud oli Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei, kelle viimane juhtkond oli 1989. aastal:

• TSKP Presiidium: Ladislav Adamec, Jan Fojtík, Karel Hoffmann, Gustáv Husák, Alois Indra, Miloš Jakeš, Ignác Janák, Ivan Knotek, Jozef Lenárt, František Pitra, Miroslav Štěpán, Karel Urbánek, Miroslav Zavadil, keskkomitee liikmekandidaadid Josef Haman, Vladimír Herman, Miloslav Hruškovič
• TSKP Keskkomitee peasekretär Miloš Jakeš, sekretärid Jan Fojtík, František Hanus, Karel Hoffmann, Jozef Lenárt, keskkomitee liikmed Zdeněk Hoření, Marie Kabrhelová, Josef Mevald, Vasil Mohorita, Jindřich Poledník, Rudolf Rohlíček
  • Tšehhoslovakkia president Gustáv Husák
  • Tšehhoslovakkia Rahvusassamblee esimees Alois Indra
  • Tšehhoslovakkia Ministrite Nõukogu esimees Ladislav Adamec, esimehe 1. asetäitjad Pavel Hrivnák ja Bohumil Urban, esimehe asetäitjad Karel Juliš, Ivan Knotek, Matej Lúčan, Jaromír Obzina, František Pitra
    • Tšehhi Ministrite Nõukogu esimees František Pitra, esimehe 1. asetäitja Miroslav Toman, Jaroslav Tlapák
    • Slovaki Ministrite Nõukogu esimees Ivan Knotek, esimehe asetäitja Pavol Bahyl, Stefan Murin.

Tšehhoslovakkia lagunemine

1989. aastal toimus Tšehhoslovakkias Sametrevolutsioon, mille tulemusena taastati demokraatlik riigivalitsemine. Sõna "sotsialistlik" asendati riigi nimes 29. märtsil 1990 sõnaga "föderaalne".

Kasvavate rahvuspingete tõttu saatis parlament Tšehhoslovakkia 1992. aastal rahumeelselt laiali. 1. jaanuaril 1993 jagunes ta formaalselt kaheks täiesti sõltumatuks riigiks: Tšehhiks ja Slovakkiaks.

2004 võeti nii Tšehhi kui Slovakkia vastu Euroopa Liitu.

Vaata ka

• Tšehhoslovakkia riigipeade loend
• Tšehhoslovakkia jalgpallikoondis